Avar laukaraba ja männimetsaga kaetud liivaluited – need on kaks olulist märksõna Marimetsa looduskaitseala kohta. Ent see pole kaugeltki kõik: kes võtab ette matka läbi siinsete loodusmaastike, leiab muudki eripärast ja hingekosutavat.

Marimetsa raba asub Lääne-Eesti madalikul Kasari, Vihterpalu, Taebla ja Martna jõe veelahkmealal. Soo põhjaosast saab alguse Taebla jõgi. Soostumine algas liivases nõos pärast Antsülusjärve taandumist umbes 8000 aastat tagasi, nüüdseks on turbakihi keskmine paksus 4,6 meetrit, sügavamates kohtades kuni 8,5 m. Lõunas piirab sood Kullamaa liivik ning põhjas Risti–Palivere oos.

Kaitseala saamislugu. Looduskaitseala on rajatud Lääne maakonna idaossa, Risti alevist ja Tallinna–Risti–Haapsalu maanteest lõuna poole. Marimetsa soo võeti kaitse alla 1981. aastal. Praeguseks on kunagise sookaitsealaga liidetud Kullamaa liivik (10 ha). Seda Antsülusjärve ajast pärit luiteala tuntakse Kullamaa Liivamägede nime all; kaitse all on need juba 1964. aastast. Osa luiteid on liiva kaevandades ära veetud, kunagisse karjääri on tekkinud järv. Läänemere vanade rannamoodustistena on Kullamaa Liivamäed kantud ka Eesti ürglooduse raamatusse.

Terviklik soolaam. Marimetsa on üks Lääne-Eesti vanimaid ning tüüpilisi väheliigestatud pinnamoega lagerabasid. Kogu soo hõlmab ligikaudu 5000 hektarit [5], sellest valdava osa hõlmab älve- ja laukarikas raba. Suuremad laukad on sadakond meetrit pikad ning 3–4 meetrit sügavad, avar veesilmadega maastik pakub maalilist vaatepilti. Sood ääristavad metsaga kaetud luitevallid.

Soo põhja- ja lääneserva on varasematel aegadel kuivendatud, nüüdseks on kunagiste kraavide ümbrus roostunud ja võsastunud. Servade kuivendusest hoolimata on tegu siiski tervikliku soomaastikuga, kus valitseb puhma-älveraba. Kohati läheb raba üle siirdesooks, siin-seal kasvab üksikuid mände. Äärealadel leidub ka üsna liigirikast madalsood ning madalsoometsa. Teaduslikust seisukohast on tähtis seegi, et soouurijad on jõudnud Marimetsa raba turbaprofiili täpselt dateerida.

Eripalgelised metsad. Marimetsa looduskaitseala metsad on väga mitmekesised. Neid kasvab siin nii viljakal kui ka vaesel mullal, soometsadest kuivade nõmmemännikuteni. Raba ümbritsevad peamiselt okasmetsad, kuid idaservas leidub ka segametsi ning kinnikasvanud puisniite. Kuresilma mäeks kutsutaval liivasel seljandikul, kus kunagi karjatati lambaid, kasvab laialehine puudesalu. Seal on rohkesti tammesid. Kullamaa liivikul männimetsa all õitseb tumepunane neiuvaip. Kaitsealustest liikidest leidub sooservades ka kahkjaspunast sõrmkäppa, soo-neiuvaipa ja kuradi-sõrmkäppa.

Rikkalik linnustik. Kuigi Marimetsa raba on ümbritsetud kultuurmaastikest ja inimasustusest, elab siin haruldaseks jäänud linde. Rabas pesitseb kaljukotkas (I kaitsekategooria), soo servaaladel on sobivaid elupaiku leidnud metsis (II kategooria). Siin teevad rändepeatusi sookured ning pesitseb mitmekesine raba- ja metsalinnustik. Seetõttu on Marimetsa raba arvatud rahvusvaheliselt tähtsate linnualade (IBA) hulka. Teiste rabadega võrreldes pesitseb siin eriti palju kurvitsalisi. Eesti seisukohalt on see ala ka oluline väikekoovitaja, mustsaba-vigle ja rüüdi pesitsusala. Marimetsa rabas elab näiteks kümnendik Eesti väikekoovitaja-asurkonnast. Madalsoos pesitseb Euroopas haruldane soo-loorkull (II kategooria). Hanelistest on Marimetsas arvukaim piilpart.

Puhkus. Marimetsa looduskaitseala pakub häid võimalusi looduses käia ja puhata. Liiviku endisesse karjääri tekkinud järv on juba teada sobiva suplus- ja puhkekohana. Üle raba ja Kuresilma mäe viib 5,5 kilomeetri pikkune matkarada, mis saab alguse Risti alevikust, Järve talu juurest. Rajal käija saab näha soo eri arenguetappe. Hea vaade rabale avaneb raja äärde püstitatud vaatetornidest. Ja muidugi on raba tuntud hea jõhvikamaana.

Kaitsekord. Praegustes piirides (pindala 4600 ha) ja praeguse nime all on see kaitseala loodud 1997. aastal. Marimetsa soo ja selle elustiku kaitseks on sooala määratletud looduslikku arengut toetava sihtkaitsevööndina, mida ümbritsevad väikeste aladena Risti, Rõuma, Karukõrve, Liivamägede ja Silgi piiranguvöönd. Marimetsa sihtkaitsevööndisse (kvartalites 86 ja 88) ei tohi inimesed minna 1. veebruarist kuni 1. juulini.

Marimetsa looduskaitseala valitseb ja kaitset korraldab Läänemaa keskkonnateenistus. Sinna tuleks pöörduda kõigi küsimuste ja probleemidega. Looduskaitseala kaitse-eeskiri on avaldatud Riigi Teatajas (RT I 1997, 46, 736; 1999, 53, 577; 2000, 30, 176).

1. Aaviksoo, Kiira jt. 1997. Kaug- ja lähivõtted 30 Eesti soost. Tallinn.

2. Eesti looduse infosüsteem (EELIS).

3. Kalamees, Andres (koostaja) 2000. Tähtsad linnualad Eestis. Eesti Ornitoloogiaühing, Tartu.

4. Orru, Mall 1995. Eesti turbasood. Teatmik. Eesti Geoloogiakeskus. Tallinn.

5. Valk, Uno (koostaja) 1988. Eesti sood. Valgus, Tallinn.

Piret Kiristaja (1967) on keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse loodusbüroo peaspetsialist.