Eesti Looduse fotov�istlus
05/2004



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
TJUHEND EL 05/2004
Mngime valgusega: hajutid ja peegeldid

Kas lhivte nnestub vi kukub lbi, oleneb otseselt fotograafi valikutest. Vastupidi tavalisele loomade vi lindude pildistamisele, kus juhus mngib oma osa, on lhipildistus aeglane ja lbimeldud tegevus. Nagu ldse loodust pildistades, on ka siin eriti thtis valguse kvaliteet, mis muudab oluliselt pildi vljangemist.

Otsene pikesevalgus ei sobi lhipildistamiseks, sest pildistatava detailid kaovad heleda valguse ja varjude mosaiiki. Selleks et saada pisiasju paremini filmile vi digikaamera mlukaardile, on vaja otsest pikesevalgust hajutada. Kige lihtsam lahendus on objekti varjutada, kas fotokoti vi kaaslase varjuga. Nii kaob aga pildi ruumilisus ja heledad toonid, kogu kaader jb ksluiselt tumedaks ning mida lhemal on vari, seda tugevam on selle mju. Parem lahendus on valgust teliselt hajutada, mitte aga varjutada.

ige hajuti silitab pikesevalguse mju, muudab varjud heledamaks ning pehmendab heledaid toone. Nii saab detailirohke, pehme valgusega jdvustunud pildi. Kige lihtsama hajuti saab ise valmistada nn. juusturiidest, mis on kinnitatud mnele sobivale raamile, niteks kirjapaberi suurusele pildiraamile. Kui pike on eriti ere, nagu suvisel keskpeval, siis vib kasutada kahe- vi isegi kolmekihilist juusturiiet, muidu piisab ka hest kihist.

Kui kaugel hajutit pildistatavast hoida? Kige otstarbekam on esmalt liigutada seda lhemale ja kaugemale, et saaks hinnata valguse muutusi ning seejrel teha otsus hajuti paiknemise kauguse kohta.

Peale juusturiide vib pikesevalguse hajutamiseks kasutada ka teisi esemeid: valguslaua plastkatet, mattklaasi vi isegi turvambrike mullikilet. Praegu on mul hajutiks Flyweight, mida tegelikult tarvitatakse mbriku tugevdajana slaidide, fotode vi muude muljumist mittetaluvate materjalide puhul. Tegemist on vga kerge, heleda plastist A4 suuruse lehega. See teeb varjud umbes kahe astme vrra heledamaks ning pehmendab heledaid toone ligi he astme vrra. ks aste thendab siinjuures sriparameetri kahekordset muutust: niteks 1/60 sekundilt 1/125 sekundini. Seega: kui hajutit ei kasutata, jdvustuvad varjud mustana, hajuti mjul aga tulevad varju jnud detailid nhtavale.


Tagantvalgustuses paistab pildistatav siluetina. Mida teha, et esile tuua objekti detaile? ks vimalus on kasutada titevalgusena vlklampi. See on mjus abivahend liikuvate objektide puhul, kuid lhipildistamisel mitte eriti sobiv. Hoopis parema tulemuse annab igesse kaugusesse paigutatud peegeldi ehk reflektor. Liiga lhedale asetatud peegeldi annab levalgustatud varjud; liiga kaugele panduna pole aga tulemust mrgata.

Lhipildistamisel sobib reflektorina tarvitada mingit valget eset. Isegi tugevamale alusele liimitud valge paber teeb selle t ra. Eelistaksin paberile siiski mingit tugevamat materjali, niteks plasti. Kasutan sellel puhul oma hajutit, mis on samuti valge.

Kui pikesepaistelisel peval on valgust liiga palju ning seda tuleb hajutite abil mahendada, siis pilves ilmaga on valgust pahatihti liiga vhe, et vrve ja detaile hsti esile tuua. Siin saab jllegi peegelditega hakkama, kuid nd peab rakendama midagi tugevamat kui valget printeripaberit. Selleks sobib hsti foolium, mida on kortsutatud, seejrel kega siledaks lkatud ja kartongile liimitud. Nii saate vga thusa ja odava peegeldi, mis paneb pilves ilmaga tehtud lhivtted srama.

Soojatooniliste objektide puhul vib pruukida kuldset peegeldit, mida saab ise valmistada kuldse tooniga fooliumist. Mina kasutan firma Calumet peegeldit, mis tegelikult koosneb neljast reflektorist: hbedane, valge, kuldne ja must. Viimane pole siiski peegeldi, vaid rohkem varju loomiseks meldud vahend. Niisiis viks pikesepaistelise ilmaga kasutada valget reflektorit, pilvise ilmaga vi kui valgust pole piisavalt, hbedast vi kuldset.


Jaanus Jrva (1970) on vabakutseline loodusfotograaf, teeb koostd Eesti ja vlismaa vljaannetega.



Jaanus Jrva
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012