Eesti Looduse fotov�istlus
2004/08



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2004/08
Kostivere karstiala Vanapagana ja inimeste meelevallas

ks Eesti suurimaid karstialasid asub paarkmmend kilomeetrit Tallinnast ida pool Kostivere misa lhedal loopealsel.

>ks Eesti suurimaid karstialasid asub paarkmmend kilomeetrit Tallinnast ida pool Kostivere misa lhedal loopealsel.

Karstivormide mitmekesisus. Lasname lademe lemise ja Uhaku lademe alumise osa lubjakivide avamusel tekkinud Kostivere karstiala on 2,5 kilomeetrit pikk ja pool kilomeetrit lai (pindala 125 ha).

Karstiala algab lamedaphjalise Kostivere kurisu juurest. Selle pinnavett neelava lohkja karstivormi lbimt ulatub saja meetrini, laius 40 meetrini ja sgavus 3,5 meetrini. Kurisust Jelhtme poole jb karstivormide ja langatuslehtrite vnd, kus asub ka riikliku kaitse alla kuuluv 16-hektarise pindalaga suur langatusala. Siin paiknevad 2,8 meetri krgune seenekujuline jnuk, 4,8 meetri krgune liigestatud paesein, karstiala suurim koobas Karjakelder (pikkus 6 m, laius 4 m ja krgus 2,5 m), karstisild ja teisedki omaprased jnukpangased ehk nn. kiviseened. Nendest kirde pool on avalhesid ja ksteisega liitunud langatusvorme vhem ning karstilohkude sgavus on vaid ks-kaks meetrit.


Veetaseme kikumisest oleneb palju. Karsti tekke eeldus on vee, selle liikumisteede ja vees kergesti lahustuvate kivimite olemasolu. Geoloog ja looduskaitsja lo Heinsalu (19281994) uuris looduses laialt levinud karstinhtusi aastaid. Esimest korda Eestis ilmus tema sulest 1977. aastal ksikasjalik karsti iseloomustav raamat Karst ja looduskeskkond Eesti NSV-s. Raamatus on ta phjalikult kirjeldanud eri geoloogiliste protsesside arengut maa-aluse je kohal Kostivere karstivljal. Karstivormide mitmekesisusele viidates on vaadeldud mitme teguri koosmju eri koostisega kivimkompleksidele [1].

Kostivere karstialal kigub maa-aluse Jelhtme je veetase aasta vltel le viie meetri. Kevadise suurvee ajal ja vahel ka hilissgisel on karstiala le ujutatud. Kik Kostivere karstivormid on kujunenud ajapikku alusphjakivimite lhedes voolava vee toimel. Enamik karstivorme jrgib alusphja kivimites olevaid loode-kagusuunalisi tektoonilisi pstlhesid. Loode-kagu- ja kirde-edelasuunaliste lhede avardumisel on tekkinud paekivi nelinurksed pangased. Suurvee kujundatud huvitavad viltuvajunud paepangad aja jooksul kahanevad ja kaovad murenedes sootuks.

Jelhtme jgi kaob Kostivere asula juures maa alla ja voolab karstilehtreid ning langatusorge jrgides salajena Jelhtme asulani. Elektromeetrilised uurimused nitavad, et kige suuremad koopad asuvad TallinnaNarva maantee ja Jeste talu vahel.

Vana Narva maanteest phja pool Jelhtme vana silla lhedal on jesng enamasti kuiv. Siin tuleb ette ajutisi maa-aluse je vljavoole, millest juba sada meetrit phja pool on nha vee pideva vljavooluga allikaid. Salaje kohale on kaevatud kanalid, mis aitavad suurvett ra juhtida.


Karstiala vajab hoolt ja kaitset. Omalaadsete seas on Kostivere karsiala ks thelepanuvrsemaid. Avalhed, langatuslehtrid, koopad ja erikujulised pangased on suureprased nited looduse loomingust. Nende ilmekate loodusmlestiste kaitseks on rajatud Kostivere maastikukaitseala, kus kasvab oma levikuareaali lunapiiril Eesti punase raamatu liik alpi nurmikas (Pao alpina L.).

Paraku on aja jooksul vooluvesi ja inimesed kuhjanud Kostivere karstialale igasugust prahti. Veetaseme muutudes, tuulte ja vee toimel on puit ning plast kantud liigestatud lhedesse vi surutud urgetesse. Vee neeldumiskohtades on rmps eriti tihedalt pakitud. Avalhedesse on poetatud ka vanu rehve, metalli ja klaasi. Karsialadel on aga phjavesi vhe kaitstud, mistttu vajab see piirkond meie kigi hoolivat suhtumist. Sel aastal on Kostivere karstiala oma hoole alla vtnud Eesti geoloogia selts, kelle eestvttel puhastati karstiala looduskaitsealune osa. Terve peva innustasid talgulisi vihmast ilma trotsivad eri rahvusest jalgratturid, kes tulid uudistama meie omaprast loodus- ja turismiobjekti Kostivere karstivlja.



Anne Pldvere
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012