Eesti Looduse fotov�istlus
03/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
essee EL 03/2004
Loodus usus ja usk looduses

Loodusel on eri religioonides erisugune kaal: on rhutatud inimese ja looduse htsust, aga ka vrdsustatud looduslikku kurjusega. Samas oleneb looduse sissetoomine religioossesse maailma kindlasti ka sihtrhmast. Kui niteks lugeda Piibli Ilmutusraamatu kirjeldust Uuest Jeruusalemmast, siis pole tegemist kuigi meeldiva paigaga: kullaga kaetud tnavad ja kalliskividega kaunistatud mrid tekitaksid ilmselt ruttu soovi leida kusagilt vaba rohulapp, kuhu saaks pikali visata ja pea mbritseva sra eest peita. Samas on usupilt tulevasest kuldsest linnast kergesti phjendatav, sest esialgu oli kristlus peamiselt linnarahva usk ning kaunis linn tulevase elupaigana oli uskujaile haljendavast aasast vi metsast lhedasem ning mistetavam.

Ristiusus on suhtumine loodusesse vljendatud eelkige loomislugudes: smboliga inimesest kui aednikust. Aedniku kujus on nhtud aga ka ohtu, et loodust kujundatakse mber liiga aktiivselt, ehkki hea aedniku suhtumine oma haritavasse aiasse on alati aupaklik ja mistev.

Aupaklikust suhtumisest oma aiasse on otsitud ka eestlaste usulisi rhuasetusi. Uku Masing on artiklis Eestlase usulisi eeldusi ja nende thendus teoloogiale kirjutanud: Kui usklik inimene tunneb end le sipelgast ja hoolimatu on rohu vastu ning aiad teeb enda ja lindude vahele, siis pole ta ldse usklik meie mttes. sna samamoodi kui Masing arvab teoloog Albert Schweitzer: Eetika, mis phineb aukartusel elu ees, ei tee vahet krgema ja madalama, vrtuslikuma ja vhemvrtuslikuma elu vahel. Tal on phjust sellest hoiduda. Pded mrata ldkehtivaid vrtusevahesid eri olendite vahel lpevad ikka sellega, et olendeid hinnatakse selle jrgi, kas nad tunduvad meile, inimestele, lhemal vi meist kaugemal seisvat. See mdupuu on lbinisti subjektiivne. Kes meist teaks, mis thendus on teistel olenditel iseeneses vi maailmatervikus? Peale selle on kristluses lbi aegade olnud mitu phakut, kes on teistele organismidele suurt thtsust omistanud, niteks lindudele jutlustanud Assisi Franciscus vi karudega heades suhetes olnud Sarovi Serafim.

Kllap vib looduse ja religiooni vahel leida palju seoseid, kui krvutada nende tekitatud tundeid ning nende kaitseks kasutatud meetodeid. Niteks prohvetluse raskuspunkt on juba mnda aega nihkunud klassikalise religiooni sfrist loodusesse. Meenutada vib siin rmuslike roheliste kasutatud prohvetlikke meetodeid: katmata lakehaga ja paljajalu saabuv, Assria iket nitlikustav Vana Testamendi prohvet Jesaja ja pris paljalt karusnahkade kandmise vastu protestivad loomakaitsjad on sna sarnased. Soome kalamehe ja looduskaitsja Pentti Linkola radikaalsed seisukohad juba prdumatu kokatastroofi kohta on meile ehk kige tuntum nide koprohveti julisest kuulutusest.

Kuid kas loodus inspireerib ka intellektuaalseid jumalaotsinguid? Religioon on ikka kasutanud oma snumi edastamisel mitmesuguseid filosoofiaid. Nii vljendab Augustinus oma mtteid platonismi kaudu, Aquino Thomas toetub Aristotelesele, Rudolf Bultmann eksistentsialistlikule filosoofiale. Kllap vib niisamuti usulist snumit vljendada ka evolutsionismi abil.

Mulle tundubki, et eriti ilmekalt hakkavad Piibli alglood klama krvutatuna inimese plvnemislooga. Kristluse jrgi saab Jumala ilmutust vastu vtta vaid niipalju kui vastuvtja arengutase seda parasjagu lubab. Umbes 300 000 aasta vanused paleontoloogilised leiud Phja-Hispaaniast Atapuerca koobastest lubavad oletada, et seal elanud meie esivanemad austasid surnuid, vib-olla uskusid isegi teispoolsusesse. Usumaailmale nii oluline homo religiosus hakkas sndima.

Poolsada tuhat aastat hiljem ilmusid Euroopasse jljed neandertallasest, kes pikka aega elasid krvuti meie otseste eellastega. Meie esivanemate loovuse ja mistuse kiirem areng phjustas pisut vhem kui 30 000 aastat tagasi neandertallaste vljasuremise. Kus on Su vend Aabel? (1Mo 4:9), klaks siinkohal valusasti Jumala ksimus, ja Kaini vastus selgitaks omaaegset olukorda: Ei mina tea. Kas ma olen oma venna hoidja? (1Mo 4:9).

Kas evolutsionismi kaudu esitatud usuliste videte ja maailmavaateliste seoste vljatoomine vib pakkuda midagi ka mitteusklikule? Juba 1955. aastal ilmus jesuiidist paleontoloogi Pierre Teilhard de Chardini raamat Le phenomene humain (Inimese fenomen), mis on tnini ks kuulsamaid katseid esitada kristlust evolutsionismi kaudu. Vljapaistev bioloog Julian Huxley on kirjutanud selle raamatu ingliskeelsele vljaandele innustava eessna: Kuigi paljud teadlased, nagu ka mina, ehk ei leia olevat vimaliku minna temaga lpuni kaasa vapras pdes lepitada ristiusu leloomulikke elemente evolutsiooni faktide ja jreldustega, ei kahanda see sugugi tema ldise loodusloolise ksitlusviisi positiivset vrtust.


Toomas Jrgenstein (1964) on lpetanud Tartu likooli bioloogi ja teoloogina. Ttab Hugo Treffneri gmnaasiumis usundiloo ja filosoofia petajana.



Toomas Jrgenstein
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012