Eesti Looduse fotov�istlus
03/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
metsade kuivendamine EL 03/2004
Metsakraave ei tohi raisku lasta

Kraavitamise kogemus Eestis on pikk, seda on tehtud nii pllu- kui ka metsamaal. Kui keegi vidab, et see on sotsialismiaja prand ja seetttu vga halb, siis tuleb tunnistada: arvaja ei tea kuivendusest midagi.


Pllu- ja heinamaid on kuivendatud ka enne 1940. aastaid. Metsi kraavitati teadlikult juba 19. sajandil. Esimene eestikeelne soid ksitlev metsanduslik kirjutis, milles on propageeritud soometsade kuivendust, ilmus Jaak Sggelilt 1896. aastal. Jrvseljal tehti esimesed mtmised ja katsed metsade kuivendamiseks 1926. aastal.

Niisiis ei ole kuivendusssteemid metsas uus nhtus. Kuni mdunud sajandi keskpaigani kuivendati metsi siiski sna vhe. Kui 1950. aastal alustas td Tamsalu EPT, omandas metsade kraavitamine uued mtmed. Labidamehed jid ajapikku unustusehlma, kasutusele vetud mehhanismid (kopad ja traktorid) tid kaasa uue kuivendustehnoloogia.

Intensiivne metsakuivendusssteemide rajamine kestis kuni kaheksakmnendate aastate lpuni: rajati uusi objekte, varem vlja ehitatud ssteeme suurtes mahtudes ei rekonstrueeritud. Madalseis saabus 1992. aastal. Selleks ajaks oli ssteemselt kuivendatud umbes 550 000 hektarit metsaalasid.

Peale selle on metsades veel varasemast ajast maaomanike oma jududega ssteemitult rajatud kraave. Need tehti ksitsi ja jrgisid kiivalt maastiku vimalusi: kraavid rajati ikka sedamoodi, kuidas vesi liikuda tahtis. Olen pris veendunud, et nii mnigi tnapeval looduslikuna tunduv oja on tegelikult sajand tagasi labidaga kaevatud kraavijupp.


Puidu juurdekasv suureneb. Meile meeldib nha metsa sellisena, nagu see praegu on. Ehk teisisnu: enamik meist ei kujuta ettegi, et sada aastat tagasi kasvas samal kohal hoopis teistsugune mets. Kindlasti teavad seda aga aastaid metsa- ja kuivendustid teinud inimesed. Kuivendamise tulemusel on paljudes kohtades, kus varem kasvasid vaid sookaasikud, nd okaspuu segametsad vi lausa kuusikud. Kas see on hea vi halb? Omal ajal oli see suurim tunnustus tegijatele, kuid tnapeval leidub kindlasti ka neid, kes arvavad, et loodusele tehti liiga. Kuigi nd on seal teistsugused metsad, on needki loodusliku kooslusega ning kik on omavahel seotud ja tasakaalus.

Eestis tehtud uurimustest enamik nitab, et kuivenduse jrel on metsa kasvukiirus ja tootlikkus tunduvalt suurenenud: mnes kasvukohatbis on juurdekasv prast kraavitust suurenenud mitme tihumeetri vrra hektari kohta aastas. ldise hinnangu jrgi on meie metsade puidu tootlikkus just kuivenduse tttu suurenenud 0,8 miljoni tihumeetri vrra aastas. See on suur kogus, mis mjutab tsiselt puidutstust.

Midagi pole teha nii kaua, kuni maailmas eksisteerib majandus, on ks metsamajanduse eesmrke toota kvaliteetset ja tarbimisvrtusega toorainet, korralikku metsamaterjali. Ja see metsamaterjal tuleb metsast ktte saada ning tstuseni toimetada nii, et see vimalikult vhe hiriks ja kahjustaks loodust.


Ligips puidule paraneb. ks kuivendusssteemide eesmrke on vimaldada masinatega metsa pseda. Vesisel pinnasel jtavad igasugused masinad alati sgavama jlje kui kuival. Seda vib igaks ise mrgata liivarannas veepiiril mtisklema jdes: mne aja prast on jalad liiva vajunud. Kuival liival seda ei juhtu. Vesi ja pinnas toimivad igal pool htmoodi. Kui maapind on mrg, siis vivad rasked masinad seal tekitada suuri pinnasekahjustusi. Teeservas ummistunud kraav, mis vett kogub ja hoiab, on tegelikult sellesama tee lhkuja. Jrelikult on metsakuivendusel peale juurdekasvu suurendamise ja puidu kvaliteedi parandamise veel oluline eesmrk: tagada ligips ja vhendada metsa majandamisega kaasnevaid kahjustusi.

Meie riigimetsades remonditakse phjalikult vi ehitatakse aastas umbes 110 kilomeetrit metsateid, millest pris uued on 510 km, olenevalt aastast. Praegused metsaveomasinad koos koormaga on tunduvalt raskemad kui paarkmmend aastat tagasi, sellist koormat kannab ainult kuiv teemulle. Ka maanteeameti tdes on selgelt nha, et phiteede remondi aegu puhastatakse teed palistavad kraavid vi kaevatakse uued.


Kuivendusssteem vajab hooldust. Aeg ja loodus teevad oma t ksikes ning ka kige paremini toimiv kraavissteem lakkab ttamast, kui kraave ei puhastata: vesi ei liigu, taas algab soostumine.

On videtud, et kui kuivenduse mju on stabiliseerunud, siis tuleks kraavid rahule jtta. See on suurel mral enesepettus, sest kraavid kasvavad aja jooksul tis. Liigniiskuse suurenedes halvenevad heades oludes kasvanud metsa kasvutingimused. Eriti tundlikud on liigvee suhtes kuused, aga ka kask ei talu pidevat vett. Kui nd lasta asjadel kulgeda isevoolu teed, vib vahepeal paremates oludes arenenud puistu lausa hukkuda. Kahjuks on selliseid niteid rohkesti: hukkunud on nii kuusikuid kui ka kaasikuid. Teisisnu, loodus muutub ja areneb pidevalt.

Sellest tulenevalt peab vga ettevaatlikult suhtuma kuivendusssteemide hooldamise ja remondi keelusse mitmel kaitsealal. Nii vib soov hoida metsa vljakujunenud ilmet jda titumatuks, sest varem kuivas kasvanud ja nd liigniisketesse oludesse sattunud mets muutub kiiresti. Mne aja prast vib selguda, et kaitstav kooslus on kadunud just seetttu, et seal midagi ei tehtud.

Omal ajal rajatud metsakuivendusssteemidest (kokku 550 000 hektaril) on riigimetsas arvel 428 000 hektarit. Siin saamegi anda levaate olukorrast riigimetsa majandamise keskuse (RMK) hallata olevates metsades.


RMK eesmrgid ja plaanid. RMK on 1997. aastal metsaseadusega loodud riigitulundusasutus, mis oma tegevuses lhtub Eesti metsapoliitikast, metsaseadusest ja RMK nukogu otsustest. Metsapoliitikas on muu hulgas snastatud ka selline lesanne: .. Lhtuvalt sellest on metsade majandamise ja kossteemide kaitse eesmrkideks bioloogilise mitmekesisuse silitamine, metsade tervisliku seisundi parandamine ning puidu ja metsa krvalsaaduste ning mittemateriaalsete hvede mahu ja vrtuse tstmine. Olemasolevate metsakuivendus- ja teedevrkude korrashoiuks, samuti uute teedevrkude ehitamiseks leitakse selleks sobivad metsapoliitika vahendid.

Kigepealt seati metsaparanduse valdkonnas siht lpetada ja korrastada aastatel 19901996 pooleli jnud kuivendusobjektid. 2001. aastal otsustati, et riigimetsas kuivendusssteeme juurde ei ehitata, kuid senised tuleb hoida korras.

Viimastel aastatel ongi RMK pdnud kuivendusssteeme taas rekonstrueerida: viie aastaga (19992003) on kuivendusssteemid uuendatud 30 000 hektaril. Ligi neljal tuhandel hektaril on t pooleli. Igal aastal on plaanis uuendada kuivendusobjekte vhemalt 10 000 hektaril.


heksa korda mdetakse. Maht on statistiline nitaja, mis ei peegelda sisu. Suured kuivendusssteemid, mis lhevad remonti, on vlja valitud hulga objektide seast, hinnates nende seisukorda ja kavandatud tde vimalikku mju praegustele puistutele. Loomulikult arvestatakse ka piiranguid: lagesoodesse, eriti rabadesse koppadega ei minda, kuivendusssteeme uuendatakse vaid tootlikul metsamaal. (Rabasid kuivendatakse eesktt selleks, et varuda turvast, aga see ei ole RMK lesanne.)

Hoiumetsi ssteemselt ei rekonstrueerita ning kaitsemetsades lhtutakse otsust tehes kaitse eesmrkidest. Enne kui tellida projekt, peab metskond koostama ala keskkonnahinnangu: tuuakse vlja kik planeeritud alaga seotud piirangud ja analsitakse planeeritavate tde mju. Selle analsi alusel koostab metskond projekteerijale lhtelesande, kus on eldud, mida on vaja teha ja mida ei tohi teha. Kogu eeldokumentatsioon koosklastatakse piirkondlikus maaparandusbroos, kus enne projekteerimise algust kontrollitakse tegevuse otstarbekust ja igusprasust. Tavaliselt saadab maaparandusbroo vastavad andmed koosklastuseks ka maakondlikku keskkonnateenistusse. Alles prast kiki koosklastusi hakatakse projekteerima.

Rekonstrueeritakse ainult projekti alusel. Projekte teevad vastava tegevuslitsentsiga erafirmad, kus ttavad oma ala professionaalid. Kik valminud projektid lbivad ekspertiisi ja veelkordse koosklastusringi vastavates ametiasutustes, et veenduda valminud projekti ja varem seatud tingimuste koosklas.

Viimasel ajal on keskkonnateenistused tihti soovinud, et algatataks keskkonnamju hindamine, mis tugineks Keskkonnamju hindamise ja keskkonnaauditeerimise seadusele, kuigi seadus seda rekonstrueerimisel otse ei nua. See on vga pikaldane protsess, mistttu paaril juhul on tellitud enne selle algatamist erapooletu ekspertarvamus. Kahe kuivendusssteemi puhul ks Hiiumaal ja teine Prnu maakonnas on siiski lbi tehtud ka seadusephine keskkonnamjude hindamine. Mlemal juhul leiti, et planeeritud tegevus on lubatud ja ei ole mingil mral vastuolus keskkonnaga.

Kuid eesktt on ilmnenud eri poolte koostvajadus kohe projekteerimise algstaadiumis. Kavandatu eesmrkidesse tuleks sveneda juba enne projekteerimist, esitades oma tingimused selle t tegijale. Sedasi jks ra topelt. Praegu hinnatakse ametlikult keskkonnamjusid Tudu metskonnas.

Projekteerimiseks kulub tavaliselt vhemalt aasta, kuid erandlikud pole ka juhud, kus tid saab alustada alles kaks-kolm aastat prast projekteerimistde algust.

RMK-l on nii sstva metsamajanduse kui ka keskkonnajuhtimise sertifikaadid (FSC ja ISO14001). Metsaparandus on iga kord kne all auditeerimisel, mis on kindlasti aidanud korrastada sellealast tegevust RMK-s.

Kuivendusssteemi uuendus on vga kulukas. Selleks et selgitada, kas see tegevus end tasub, telliti Eesti pllumajanduslikoolist tasuvuse mudel. Sel aastal pame esialgset mudelit edasi arendada just rakendusliku poole pealt.


Koprad teevad palju pahandust. Tnapeval on kuivendusssteemide peamine rikkuja kobras. Kui kobraste arv ha suureneb, kulutatakse valdav osa rahast asjatult, olgu rekonstrueerimistd tehtud kui tahes hsti. Kobras on kuivendusssteemidega hsti kohanenud, leides looduslike veekogude krval endale elupaigad ka inimese rajatud kraavides. Probleem on vga terav: 2002. aasta lpu seisuga oli RMK majandatavates metsades arvel kobraste tegevusest tingitud metsakahjustusi 2132 hektaril. Need on alad, kus kobraste tttu on varasematel aastatel mets oluliselt kahjustatud vi hukkunud ja metsa majandajad ei ole veel judnud kahjustust likvideerida. 2002. aasta jooksul lisandus 88 hektarit, kuigi tollane suvi oli ju rmiselt kuiv.

Riiklikel andmetel loendati 2001. aastal 13 000 kobrast, 2002. aastal 16 000 ja 2003. aastal 15 500 isendit. Paraku sean need loendustulemused kahtluse alla, toetudes (kuigi statistiliselt mitte mingisugust kriitikat taluvatele) Tudu metskonna andmetele. 2001. aastal tehtud kuivendusssteemi rekonstrueerimistd osutusid seal kobraste tttu lausa mttetuks: neljajalgsed ehitusmeistrid tkestasid puhastatud kraavi paari pevaga, nii et td takerdusid tielikult. Prast koosklastusi keskkonnateenistusega lubati projektis ettenhtud alal ja remonditava ssteemi eesvoolu piirkonnas mne kilomeetri ulatuses koprad vlja pda. Kui ktte saadud kobraste arvu jrgi teha ldistus Eestis kuivendatud metsade pindala kohta (550 000 ha), saaks ainuksi kuivenduskraavidel tegutsevate kobraste arvuks vhemalt 20 000. Aga peale selle elavad nad ju ka pllukraavidel ja looduslikel ojadel, jgedel ning jrvedel. See oletus ei toetu teaduslikule uurimistle, ent viks siiski olla mrguanne, et praegune loendusmetoodika tuleks le vaadata. Kindlasti saab lisateavet metsaomanikelt, kes puutuvad oma valdustes alatasa kokku kobraste tekitatud probleemiga.


Kik siin kirja pandu ei ole selleks, et kuivendusssteeme kiita. Pigem on vaja aru saada ja enesele tunnistada, et mustvalgeid lahendusi pole. Kuivendusssteemid on tnapeva metsamajanduse lahutamatu osa ning nende mju paljudel juhtudel metsamajanduse seisukohalt vgagi positiivne. Enamik kunagi rajatud kuivendusssteeme asub riigimetsas ning neid kavatseb RMK ka edaspidi korras hoida.


Jaan Schults (1965) on RMK metsamajanduse osakonna juhataja. Ttanud metskonnas metsnikuna ja metsalemana ning seejrel Tallinnas metsamajanduse osakonnas.



Jaan Schults
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012