Eesti Looduse fotov�istlus
03/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
toimetaja veerg EL 03/2004
Metsakraavil on kaks otsa

Mul on hinge peal mitu ranarritud paika Krvemaal, eriti ks neist. Kunagi laiusid seal raba- ja siirdesoomaastikud madalatest vikevoortest soosaartega: Tartussaare vgev kuusik paistis le soolaama isegi TallinnaTartu maanteele, kuusiku kaitsva mri res elas ja hoidis mbrusel silma peal metsavaht. Naabervoori Jrvessaart ja Kasksaart katsid kenad puisniidud, kus kevaditi itsesid lased ja suvehakul kuldkingad. Aga soolagedad olid seal uskumatult marjarikkad.

Metsavaht lubas kord, et juhatab mind jhvikamaale, kus juan tunniga oma suure seljakoti reni tis korjata. Kordoniuelt marjapunaste mtasteni kulus vaid paarkmmend minutit, ja tepoolest tunni aja prast oli mul tegemist, et raske kott turjale upitada. See jhvikaime oli Tartussaare ja Jrvessaare vahel ning jtkus siirdesoolagedal Jrvessaarest luna poole.

Siis, mdunud sajandi kuuekmnendail, tuli metsakuivendus. Suurejoonelise projekti jrgi pidi soolagendikele saama mets ning seni vaid taliteedega maastikku ehitatama autotee le Tartussaare ja Kasksaare Tallinna maanteeni vlja. Tee-ehitus ji kll sohu pidama, aga algusots tehti ra: trassi tarvis raiuti kitsukeselt Tartussaarelt maha pliskuusik (sealt saadud puit oligi vist ainus kindel tulu, mida see projekt andis!). Soosaare serva jeti kll puud psti, aga suur osa tuultevalda sattunud kuusevibalikest langes jrgmises sgistormis.

Soosaare rahuga harjunud metsavaht kolis ra, asemele ei tulnud kedagi. Jhvikarikas siirdesoolaam uuristati lbi tiheda kraavivrgustikuga.

Kisin seal poolteist aastakmmet prast suuri mberkujundusi. Nii soosaari kui ka neid mbritsevaid soid oli vallutamas vserik. Kllap soosaartel kujuneb sellest kunagi mets. Jhvikaparadiisist olid jrel armetud riismed, aga uutes oludes mrina kerkivat noort metsahakatust ei ninud. Ju polnud seal looduslikke eeldusi korraliku puistu tarvis, ja isegi turumajandust eiraval sotsialismiajastul ei peetud otstarbekaks klvata kraavitatud soolaamale tonnide viisi mineraalvetisi, nagu seda toona tehti soode kuivendamist igustavatel katselappidel.

See on vaid ks nide tavamistusele arusaamatutest tegudest, millega metsakuivendajad aastakmneid tagasi oma maine rikkusid. Ja just siin peitubki phjus, miks me suhtume nd ettevaatusega igasugustesse kraaviprojektidesse.

Tnapeva majandusoludes on kll raske uskuda, et keegi lausa mttetult raha kraavimuldesse matab, ent ka tulutooval ettevttel vib olla kaasmjusid, mis mnel pool projektikohase kasu nullivad. Looduse mberkujundaja peaks soovitud tulemuse krval oskama ette nha ka tagajrgi, ning hindama, kumb kumma les kaalub. Selle le siinses ajakirjanumbris arutlemegi.



Ann Marvet
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012