Eesti Looduse fotov�istlus
2004/09



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikel EL 2004/09
Kevad hallpsk-pttidega

Esimesed pikesekiired tungisid lbi tiheda udu. Veel valitses pakane, mis oli ehtinud kogu taimestiku valge karraga. Aeg-ajalt kostus jrvelt hallpsk-pttide tuttavaid hli. Olin end sisse seadnud nende pesaaluse lhedusse, mis asus roostiku servas. Tsi, esialgu polnudki aru saada, et tegemist on tulevase pesaga, kuid eelmisel htul olin siin mrganud asjaosalisi tegutsemas.

Toimekas ptipaar ehitas oma tulevase pesa alust ning aeg-ajalt vestles teiste lheduses olevate liigikaaslastega. Kokku oli sel aastal Aardla jrvel neli paari hallpsk-ptte. Pildistamiseks ja jlgimiseks valisin vlja he, sest nende tulevane pesa oli kige sobivamal kohal nii valguse kui ka veesgavuse suhtes.

Esimesel kahel korral olid ptid sna ettevaatlikud, mistttu minu pdlused neile lhedale saada jooksid luhta. Kodurahu huvides ei olnud ma ka eriti pealetkkiv ning jlgisin oma ujuvast varjest nende toimetusi paarikmne meetri kauguselt; pildistamiseks paraku liiga kaugel. Ilmselt olid nad alles hakanud pesa rajama, sest alus oli veel sna huke. See oli kinnitatud viie murdunud pilliroovarre klge ning koosnes peamiselt vanadest veetaimedest. Ega nad kaua ehitustid teha ei viitsinud, sest umbes viie minuti prast ujusid nad vaikselt jrve keskossa. Seal veetsid nad ligi tunni, enne kui pesaehitus taas algas.


Esimese mai varahommikul oli aga olukord hoopis teine. Minu ponnistused ptipere usaldust vita kandsid vilja. Pesaalus ji minust ligi seitsme meetri kaugusele; sellel udusel ja kargel maihommikul ootasin pnevusega jrvelt saabuvaid omanikke. Paari minuti prast, kui olin eemalt kuulnud hlitsusi, saabusidki nad pesa juurde. Alguses veidi kahtlevalt, kuid siis juba julgemalt hakkasid nad pesa edasi ehitama. Vrreldes esimese korraga, mil tulevasest pesast oli valmis vaid huke aluskiht, oli see kasvanud palju paksemaks.

Tundus, et mida enam pesa kerkis, seda suuremaks muutus ka lindude ehituskirg. Nd ei kestnud ehitus viis minutit, millele jrgnes pikk kalastuspaus, vaid pesal ja selle mbruses tegutseti ligi tund aega korraga. Aeg-ajalt aeti nokad lahti ning suheldi eemal tegutseva teise ptipaariga. Pesamaterjali koguti mbritsevast roostikust: taimejnused, pillirootkikesed ja sekka vrskeid rohelisi taimi vee alt. Nd oli kogu kartlikkus kadunud ning ks paarilistest kis ka minu ujuvat varjet lhemalt vaatamas. Nagu muuseas, vttis ta selle krvalt paar veetaime ning ujus rahulikult pesa juurde tagasi.

Udu hakkas hajuma ja lindudel oli aeg jlle jrvele minna. Seekord lksin ma nendega kaasa, et kalapgikohta kindlaks teha. Ega kuigi kaugele ei saanudki minna, sest peagi muutus jrve phi ebakindlaks. Kuid lbi objektiivi jlgides visin nende ja ka teise hallpsk-pti paari kalapgioskusi hinnata. Tundus, et seal valitses igameheigus, sest erilisi vaidlusi ja kaklust lindude vahel ei olnud.

Kell hakkas seitsmele lhenema, kui minu jlgitavad ujusid uuesti pesa poole. Nad olid seekord vaid pool tundi jrvel lbutsenud. Saabusin kohale enne ptte, et oma tulekuga neid mitte hirida. Seekord aga erines nende kitumine varem nhtust. Nd istus ks paarilistest kohe pesale, just nagu katsetades selle kandevimet. Teine aga ujus paar meetrit eemal roostikus ringi.

Jrsku laskis pesas olev emalind end khuli ning hakkas kdistama. Kdina peale lpetas isane roostikus ujumise ning upitas end pesa rele. Nd tusis emane korraks les, mille peale isane pesast maha libises, siis aga laskus emane uuesti khule ning isane hppas otse veest talle selga. Paaritumine ei kestnud le kolme sekundi, millele jrgnes isaslinnu rituaalne tants: ta ajas rinna puhevile ning pladistas jalgadega vees. See kestis ligi viis sekundit. Prast seda rahunes paarike kiirelt maha ja hakkas tegema oma tavapraseid toimetusi mber pesa. Kell oli seitse. Mne aja prast kordus paaritumine veel kolm korda, seejrel mida ujuti taas jrve keskele kala pdma ja teistega suhtlema.


Ndal prast paaritumise ngemist tulin jrvele jlle enne pikest. hukesest alusest oli saanud korralik pesa, millel ks paarilistest haudus. Eelmisest aastast teadsin, et pesal istuvale linnule, eriti kui ta oli juba varjega harjunud, vis minna sna lhedale. Vaatasin objektiivilt, et olin temast nelja meetri kaugusel; lhemale polnud mtet ja vajadust minna.

Mitte ainult minul polnud seal varjes istudes igav, vaid ka haudujal. Peale lendavate putukate jlgimise polnud tal midagi teha, mistttu lubas ta endale vikese uinaku. Enne aga, kui silm looja lasti, tusis ta pesas psti, tatsus pisut ning pras nokaga oma kolme muna.

Paari tunni prast ilmus ka paariline, et haudujat vlja vahetada. Enne kui pesalt lahkuti, maeti munad hoolikalt pesamaterjali alla ning alles siis asus paariline tema asemele. Hauduja aga ujus veidi eemale, roostiku vahele jrvesoppi, kus ta end hommikupikeses soojendas, jalgu sirutas ja sulgi puhastas. Tal polnud kusagile kiiret. Alles prast phjalikku sulepesu ja jalasirutust vttis ta suuna jrve keskosa poole. Kuid ka seal ei viibinud ta kuigi kaua, vaid naasis poole tunni prast, et sealsamas sopis puhata. Pessa ta niipea tagasi ei linud.

Kahekmne neljandal mail olid minu tuttavad hallpsk-ptid veel haudumisega ametis, kuid ilmselt polnud ka tibude koorumise aeg enam kaugel. Pesas oli juba viis muna. Pojad ronivad prast koorumist kohe emale selga, et seal soojade sulgede vahel kuivada. Ega nad niipea vette lhegi, sest udusulgedega veepeal ei psi. Nii kaua kui udusuled asenduvad prissulgedega, on pojad vanalinnu seljas. Teine paariline peab sel ajal nii endale kui ka kaasale kala pdma.

Kmnendal juunil oli jrve keskosa thi, vaid roostiku res kees vilgas tegevus. Poegadega olid maha saanud veel kaks tutt-pti paari, kes eemal roostiku res ujusid. Jrvesopp, kus paiknes minu tuttavate hallpsk-pttide pesa, oli tunduvalt madalamaks jnud ja veetaimedest kinni kasvanud. Ngin ka tuttavaid seal lheduses, kuid esialgu ilma jrglasteta.

Olin kindel, et see oli sama paar, keda ma siiani olin jlginud, sest vastupidi teistele hallpsk-pttidele ei kartnud nad lhenevad varjet, vaid konutasid oma koha peal edasi. Hakkasin juba juurdlema phjuste le, miks neil seekord ei nnestunud poegi kasvatada, kuid siis ngin roostikus liikumist. Neli pisikest hallpsk-ptti vulistasid pilliroos. Tegin vanematest paar pilti ja eemaldusin vaikselt kalda poole.



Jaanus Jrva
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012