Eesti Looduse fotov�istlus
04/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
PANIN THELE EL 04/2004
Tatra allikasoo varjus psinud haruldustemaa

Juba paarikmne meetri kaugusel maanteetammist avaneb hoopis isesugune maailm: tundub, nagu oleksid sattunud Viidume allikasoosse, kuigi tegelikult asud vaid 15 kilomeetri kaugusel Tartust.

Tatra allikasoo on vike lapike maad Luna-Tartumaal, kus kasvab hulk kaitsealuseid taimeliike. Ent mitte ksnes haruldased taimed ei tee seda paika eriliseks. Allikasoo, mis kuulub Euroopa Liidu loodusdirektiivis loetletud vrtuslike elupaigatpide hulka, on psinud siin sna puutumatuna.

Siinne liigirikkus tuleneb allikasoo eriprast. Soo serva aastakmneid tagasi kaevatud kraavi phi on kaetud lubjasettega: lubjarikastest phjaveekihtidest prinev vesi pressib Tatra oru veerualusel allikatena maapinnale. Vaid mnisada meetrit eemal asuvat Aakaru allikasood teatakse haruldaste taimede kasvukohana juba varasemast ajast.

Astunud vaid mned sammud allikasoo pinnal, on vimatu mitte mrgata kas vi paari kaitsealust taimeliiki. Esmalt tavalisemad, nagu soo-neiuvaip, kahkjaspunane srmkpp ja suur kopll, siis hakkavad silma mned pikemad krbesie taimed. Tegelikult on neid siin pris palju: kigepealt, juuni keskpaigas, hakkavad nad itsema allikasoo servades; juuli algul, kui varajased juba viljuvad, puhkevad ide uued krbesied allikasoo keskosas.

Juuli algul vib itsemas nha veel ht enamasti Lne-Eestis kasvavat kpalist harilikku muguljuurt. Ida-Eestis on see liik pris haruldane. Ainsad praegu teada olevad leiukohad jvadki Tartumaale: Tatra ja Aakaru allikasoo ning Kikaste Emaje res. Kikastes mullu suvel seda liiki ei leitud, Tatra allikasoos seevastu kasvab tuhatkond muguljuurt.

Allikasoo krgemas osas helkleb mtaste vahel veesilm. Selle res ootas llatus kollane kivirik. Et kivirikku nha, peaks sinna sattuma juuli lpus vi augusti alguspoolel, sest iteta taimi pole rohu seest lihtne leida. Kollane kivirik pole haruldaseks jnud mitte ksnes Eestis, vaid kogu Euroopas (vt. Eesti Loodus 2003, 12, lk. 32. Toim.).

Madalate puudega allikasoos leidub veel Russowi srmkppa, balti srmkppa, harilikku koraamatut, soohiilakat ja soo-neiuvaiba heledaielist vormi (Epipactis palustris f. ochroleuca).

Kmnest Tatra allikasoos kasvavast kaitsealusest taimeliigist kuulub kuus II ja neli liiki III kaitsekategooriasse ning kaks soohiilakas ja kollane kivirik peale selle veel EL loodusdirektiivi II lisasse.

Selliseid allikasoid pole Ida-Eestis kuigi palju, seda enam peaksime neid vheseid hoolega hoidma.


Toomas Hirse (1979) on EPM maastikukaitse ja -hoolduse IV kursuse lipilane, harrastusbotaanik ja Eesti orhideekaitse klubi liige.



Toomas Hirse
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012