Eesti Looduse fotov�istlus
2004/09



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikel EL 2004/09
Sada aastat Karl Hommiku snnist

ks Eesti tuntumaid hdrolooge ja tunnustatud maaparandusteadlane Karl Hommik sndis 1904. aasta septembrikuu kaheksandal peval Harjumaal Kuivaje vallas Kurena klas.

Insener-hdrotehniku kutse sai Karl Hommik Tallinna Tehnikumi ehitusteaduskonnas, mille ta lpetas 1929. aastal. Aasta hiljem asus ta insenerina tle Eesti sisevete uurimise broosse. Sel ajal oli broo juhataja tema ppejud likoolipevilt, Eesti rahvusliku hdroloogia rajaja professor August Velner.

Sja ajal ja prast seda ttas Karl Hommik oma kodutalus Nehatus. Erialast td jtkas ta 1950. aastal, kui asus ametisse esialgu Tallinnas, hiljem Sakus tegutsevasse maaparandusuuringute asutusse. Seal titis ta ametilesandeid kuni surmani 1983. aasta veebruaris.

Erialane t ja teadustegevus olid kogu tema loomeperioodil suuresti seotud hdroloogiliste uuringutega, peamiselt ravoolu ja selle arvutusmetoodikaga. Tema nime teadis iga hdroloog, maaparanduslipilane ja vesiehitiste projekteerija. Tollal oli aktuaalne maakuivendus, selle projekteerimisalused ja intensiivsus. Juba 1930. aastate teisel poolel avaldatud kirjutistes on teda peale hdroloogia paelunud maaparanduse ja veemajanduse teemad. Karl Hommik on avaldanud le 90 teadusartikli (enamik ainuautorina), sealhulgas kolm monograafiat.



Uurimistd kuivendusssteemide vallas. Karl Hommikut vib pidada meie maaparandushdroloogia ning kuivendusssteemide projekteerimise teaduslike aluste rajajaks. Tema 1951. aastast prit ksikirjas on mitme muu teema krval esimest korda selgitatud kuivendusssteemide projekteerimisaluste ldist lesehitust, phimisteid ja seisukohti. Mni aasta hiljem ilmus aga epohhi loov artikkel Kuivendusssteemide arvutuse hdroloogilistest alustest. Esitatud meetod oli originaalne: peale hdroloogilise klje arvestati kompleksselt hdraulilist, taimekasvatuslikku ja konoomilist poolt. htlasi ttas Karl Hommik vlja empiirilised valemid, kuidas mrata kevadist maksimaalset, klviaegset, suvist keskmist ja sgisest keskmist ravoolu.

1966. aastal ilmus vene keeles monograafia, mille phjal kaitses ta Leningradi poltehnilises instituudis tehnikadoktori vitekirja. Tema meetodile avaldati suurt tunnustust: tsteti esile vimalust rakendada seda ldkujul ka Eesti oludest erinevate kliima- ja majandustingimustee korral.

Maaparandustde krgperioodil Eestis oli Karl Hommik kige autoriteetsem teaduslik nustaja, juhendaja ja suunaja projekteerimisnormide alal. Tema meetod oli praktilises projekteerimists kasutusel vhemalt paarkmmend aastat: 19561976. Tollal rajati enamik Eesti praegustest kuivendusssteemidest. Muu hulgas oli Hommiku eesmrk selgitada vlja dreenide majanduslikult optimaalne vahekaugus. Sellealaseid lahendusi on vlja pakkunud ka teised teadlased, kuid praktilise rakenduseni judis vaid Karl Hommik.



Valglate ravoolu-uuringud Karl Hommiku teadusprandis. Karl Hommiku teadlasetee lbiv teema oli ravoolu-uuringud veebilansi meetodil. Neis tdes on vrdlevalt vaatluse all nii suured valglad (kaasa arvatud Narva ja Prnu jgi) kui ka maaparandusssteemid.

Huvi ravoolu mjutavate valgla loodusolude vastu tekkis tal 1930. aastate lpul. htlasi vttis ta vaatluse alla kuivenduse mju jgede ravoolule. Teadust esimesel perioodil, kuni 1950. aastate lpuni tegeles ta eesktt jgedega seotud veebilanssidega ja koostas kogutud andmete phjal Eesti territooriumi ravoolukaarte. Hiljem nihkus pearhk maaparandusssteemide ksitlustele.

Peale ravoolu-uuringute pdis ta koostada metoodikat selle kohta, kuidas mrata aurumist Eesti tingimustes. Tulemuseks valmis klimaatilise aastaravoolu kartogramm. Erinevusi klimaatilise ja tegelikult mdetud ravoolu vahel selgitas autor valgla liigniiskete maade (soostumise) ja vsaga kaetud alade osathtsuse kaudu.

Oma arvutustes kasutas Hommik Evald Oldekopi kogu maailmas tuntud meetodit, mille abil saab mrata auramist jgikonna pinnalt aasta sademete summa andmete abil. Oldekopi valemit rakendas Karl Hommik ka Eesti keskmise ravoolu kaarti koostades. 1950. aastatel lisandusid sellele pikema perioodi sademete ja auramise kaardid, samuti uuendatud kaardid nii keskmise kui ka minimaalse (95% tagatusega) ravoolu kohta. ravoolu arvutustes kasutas Karl Hommik kuulsa vene klimatoloogi Mihhail Budko kiirgusvalemit, mis sisuliselt on Oldekopi valemi edasiarendus.

Erinevusi mdetud ja arvutatud ravoolu suuruste vahel pdis ta seletada ja siluda arvukate empiiriliste vrranditega. Parandustegurid thistasid erisuguse niiskusastmega ja eri klvikutega alade osathtsust valglal. Teisi ravoolu mjutavaid looduslikke tegureid, nagu alusphja kivimilised erinevused ja pinnakatte koostise eripra (karsti mju), pole tema tdes arvesse vetud.



Kuivenduse mju ravoolule. Teravamalt kerkis see teema Eestis pevakorda 1970. aastate algul, kui kuivendatud pllumajandusmaa osathtsus oli oluliselt suurenenud ja maaparandustde mahud kige suuremad. Teiselt poolt tulenesid ebasoodsad veeolud 1963. aastal alanud veevaesest perioodist, mis kulmineerus kmmekond aastat hiljem.

1950. aastatel jreldas Karl Hommik, et kuivenduse mju ravoolule ilmneb ainult vga suurte ja vga vikeste vooluhulkade puhul. Kui ravool on tagatud vahemikus 595%, ei mjutavat kuivendus jgede ravoolu. See jreldus vastas kllalt hsti tolleaegsele olukorrale, sest kuivendatud alade pindala oli veel vike ning jgede suured svendus- ja gvendustd alles algusjrgus. Kuivenduse mju phjaveele oli sel ajal samuti tagasihoidlik ega avaldunud veel vikeste jgede ja ojade ravoolus.

Need jreldused kehtivad muidugi ksikute maaparandusobjektide kohta. Kuidas muutub ravool jgikondades, mille eesvoole oli aastakmneid tagasi gvendatud ja svendatud, jb ebaselgeks. heselt on niisuguseid mjusid vga keerukas hinnata.



Hdroloogilised vaatlused Nehatus. Omajagu ebatavaline, et Eesti tuntumaid hdrolooge oli htlasi rahvusliku hdromeetrilise vaatlusvrgu lihtttaja (vaatleja). Oma kodutalu juures Pirita je Nehatu veemdupostis korraldas ta igapevaseid hdromeetrilisi vaatlusi peaaegu kakskmmend aastat.

Nagu kigil teistel vaatlejatel, tuli temalgi sellest aeg-ajalt aru anda. Nii on 1951. aasta detsembrikuus koostatud inspekteerimisaktis kirjas: hiskonnaga on vaatlejal tihedad sidemed. Vtab osa mitmesugustest loengutest ja esineb lektorina melioratsiooni ksitlevatel loengutel. Vttes arvesse vaatleja spetsiaalset elukutset ja vaatluste vrtusi mittevhendavaid vormilisi vigu, vib vaatlusposti td hinnata vga heaks.



Uputused iga viiekmne aasta tagant. Rkides Karl Hommikust, ei saa mrkimata jtta ht huvitavat kokkulangevust tema 1935. aastal Tehnika Ajakirjas avaldatud artikli jrelduste ja tegelike loodusolude vahel: meie jgede suve-sgise uputuslikult krge veetaseme vahel. Uurinud ravoolu ajalise jaotuse muutusi Eesti jgikondades, nentis ta, et sademeterohke suvi, nagu oli 1928. aastal, vib korduda ligikaudu poolesaja aasta ja vga krge veeseis 33 aasta tagant. Suvine ja sgisene uputus oligi Eestis 1962. ja 1978. aastal. See oli statistilise analsi teel saadud ennustus, mis lks tide.

Vaid oma eriala parimad asjatundjad vivad teha niisuguseid ettekuulutusi. Karl Hommik kuulub kahtlemata eelmise sajandi kige vljapaistvamate eesti hdroloogide hulka ja tema mahukad uurimistd valglate ravoolu kohta jvad meie rahvusliku hdroloogiateaduse varasalve.

Phjalikumalt saab Karl Hommiku elu ja tegevusega tutvuda sja ilmunud raamatus Karl Hommik hdroloog ja maaparandusteadlane, mille on toimetanud selle kirjutise autor. Raamatu lpus on toodud Karl Hommiku publikatsioonide nimestik ja kolleegide mlestused. Selle aasta septembrikuus avatakse Toomal Endla looduskaitseala keskuse juures tema auks ka mlestuskivi.



Arvo Jrvet
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012