Eesti Looduse fotov�istlus
03/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
TJUHEND EL 03/2004
Keskkonnasstlikult ehitada ei thenda ainult ko-mkerdamist

Tavaliselt arvatakse, et keskkonnahoidlik ehitus seisneb peamiselt kohalike looduslike materjalide, niteks savi, puidu ja lgede kasutamises. Tegelikult saab komaju ehitada ka ndisaegsetest materjalidest ja ndisaegse kujundusega. Oma tegevuse keskkonnasstlikkuse hindamiseks saavad huvilised kasutada ehitusmdiku abi.

Ndis-Eestis on ehitusbuum. Igas linnakvartalis ja klas rajatakse uusi hooneid vi kohendatakse vanu. Enamik inimesi ritab vimaluste piires oma t- ja elamistingimusi parandada. Mned renoveerivad tasapisi ise, hoides kokku raha ning nautides td ja tulemust. Teised tellivad uusi lahendusi ja elamuid. Igatahes on Eesti praegused ehitusmahud suuremad kui kunagi varem. Vrreldavaid ajajrke viks otsida ehk ainult asunikutalude rajamise tippaegadest 1920. aastatel ja sjajrgseist lesehitust aastaist.

Suuri investeeringumahte arvestades on vga oluline raha kasutada just selliselt, et tekiks parem elukeskkond ja parem linnaruum, ei kahjustuks looduskeskkond. Ehitustegevust reguleerivad ja korraldavad arvukad ametiasutused ning seadused, mis peavad tagama hea elukeskkonna ja looduse silimise. Tellijad, projekteerijad, arendajad ja ehitajad vtavad seaduste jrgimist ning lubade ja koosklastuste tellimist, saamist vi ostmist tihti kui ttuid kohustusi. Sisulise keskkonnakaitseni ning inimeste huve ja heaolu arvestava ehituseni on veel tkk maad.

Ehkki seadusi ja mrusi on niliselt palju, puudub otsene vastutaja ja seelbi sekkub riik praegusajal tehiskeskkonna reguleerimisse tegelikult rmiselt vhe. Selle tttu on viimasel aastal vallandunud pahameeletorm: ehitusbuumi kigus on linnaruum ja esteetiline keskkond risustunud.

Keskkonnahoidliku ehitise printsiibid. Keskkonnahoidliku ehitise eduka valmimise saladus seisneb poolte omavahelises heas suhtluses ja phendumises. Keskkonnajuhtimisssteemi rakendamine nitab ettevtte (vi tellija, planeerija, projekteerija, ehitaja jt.) head tahet. Plaanitava tegevuse keskkonnamju hinnates saab vlja selgitada kitsaskohad ja seega vltida hilisemaid ootamatuid kulutusi. Ttajate tervise huvides tasub teha riskianals ka sellistel juhtudel, kui seadus seda ei nua. Avalikkuse igeaegne teavitamine vimaldab ennetada konflikte, arvestada avalikkuse huvidega ja saada juurde hid mtteid.

Ehitiste keskkonnasstlikkuse hindamise mdik ehk ehitusmdik on metoodika, mille abil saab ehitaja vi kavandaja ise ehituse keskkonnamju hinnata ja vhendada. Ehitusmdiku peamine idee on abistada neid, kes tahavad ehituse kigus natuke keskkonnale melda ja paremat tulemust saavutada. See on tellija, projekteerija, arendaja, ehitaja ja rahastaja abivahend.

Asukohavalik. Esimene printsiip keskkonnahoidlikku ehitist rajades on leida sellele looduskeskkonda vimalikult vhe kahjustav asukoht. Eelistada tuleb varem inimeste kasutuses olnud maid (ka varem hoonete all olnud pinda), soovitatavalt renoveerida hooneid.

Ka kommunikatsioone rajades tuleb vltida loodusmaastiku kasutuselevttu. Kaitstavate loodusobjektide kahjustamine on seadusega keelatud. Hoonet projekteerides peaks arvestama ilmakaarte, maastiku ja haljastusega, et luua energiat sstev ja keskkonda sulanduv hoone.


Rajamisetapp. Ehitustid tehes tuleb hoida pinnast ja krghaljastust. Ehitaja ja naabruses toimetava inimese tervise ning eluslooduse huvides tuleb vltida mrasaastet, elusloodusele mjub kahjustavalt ka valgussaaste. Kohalikku veereiimi aitavad silitada murukatuse ning vett lbilaskva pinnasega (parkla)alad.


Vesi. Kuigi Eestimaal tundub vett kllaga olevat, on paljudes piirkondades sageli probleeme vee liigse rauasisaldusega, muret teevad ka puaperioodid. Siis mistetakse, et vett peab tarbima kokkuhoidlikult ning tegema vahet joogiklblikul ja -klbmatul veel. Intensiivset veekasutust ja seega suurt keskkonnakoormust tuleks alati vltida. Reovett tuleb enne looduslikku ringesse judmist nuetekohaselt puhastada. Olmekeemiat ja teisi vedelikke kraanist alla lastes viks melda ka nende keskkonnahoidlikkusele ja erikitlusnuetele.


Energia ja atmosfr. koehituse aspektidest on siiani ehk kige rohkem thelepanu plvinud energiakasutuse piiramine, kuna see annab selget majanduslikku efekti. Kokku hoitakse peamiselt hoone soojakadu vhendades. Kahjuks aga ei arvestata sageli energiaallika keskkonnasstlikkusega ja hooneid ketakse lausaliselt (plevkivist toodetud) elektrienergia abil.

Taastuvate energiaallikate kasutamine vimaldab vhendada inimtegevuse koormust atmosfrile ja seega kossteemidele ning silitada taastumatuid loodusvarasid tuleviku tarbeks. Mis liiki energiaallikaid pidada taastuvateks ja keskkonnahoidlikeks, vrib omaette arutelu; kahtluse alla vib seada maaktte, hdroenergia ja turbakasutuse koloogilisuse.


Materjalid. ha enam saadakse aru, et materjalide valikuga saab mjutada sisekeskkonna kvaliteeti ja seega ruumikasutaja tervist. Materjalid avaldavad mju hu niiskussisaldusele, temperatuurile, lenduva orgaanika hulgale jm. Materjalide koloogilisust nitavad nii nende pritolu ja koostis, ttlemisviisid ja taaskasutusvimalused kui ka kaugus tootjast tarbijani. komrgistusssteemide jrgi on lihtsam leida kindla keskkonnakvaliteediga tooteid.

Lhikese transporditee, kodumaise majanduse edendamise ja traditsioonide hoidmise tttu tuleks kasutada kohalikke materjale. Igal tootel on oma eluiga ja juba hoonet pstitades tuleb prata thelepanu seigale, kuidas sulanduvad kasutatavad materjalid tulevikus looduslikku aineringesse.


Sisekeskkond. Tervislikku sisekeskkonda luues tuleb peale materjalivaliku silmas pidada pevavalguse kasutusvimalusi, vltida mra- ja tolmureostust ning piirata elektromagnetkiirguse hulka ruumides, kus inimesed pikka aega viibivad. Sisekeskkonna niiskussisaldus, temperatuur ja kahjulike hendite hulk hus olenevad muu hulgas ventilatsioonissteemist, mille thususe tagab sageli lihtsus. Radoon vib ruumidesse sattuda nii maapinnast (Phja-Eestis) kui ka ehitus-, sh. pinnasetitematerjalidest.


Terviklikud kolahendused. Eri ideid omavahel limides vib saavutada huvitavaid ja keskkonnahoidlikke lahendusi. Aastaringset pikese teekonda arvesse vttes ja hoonet haljastusega sobitades saab rajada pikese soojuskiirgust akumuleerivaid seinu, mis omakorda mjutavad hu ringkiku ruumides. Hingavate ja teatud mral niiskust siduvate seina-, soojustus- ja viimistlusmaterjalide kasutamine vimaldab hoida aasta lbi htlast tervislikku hukvaliteeti.

Kui kasutada vihma- ja hallvett, kulub vhem joogivett. Igati thus on ksitada jtmeid ja reovett ressursina: taaskasutada materjale, tarvitada hakkpuitu, kasvatada hundinuiasid vi toota reoveemudast haljastusmulda.

Klaas, betoon, metall ja teised tehismaterjalid vivad ige kasutuse ja terviklahenduste korral anda keskkonnasstlikuma tulemuse kui loodusmaterjalid. Niteks on koehitusest vga kaugel mitut tpi Eestis ehitatud palkmajad: elektrikte, materjalivalik ja viimistlus muudavad need suisa ebameeldivaks.


Ehitusmdiku tphimtted. Ehitusmdik koosneb kaheksast peatkist, mis ksitlevad teemade kaupa ehitustegevusega seotud keskkonnanudeid. Iga keskkonnanude juurde kuulub lhike seletus, miks see on vajalik, ning mningad nited nude titmiseks vajalike tegevuste kohta. Nidetele jrgneb thi rida, kuhu mdiku titja saab kirjutada seletuse, kuidas ta vastavat nuet jrgib vi miks tema tegevus seda nuet ei puuduta.

Ehitise keskkonnahoidlikkuse hindamiseks tuleb tita nudele jrgnev lahter Ehitise keskkonnahoidlikkus, mrkides sinna vastavalt, objekti ja tegevuse iseloomule kas 1, kui nuet jrgitakse, vi 0, kui nuet ei tideta. Kui nue ei seostu antud tegevusega, jetakse lahter thjaks. Kui terve peatki sisu ei puuduta antud tegevust, jetakse kogu peatkk hindamata, st. hindamise veerg jb kogu peatkis thjaks. Niteks ehitise likvideerimise puhul ei tule arvestada asukohavaliku peatkki.

Ehitusmdiku digitaalne versioon arvutab automaatselt kokku hindamise veergu mrgitud punktide summa, kus iga 1 ehk nude titmine annab he punkti ning 0 ehk nude mittetitmine null punkti. Iga titmata lahter muudab punktisumma he vrra viksemaks. Seega ehitisega mitteseostuvad keskkonnanuded ei vhenda vimalust saada maksimumpunkte. kolahenduste puhul on iga peatki kohta vimalik saada kuni kolm punkti. Lpptulemus on nha hindamise veeru pises protsendina, et eri objektide hindamise tulemused oleksid vrreldavad.


Kuidas mujal maailmas hinnatakse? Esimene sstemaatiline ehitiste keskkonnasstlikkust hindav ssteem on loodud 1990. aastal Suurbritannias BREEAM (ing. Building Research Establishment Environmental Method) [2]. See on olnud aluseks paljudele teistele hindamisssteemidele kogu maailmas. BREEAM-is kajastatavad teemad on jaotatud kolme rhma: leilmse ja kohaliku mjuga ning sisekeskkonda mjutavad tegevused.

Ehitiste keskkonnahoidlikkust hindavad metoodikad on nd maailmas ha laiemalt levinud, aidates rajada tervislikumaid ja loodust sstvamaid, sh. energiat sstvaid hooneid ning rajatisi. Peamiselt on vaatluse all ressursikasutuse (asukoht, energia, vesi, materjalid) ning sisekeskkonna kvaliteedi ja jtmekitlusega seonduvad teemad. Enamik ssteeme on meldud uute elu-, kontori- ja kaubandushoonete tarbeks, kuid BREEAM-i ja LEED-i mrgi all on loodud hindamisssteeme ka tstusrajatiste ning renoveeritavate objektide jaoks [4, 6].

Hindamisssteeme on loodud nii eraalgatusel kui ka riiklike struktuuride algatusel, viimase nidetena vib tuua Soome keskkonnaministeeriumi ja Helsingi linnaplaneerimisosakonna tellitud Viikin ekologiset rakennuskriteerit [1] ja Norra keskkonnaministeeriumi algatatud hindamisssteemi koprofil fr bygg [7].

Hindamisssteemid erinevad oma keerukuse poolest. Tarvitusel on tarkvaraphised ssteemid, mis nuavad tpsete tehniliste andmete valdamist Athena [3], kanadalaste algatatud rahvusvaheline ssteem GBC (Green Building Challenge) [5] ning lihtsamad punktissteemid, mida on kerge kasutada kikidel soovijatel, niteks LEED [6]. LEED (ing. Leadership in Energy and Environmental Desing) on Ameerika hendriikide levinuim ehitiste keskkonnahoidlikkust hindav ssteem [6].



1. Aaltonen, Tero et al. 1998. Ecological Building Criteria for Viikki. Helsinki City Planning Department Publications, Helsinki.

2. Aho, Ilari 2000. Esimerkkej rakennusten ympristkriteeristist. Neuvonen, Petri (toim.) Rakentajan ekotieto. Uudisrakentaminen 196. Rakennustieto OY, Helsinki.

3. ASMI 2004. The Athena Sustainable Materials Institute. http://www.athenasmi.ca

4. BRE 2004. Building Research Establishment. http://www.bre.co.uk

5. GBIC 2004. Green Building Information Council. http://www.greenbuilding.ca/GBIC.htm

6. LEED 2004. Leadership in Energy & Environmental Design. U.S. Green Building Council. http://www.usgbc.org/leed/LEED_main.asp

7. Saari, Arto 2000. Rakennuksen elinkaarenaikainen ympristkuormitus. Neuvonen, Petri (toim.) Rakentajan ekotieto. Uudisrakentaminen 196. Rakennustieto OY, Helsinki.



Rein Ahas, Age Poom, Siiri Silm
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012