Eesti Looduse fotov�istlus
2004/09



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Euroopa haruldused Eestis EL 2004/09
Kivisisalik

Päikesepaistelistel septembripäevadel võib hea õnne korral näha mõnes liivakarjääris, luitemänniku lagendikul või vanal sõjaväepolügoonil kivisisalikku. See liik on Eestis oma levila põhjapiiril, niisiis üsna haruldane ning hajusalt levinud.

Kivisisalik (Lacerta agilis) on teisest, meil tavalisest arusisalikust suurem, tal on üsna lühikesed jalad ja jässakas keha. Sellest hoolimata liigub kivisisalik väga vilkalt, kuid samas üsna kuuldavalt. Kui arusisalik sibab ringi vaevu kuuldavalt, siis kivisisalik tekitab alustaimestikus liikudes enamasti kõva krabinat. Seetõttu ei jää ta tavaliselt märkamatuks.

Kivisisaliku pea on lühike ja lame, eriti isasloomadel (arusisalikul üsna ümmargune). Täiskasvanud kivisisaliku pikkus ninamikust kloaagiavani võib küündida kuni 9 cm, kusjuures murdumata saba on kehast umbes 1,3–1,7 korda pikem. Arusisaliku keha võib olla maksimaalselt 6,5 cm pikk, sellele lisandub kehast 1,3–2 korda pikem saba [1].

Kivisisaliku värvus on äärmiselt varieeruv. Selja keskosa tähistab alati tume pikitriip või tähnide rida. Enamiku isendite külgedel on laigud või tumedad täpid. Sigimisajaks muutuvad isasloomade küljed erkroheliseks või kollakasroheliseks. Mõni loom on peaaegu üleni roheline, välja arvatud tuhmivõitu pikitriip selja keskosas. Emasloomad jäävad halliks või pruuniks, vaid mõned üksikud värvuvad pisut rohekaks. Kõhupool on kivisisalikul valkjas, rohekas või kollane, harilikult tumedate täppidega, isastel on neid tavaliselt rohkesti [1].


Pulmad ja pojad. Sigimisperioodil käituvad isasloomad ähvardavalt ning võivad rivaalidega isegi võidelda. Pärast paaritumist munevad emasloomad 4–14 (enamasti 5–6) muna. Mida suurem emasloom, seda rohkem mune ta muneb. Levila põhjaosas on kivisisalikel suve jooksul enamasti üks kurn, mis Eestis ja ka mujal Põhja-Euroopas kaevatakse päikesepaistelises kohas liivapinnasesse. Liivas arenedes saavutavad munad maksimumsuuruse 20 x 15 mm. Väikesed sisalikud kooruvad harilikult 7–12 nädala pärast, nende pikkus ninamikust kloaagiavani on siis umbes 2–3,5 cm. Põhja-Euroopas saavad isasloomad suguküpseks kaheaastaselt (mõnikord aastaselt) ning emased kolmeaastaselt. Looduses võib kivisisalik elada 12 aasta vanuseks [1].


Levik. Euroopas on kivisisalik levinud üsna laialt: Lõuna- ja Loode-Inglismaast Lõuna-Skandinaavia, Eesti ja Loode-Venemaani. Ta on haruldane või puudub täiesti Lääne- ja Lõuna-Prantsusmaal, Itaalias, Kreekas, Türgi Euroopa-osas ning Pürenee poolsaarel. Ida pool ulatub levila kuni Kesk- ja Sise-Aasiani [1].

Meil elab kivisisalik peamiselt Mandri-Eestis, saartest on teda märgatud vaid Kihnul. Praegu teame kogu Eestis umbes paariteistkümmet kivisisaliku leiukohta [2].


Elupaik. Kivisisalik eelistab liivaseid päikesepaistelisi madala taimestikuga alasid, kus leidub varjumist võimaldavaid madalaid puhmaid, kivivaresid, maapinnalohke, auke ja lõhesid. Eestis asustab kivisisalik enamasti kuivi, osaliselt taimestunud luitealasid ning lahtiste liivalagendikega luitemännikuid, nõmmesid, liivakarjääre ning sõjaväe harjutusväljakuid. Mujal Euroopas elab ta ka üksikute madalate põõsastega rohumaadel ja künklikel karjamaadel.

Just sobivate elupaikade kadumine on üks peamisi kivisisalikku ohustavaid tegureid nii Eestis kui ka mujal Euroopas. Varem karjamaadena kasutatud nõmmealad ja kuivad niidud on karjatamiskoormuse vähenemise tõttu hakanud võsastuma ja kinni kasvama. Ulatuslikele luitealadele on rajatud männikultuure, istutatud mägimände ja kibuvitsapõõsaid, mis ajapikku katavad luitealad lausaliselt, muutes need kivisisalikule sobimatuks: tihedates männinoorendikes napib nii saakputukaid kui ka päikesepaistelisi liivaalasid, kuhu muneda ja kus munad saaksid normaalselt areneda.


Euroopa Liidus on kivisisalik rangelt kaitstav liik, kantud loodusdirektiivi IV lisasse, mis kohustab kivisisalikke ning nende elupaiku hoidma kõigis liikmesriikides.



Riinu Rannap
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012