Uus looduskaitseseadus on Eestis tegelikult kuues: esimene võeti vastu 1935. Viimane, kaitstavate loodusobjektide seadus jõudis kehtida peaaegu kümme aastat. Uus seadus koondab endasse senise looduskaitseõiguse sätted, mis on ennast hästi õigustanud. Muudatuste eesmärk on loodust senisest paremini kaitsta, lähtudes kogemustest ja Euroopa Liidu looduskaitse põhimõtetest.

Uudsena on sisse toodud liikide ja elupaikade soodsa seisundi mõiste, millest saab ühtlasi üks kaitseabinõude tõhususe mõõdupuid. Liigi seisund on soodne, kui asurkonna arvukus tagab liigi säilimise ka tulevikus, tema levila ei kahane ning liigi jaoks on ka edaspidi eeldatavasti olemas piisavalt suur elupaik.

Seadusega luuakse uus kaitstava loodusobjekti tüüp – hoiuala. Erinevalt kaitsealast ei koostata neile kaitse-eeskirju ja omandikitsendused sätestatakse looduskaitseseaduses. Hoiualadega kaitstakse mitmeid Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid elupaigatüüpe, aga ka näiteks rahvusvahelise tähtsusega märgalasid ehk Ramsari alasid, mis ei asu kaitsealadel.

Seadus sätestab kaitsealuste liikide püsielupaikade loomise ja määratlemise. Kõik I kategooria kaitsealuste liikide elupaigad piiritletakse, II kategooria liikide elupaikadest vähemalt pooled ja III kategooriast vähemalt kümnendik püsielupaikadena. Püsielupaigas kehtestatakse kaitse vajaduste järgi kas sihtkaitse- või piiranguvööndi reþiim.

Tegelikkuses on ilmnenud vajadus taas objekte kaitse alla võtta ka omavalitsuse tasandil. Mitte alati ei ole riiklik kaitse hädavajalik ning valla või maakonna väärtusi, nagu maastikud ja selle üksikelemendid, tuleb esile tõsta koha peal. See võiks parandada kohalike inimeste teadlikkust loodusväärtustest. Piirangute kohaldamisel peab omavalitsus lähtuma looduskaitseseadusest, kusjuures piirangud ei tohi olla rangemad sama seaduse piiranguvööndis ette nähtud kitsendustest.

Seadusega nimetatakse Matsalu looduskaitseala ümber rahvuspargiks. Ümberkorraldus ei too kaasa muudatusi kaitseala piirides ega reþiimis. Pigem nimetame asju õige nimega, sest Matsalu toimib juba mõnda aega rahvuspargina.