Eesti Looduse fotov�istlus
04/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
in memoriam EL 04/2004
Kotkapuu murdumine

Einar Tammur

9. oktoober 19604. mrts 2004


Einar, ammuse tuttavana sandan Sind paluda anna meile andeks! Me ei osanud kahtlustada, et Sinu-sugune sirge ja vimas mastimnd vib niimoodi murduda. Oleks siis veel, et lausa orkaanis. Aga ei, pigem igapevaste elutormide keerutusis ja iilides. Sa olid neist ikka vlja tulnud; just murdumatuna Sa nisidki. Ja seeprast me testi ei taibanud. Iseasi muidugi, paljukest me Sind aidata oleksime suutnud, iseteadev ja sirgjooneline, nagu Sa olid.

Sedagi ei judnud ma Sulle elda, et ehkki Sust palju vanem, tundsin end Sinu seltsis ikka pilasena: nii looduses rnnates kui ka niteks auto krvalistmel vi kusagil kabinetittuses istudes. Ei, ma ei pidanud Sind oma petajaks mitte ainult selle vapustava tpsuse prast, millega Sa ka vrast metsast vlja tulid. Vi mtteselguse tttu, mis Sind niteks loodushoiupoliitika aiva keerulisemaks muutunud arutlusis iseloomustas. Seal oli midagi hoopis enamat.

Mletad selle loo judsin Sulle nneks ra rkida , kunagi ammu, ehk juba viisteistki aastat tagasi, kui oli meie histegude vahest tihedaim aeg, sain tnukirja raadiokuulajalt. See tuli Eesti Raadio keskprogrammi saate kohta, kus oli kne all kotkapesa ehitamine. Too kuulaja kirjutas, et tal olnud prast saate kuulamist tunne, nagu oleks kirikus kinud. Usu- ja kirikukauge inimesena sain ma ometi aru, mida tnaja mtles. Just nii ma ta tnusnadele vastasingi ja lisasin, et minu teeneid on selle tunde tekitamises hsti vhe: lihtsalt saatusesrm osutas mulle seekord ige suuna ja iged mehed.

Leian end nd ootamatult arutlemas, et huvitav, kelleks Sa ennast ise eelkige pidasid. Kotkamehest kompromissituks looduskaitsjaks, kellena Sind ju ldiselt tunti? Vi tundsid Sa endas pigem siiski ideekandja, petaja missiooni? Sa pidasid esmajoones igeks petada lapsi ja seda Sa innukalt tegidki. Olgu siis ise loodusradadel giidina kndides, kursusi korraldades vi Paluphja looduskooli prast muretsedes. Aga nneks ei elnud Sa naljalt ra ka ajakirjanikele, keda Sa usaldasid. Nii sndis tunde raadio- ja telesaateid, mitu filmigi ja nii kandus Su snum paljudel-paljudel kordadel hoopis laiema seltskonnani. Kllap vinuks Sa selles vallas veel palju teha; paraku uputas elu Su viimaseil aastail, eriti viimastel kuudel loodushoiu pstmise muredesse. Uputas lpuks lplikult. Ja nii ji suurem osa Su rahvavalgustajavimest kasutamata. See Sinust jv auk on ehk hoopis suurem ja korvamatum kui kirglike looduskaitsjate rea paratamatu hrenemine.

Kllap ksivad sel kevadsuvel paljud Sind ngupidi tundnud kotkad: kus kll on tnavu see tuttav habemik, miks ta kll ei tule meid vaatama. Meie, mahajnud, teame, et Su hing lendab kotkataevas. Ja peame kuidagi suutma Sind asendada. Ega Sa vist ei teagi, kui raske see tegelikult on



Toomas Jriado
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012