Eesti Looduse fotov�istlus
2004/06



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL KSIB EL 2004/06
Millal saab Saaremaa psihenduse ja kuidas see viks mjutada keskkonda?

Psihenduse rajamisest le Suure vina mandrilt Muhumaale hakati rkima varsti prast Vikese vina tammi valmimist 1896. aastal. Tsisemalt veti teema les sada aastat hiljem, kui Saare maavanem kutsus 1997. aastal kokku trhma, kes hakkas lhteandmeid koguma ja esialgseid tasuvusuuringuid tegema. Trhma neljateistkmnest liikmest neli tegelesid keskkonnaksimustega.

Trhm tegi 25 uuringut psihenduse kohta. 17. veebruaril 2000. a. esitles trhm psihenduse lpparuannet teede- ja sideministeeriumis ning tegi vabariigi valitsusele ettepaneku jtkata uuringuid lpliku otsuse langetamiseks. Praegu ttab asjatundjate komisjon majandus- ja kommunikatsiooniministri juhendusel ja korraldatakse rahvusvahelist riigihanget keskkonnamjude hindamise, finantsskeemide analsimise ning veel he tasuvusuuringu koostamiseks.

Prast lpparuande valmimist 2005. aasta esimesel poolaastal tuleb vabariigi valitsusel, aga arvestades projekti thtsust vib-olla ka riigikogul langetada poliitiline otsus psihenduse rajamise kohta.

Looduskeskkonda mjutatakse nii henduse ehitamise ajal kui ka ehituse jrel. Olenevalt psihenduse tehnilisest lahendusest (tunnel, sild koos tammiga vi sild) on keskkonnakaitseaspektidel erinev thtsus. Tunneli mju mereelustikule on peaaegu olematu. Tunneli suudmealad tuleb paigutada suhteliselt vhevrtuslikele rannikualadele ja piisavalt kaugele Suure vina piirkonna kaitsealadest.

Sillaehitus toob endaga kaasa tunduvalt rohkem muutusi looduskeskkonnas. Merephjale ehitatud silla tugisambad ja kaldarsed tammid hakkavad mjutama merevee liikumist vinas. Mju oleneb projektist, sammaste kujust ja arvust. igete insenerlike lahenduste korral ei mjuta see oluliselt mereelustiku kitumistavasid. Kige rohkem hiritakse looduskeskkonda ehituse ajal, kui rajatakse svendeid sammaste vundamentidele ja ehitatakse silla sambaid. Vttes arvesse Suure vina piirkonna loodusvrtusi kaitsvaid objekte ja alasid ning loodusvaru, asub keskkonnakaitse seisukohast sobivaim psihenduse variant KuivastuViirelaidVirtsu joonel.

Seniste uuringute phjal vime vita, et loodusolusid arvestades on psihenduse rajamine vimalik. Kas see vide ka realiseerub, peavad testama jrgnevad td. Praeguseks on selge, et psihenduse rajamine le Suure vina ei olene enam niivrd materiaalsetest vimalustest, kuivrd keskkonnaga seonduvate probleemide lahendamisest.



Jri Saar, Riigikogu keskkonnakomisjoni esimees
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012