Eesti Looduse fotov�istlus
04/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL KSIB EL 04/2004
Mida annab optiliste meetodite rakendamine looduslike veekogude uurimisel?

Eesti teaduspreemia geo- ja bioteaduste valdkonnas plvisin uurimistde tskli eest Mitmekomponendiliste looduslike vete optilised omadused ja veealune valgusvli. Veekogude optiliste omaduste ja veealust valgusvlja kujundavate tegurite tundmine aitab hinnata nende antropogeenset koormust ja koloogilist seisundit. Eelkige puudutab see rannavett, sisemeresid ja jrvi, mille seisundit mjutab tugevasti inimtegevus.

Need veekogud kujutavad optilises mttes mitmekomponendilist ssteemi, kus kolme philise optiliselt aktiivse aine ftoplanktoni, lahustunud orgaanilise aine ja heljumi kontsentratsioonid on mrksa suuremad kui avaookeanis. Vib lisanduda ka neljas komponent naftareostus, mis muudab oluliselt veekogu kiirgus- ja soojusreiimi. Tehtud td kujutavad endast kompleksseid uuringuid jrvedes ning rannikumeres, kombineerides mudelarvutusi in situ mtmistega ja ndisaegsete optilise kaugseire meetoditega.

Peamised uurimisobjektid olid Eesti ja Soome jrved ning Prnu ja Liivi laht. Koostatud andmebaas nitab vee optilist kvaliteeti iseloomustavate parameetrite mrgatavat ajalis-ruumilist muutlikkust, samuti vimaldab mrata seoseid eri parameetrite vahel. Saadud algoritme saab kasutada keskkonnaekspertiisidel (niteks kaevetd sadamates, kiirlaevade liiklus).

Veekogude kossteemi kujunemist mjutab tunduvalt veealune valgusvli, mille seire on kallis ning tehniliselt keeruline. Seetttu vajataksegi veealuse valgusvlja kvaasioperatiivseid mudeleid. Uuringute tulemusena koostati ja kaliibriti veealuse kiiritustiheduse poolempiiriline mudel.

Vga thtis uurimisvaldkond on ka optilise kaugseire rakendusvimaluste hindamine Lnemere ja Eesti vete jaoks. See meetod phineb faktil, et osa veesambas hajunud pikesekiirgust suundub tagasi atmosfri, kusjuures on muutunud kiirguse spektraalne koosseis. Analsiti kaugseire prdlesande lahendamise eri meetodeid ja numbriliste lahendite leidmisega seotud probleeme.

Ttati vlja ka mudelid veepinnal asuva hukese naftakile optiliste omaduste arvutamiseks nii sileda kui ka lainetava pinna jaoks ja hinnati sellise kile mju kaugseire sensorisse judvale signaalile. Nidati, et ndisaegsete, hea ruumilise lahutusvimega satelliidiandmete abil on vimalik teha kindlaks Lnemere puhtaveelisemad alad ning veeitsengud ja lahustunud orgaanilise aine suurenenud kontsentratsioonid, samuti uurida merej omadusi ja paiknemist.



T Eesti mereinstituudi vanemteadur, mereoptik Helgi Arst
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012