Eesti Looduse fotov�istlus
2004/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
euroharuldused EL 2004/10
Emaputk

Juulis-augustis vib Prnumaa rannaniitudel, harvem ka mujal mererandadel ja luhtadel nha suurte kogumitena itsemas sarikalist, mis just nagu oleks heinputk ja ei ole ka.

Mrgates luhal vi rannaniidul taime, kelle lehelaba on plvjalt alla kndunud ja veidi pitsiline, tasub vaadata ka tema vart: kui see on vaoline ja slmekohtadel ei mrka punast, vibki olla tegu Euroopas haruldase ja ka Eestis mitte just vga sageli ette tuleva emaputkega (Angelica palustris). Meil sna tavalisest heinputkest (Angelica sylvestris), kelle vars on sile ja punakate slmekohtadega, aitavad teda eristada veel lai-kolmnurkjad alumised lehed [8]. Sageli kasvavad need kaks putke koos.


Kuidas eristada emaputke heinputkest:
Tunnus Emaputk Harilik heinputk
vars teravalt kandiline, vaoline ruljas, jme
lehelaba plvjalt alla kndunud ei ole plvjalt alla kndunud
lehed enamasti kaheli, harvem kolmelisulgjad; alumised laikolmnurkjad alumised lehed enamasti kolmelisulgjad
sulglehekesed sdajasmunajad, ebahtlaselt tkilissaagja servaga munajad vi munajassstjad, paljad, teravalt peensaagja servaga
sarikakiired tiivuliselt kandilised, peaaegu paljad (vaid sisemised kljed karedad) kumerad, suured, poolkerajad, karedakarvased
ied valged valged vi roosad

Levik. Eestis on emaputk oma levila phjapiiril ja kasvab siin philiselt lnesaartel ja Lne-Eesti rannikul. Mitu leiukohta on ka Tartu mbruses, isegi linna piiresse jvatel luhtadel, kuid mujal sisemaal pole seda taime leitud. Meie kige arvukamad ja elujulisemad emaputke populatsioonid ongi rannaniitudel.

Vljaspool Eestit on liik levinud Euraasia kontinentaalse osa parasvtmes Kesk-Euroopast Ida-Siberini ja Kesk-Aasias Kasahstani metsasteppideni [2].

Euroopa loodusdirektiivi II nimistusse on emaputk arvatud ilmselt leiukohtade pideva kahanemise tttu. Nii niteks on see liik kadunud Austriast, Bulgaariast ja Slovakkiast, puudub ka veitsis [1]. Tehhis on emaputk punase raamatu kriitiliselt ohustatud, Ungaris ohustatud, Saksamaal, Rumeenias ja Serbias ohualdiste ning Venemaal thelepanu vajavate liikide loendis [4]. Leedus tema kohta kindlaid leiuandmeid ei ole, Lti vhesed leiukohad on koondunud Riia lahe rde.


Kust teda otsida? Emaputk kasvab niisketel ja mrgadel soo- ja rannaniitudel ning jeluhtadel, kus pinnaveetase psib pidevalt krgena. Eelistab lubjarikast tseda huumusega vi turbast mulda, kus pH on neutraalne vi nrgalt aluseline. Samas ei talu emaputk aga pikaajalisi leujutusi, muld peab olema sna hapnikurikas. Juurestiku lbikuivamist kardab ta vhem kui liigvett ja kasvab ka mduka soolsusega kohtades.

Emaputk on kontinentaalse kliima taim, nii et talub hsti tugevat klma.

Olles prit Sarmaatia lauskmaadelt, juab ta subalpiinsele krgusele vaid Montenegros [6]. Mestikes asuvad htlasi Euroopa lunapoolseimad leiukohad.


Emaputk on monokarpne taim, seega itseb vaid kord elu jooksul, tavaliselt teisel aastal, harvem ka kolmandal vi kehvade tingimuste korral veelgi hiljem. Prast itsemist taim sureb. Sellise elukigu tttu vib populatsioonides mnel aastal olla sna vhe itsvaid taimi. Ebasoodsate olude korral putked mnest kasvukohast peaaegu kaovad, et aga ks putk toodab 4006000 seemet [7], taastub populatsioon sobivas kohas kiiresti ka paarist ellujnud taimest.

Emaputke tolmeldavad eelkige kiletiivalised, nektarit kivad maitsmas ka liblikad. Seemned levivad peamiselt tuulega. Viljade servmised roided on tiivulised, kuid sellegipoolest ei kandu nad kaugemale kui mnikmmend meetrit. Tihedad kogumid on ilmselt tekkinud emataime lhikonda langenud viljadest. Vimaluse korral levib taim ka vee kaudu: seeme suudab veega edasi kanduda ja vees elus psida kuni ndala. Vegetatiivselt see liik tavaliselt ei paljune, vaid harvadel kordadel tekivad taime juurel enne itsemist pungad, mis vivad jrgmisel aastal anda isikuvarre.

Emaputk on kiire elutskliga: seemned kpsevad kuni kuuga [7]. Kige pikem seni teada olev seemnete eluiga on kndinud kolme aastani; idanevus selle ajaga kll vhenes. Heades oludes hakkab 1020% seemnetest idanema juba sgisel.


Kuidas seda liiki kaitsta? Eestis kuulub emaputk kaitstavate taimeliikide III kategooriasse ja punase raamatu thelepanu vajavate liikide hulka.

Peale selle on emaputk ka Berni konventsiooni I ja Euroopa loodusdirektiivi II lisas [4]. Meil veti emaputk 1999. aastal ka riiklikult seiratavate liikide hulka.

Teda ohustavad soostunud alade kuivendus ja ehitustegevus. Viimast tuleb silmas pidada eriti linnalhistel ja rannikualadel.

Emaputk eelistab kasvada otseses pikesepaistes, kuid talub ka kuni 30% varju. Ta on kll lopsaka kasvuga ja konkurentsivimeline konkureerib edukalt teiste niidutaimedega , kuid psarinde tihenedes kaob. Ka seemned idanevad vaid valgusrikastes kohtades.

Sellele liigile on kasulik varasuvine niitmine, mis aitab tal saavutada soodsamaid kasvuolusid konkurentsis teiste liikidega. Teist korda viks niita alles prast seemnete valmimist septembri keskel vi hiljemgi.



Kadri Tali, Helina Krgenberg
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012