Eesti Looduse fotov�istlus
2004/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2004/10
Prgikastist saab muuseumieksponaat

Ajal, mil meie vaidleme selle le, kas igal majal peab olema prgikast ja kui tihti seda thjendada, on muu maailm minemas hoopis teist teed.

Kui hsti jrele melda, siis tuleb tuttav ette kll, et olen mneski linnas tnavail ninud mulle arusaamatuks jnud torusid, luugid ja jtmeile viitavad sildid kljes. Aga see ei vhenda mu hbi: ehkki olen paarkmmend aastat keskkonnaajakirjaniku leiba snud ja korduvalt ka Rootsis lugusid tegemas kinud, kuulsin alles tnavu septembris selles riigis loodud ENVAC-ist vi tpsemalt eldes keskkonna-vaakumtehnoloogiast. Natuke aitab mu hbi leevendada kolleegidegi teadmatus Nii et kllap on siis phjust ENVAC-i lugu ka meie lugejaile ette kanda, seda enam, et see tehnoloogia sobiks suurepraselt ka niteks Tallinna vanalinna ja kllap millalgi ta sinna tuleb.


Ei kolinat, ei haisu, ei vaidlusi. Sel ajal, kui meie kempleme teemal, kes ja millistel tingimustel peaks meie uedel prgikaste thjendama, pole vlismaistes ENVAC-ile le linud linnapiirkondades ldse prgikaste. Neid asendavad kenasti disainitud luugiga torud, sageli kahe- vi kolmekaupa koos.

Stockholmi linnaosas Hammarby Sjstadis, kus ma ENVAC-i turundusjuhi Jonas Trnblomiga juttu ajasin, viib elanik hte torusse orgaanilised jtmed, teise paberi ja kolmandasse pleva materjali, kik siis juba kodus sobivasse pakendisse sorditud: orgaanilised jtmed biolagunevasse, paber paberi-, plev kraam kilekotti. Et asi oleks kindlam, on iga jtmeliigi kott ise vrvi. Sestap on phimtteliselt vimalik ka ssteem, kus kigi prgikotid vib panna hte sisendtorusse: kotid sordib juba automaat nende vrvi phjal. hendustoru lhtepunkti ja jtmekeskuse vahel on niikuinii kigile prgiliikidele ks ja sama. Sisendtoru vib paikneda ka majas sees, miks mitte trepikojaski, kui jtmed ikka testi korralikult pakitud on; mitte nagu meie 1970.80. aastate korterelamuis, kus sageli lihtsalt lahtine solk otse prgiahti valati.

Edasi on phimtteliselt kik lihtne. Statsionaarse ENVAC-tehnoloogia puhul tmbab vaakum torru lastud jtmed jtmekeskusse; iga jtmesordi muidugi eri kohta. Niiviisi ei kao tnavailt mitte ainult haisvad, linde ja geolooge ligi meelitavad ning sageli ka rpase mbrusega prgikastid, vaid ka kolisevad ja liiklusummikuid tekitavad hiigelveokid.

On ka mobiilne ENVAC-tehnoloogia. Selle puhul on linnaosas maa sees suured konteinerid, kust siis eriautod jtmed ikka ja jlle vaakumiga vlja imevad ning jtmekeskusesse veavad. Siin jvad autokolakad kll liikuma, aga ainult mda laiu peateid; varahommikune ratuskolin magala-linnaosa akna all teid enam ei kohuta.

Jtmekeskuses orgaaniline kraam kompostitakse, plev muudetakse pletustehases energiaks, paberist saab aga uuesti paber. Phimass jtmeid on sellega taaskasutatud ja prgilate titumine aeglustub.

Kui jtkata Hammarby Sjstadi nitel, siis eraldi kogutakse Stockholmis veel klaasi, ohtlikke ja suurjtmeid. Igasuguse joogitaara viib rootslane teadagi poodi purgi- ja pudelikogumise automaati ja saab makstud pandiraha tagasi.

Mis mind Trnblomi jutus ehk enim hmmastas, oli see, et ENVAC loodi juba 1961. aastal, Sollefte haiglas. Esialgne teatav umbusk on tavaprane olnud nii Rootsis kui ka teistes vaakumssteemi evitanud riikides, ometi on kord tle hakanud ssteem sisuliselt kikjal vitnud elanike ja ettevtjate vga suure poolehoiu.


Tasuta torusid pole olemas. Muidugi pole see kik odav, ENVAC-i installimine nuab suuri kapitaalmahutusi. Trnblomi kinnitusel knib sellise ssteemi maksumus terve protsendini maja ldhinnast. Vi kui korteri peale ringi rehkendada, siis peab tulevane korteriomanik Stockholmis prgikastide kadumise vlja ostma tuhande kuni paari tuhande euroga. Aga samas kui vaakumtorud on kord tle pandud, kahanevad prgiveokulud mrkimisvrselt. Hammarby Sjstadis vi ldse Rootsis on prgirastuskulud ENVAC-i klientidel tavakitluse veohinnast ligi poole viksemad; absoluutvrtuses annab see kokku pris kenakese summa.

Hammarby Sjstadi linnaosas, ldse hsti keskkonnasstlikus, pole valikut: kes sellesse linnaossa korteri ostab, saab htlasi ka ENVAC-i kundeks. Kogu Suur-Stockholmist laseb jtmed vaakumtorudesse 120 000 majapidamist ehk le 200 000 pealinlase.

ENVAC-ile lemineku kivitas esmajoones soov parandada jtmekitlejate ttingimusi. Nii on linnas jtmekogumisruumidele kehtestatud liranged nuded: need ei tohi paikneda keldreis, nendeni viivates koridorides ei tohi olla ei astmeid ega lvepakke, paigas peab olema korralik valgustus ja ventilatsioon ja nii edasi, nii et lppkokkuvttes polegi elamurajooni prgitorutamine ehk kallim kui selliste imekeskuste vljaehitamine.

Rootsi teise linna Gteborgi ti ENVAC-i umbes sama mootor mis Hammarbysse: kui sadamate ja laevaehitusdokkide taandumise jrel asuti plist tstusrajooni, vanalinna suhtes Gta je taga paiknevat Eriksbergi moekaks ja mainekaks elamualaks kujundama, otsustati teha seda nii keskkonnahoidlikult kui iganes vimalik. Nd koristavad 20 statsionaarset ENVAC-ssteemi 15 000 majapidamise tagant ning mobiilne ssteem hoolitseb veel niisama paljude gteborglaste puhtuse eest.

Rootsi kogemuse vtsid omaks ka naabrid taanlased ja seda lausa pealinnas, hes ehk atraktiivseimas turismipiirkonnas Nyhavnis, kus kllap iga eestlasestki Taani-rndur ritab kia. Nyhavnis on teadagi enam-vhem igas majas mni krts, sestap on siin paras koht tdeda, et vaakumkogumine on vga meeleprane ka toitlustus- ja muudegi ettevtete omanikele. Igal juhul sai niigi maaliline Nyhavn prgikastide ja rmpsu kadudes tublisti atraktiivsust juurde.


Usaldatavus, ratsionaalsus, jtkusuutlikkus. Trnblom rhutab, et ENVAC-i kmnes riigis asuvate kontorite lipukiri on kikjal just need kolm teesi: usaldatavus, ratsionaalsus ja jtkusuutlikkus.

Usaldatavuse kaarti pole raske lauale kia: 1961 kivitatud Sollefte ssteem on trgeteta talitlenud nd juba le nelja aastakmne. Ja praegu vib rakendusi kokku lugeda le poole tuhande, ometi pole tsiseid, tehnoloogiast endast tulenevaid pardusi kusagil juhtunud. Kll on olnud tarbija phjustatud rikkeid, aga sellest veidi tagapool.

Ratsionaalsus see thendab tielikult automatiseeritud kontrolli ja juhtimist: kik maailmas talitlevad ENVAC-steemid on htses Interneti-vrgus. Vga oluline on sltumatus aastaajast ja ilmast, hoopis viksem kalli linnamaa kulu, vimalus edendada jtmete sortimist tekkekohas.

Jtkusuutlikkuse all peetakse silmas selle sna kige laiemat thendust, tehnoloogia vastavust mitte ainult kige rangematele keskkonnanuetele, vaid ka sotsiaalsete ja majanduslike aspektide arvestamist. Saaste, mra ja teiste ebameeldivuste kaost oli juba juttu, samuti klientide rahulolust; veel kord tasub rhutada pikaajalise investeeringu mistlikkust.

Tahes-tahtmata pean Trnblomilt prima, kui hsti peab tarbija kinni sellest nudest, et ssteemi satuks vaid selleks meldud jtmed. Oh, eks juhtu ikka igasuguseid pardusi, vangutab vastaja pead. Aga minu arvamusega, et kllap on Rootsis sellealane kultuur paremal jrjel kui niteks Luna-Euroopas, pole ENVAC-i turundusjuht nus. tleb hoopis, et mneski Rootsi elamukvartalis, paraku eriti neis, kus rohkesti sissernnanud rahvast, tikutakse torudesse toppima ht-teist sobimatut.

Senine suurim prohmakas prinevat siiski hoopis Ameerikast, kus keegi toppinud vaakumtorudesse terve raamaturiiuli. Pealegi veel juluajal, nii et rikke krvaldamiseks tropp tuli torudest lihtsalt vlja keevitada pidi terve rootslastest pstemeeskond loobuma phadest perekonnaringis. Siiski on Trnblom pigem optimist: inimeste ldine heakskiitev hoiak selle tehnoloogia suhtes mjub ilmselgelt distsiplineerivalt. Umbes sama moodi nagu tnavate puhtus prsib ka kige lohakama lbikndija tava kik learune lihtsalt sillutisele poetada.


Solleftest Barcelonani, Orlandost Hongkongini. Nagu juba eelnenudki jutust selge, on eri kohtades ENVAC-i eelistust tavassteemi ees tinginud eri asjaolud. Phja-Rootsis Solleftes oli see esmajoones kindlasti soov proovida midagi julgete mtete maailmast.

Vaid kmmekond aastat hiljem judis ENVAC Rootsist suure lombi taha, Floridasse Orlandosse. Pole ilmselt raske ette kujutada, milliseid jtmemgesid suudab pillava ja rmpsurohke elustiiliga harjunud ameeriklane toota sealses Disney Worldis lbutsedes. Aastal 1971 hakkas seda laga eemale toimetama Ameerika esimene ENVAC.

Aasia-debdi tegi rootslaste leiutis 1973. aastal Tokios, Okura hotellis. Kas just selle sama kogemuse kaudu, aga igatahes just jaapanlaste abiga judis phjamaalaste looming veel mniteist aastat hiljem Hispaaniasse. Barcelona olmpiakla kavandasid ju tusva pikese maa arhitektid. Ja jtmekitluse alal oli nende valik kindel: mis muud kui ENVAC.

Pole learune meenutada, et Kataloonia pealinn on ldse Euroopa tihedaima asustusega linn. Mis siis imestada, et olmpiakla-ENVAC-i edu ti vaakumtorud ka all-linna, niteks kuulsa peatnava La Rambla piirkonda. Siin komplitseeris tid linna ajalugu: iga kraavimeetri pidid enne lbi kima arheoloogid. Ambitsioonikate tulevikukavade kohaselt kuulub aastal 2010 ENVAC-i teenuse tarbijate hulka pool miljonit Barcelona elanikku.

Eks just suurlinnade litihedad rikeskuste kvartalid, vanade linnade ajaloolised osad ja turismipiirkonnad ole ENVAC-i perspektiivseimad tarbijad: helt poolt vabaneb kallis linnamaa, teiselt poolt jb silma riivavat hoopis vhemaks. Polegi siis ime, et ENVAC on olnud vga edukas Aasia suurlinnades nii Koreas, Jaapanis, Singapuris kui ka Hongkongis , samuti niteks Sevillas, Mallorcal ja Luna-Prantsusmaa kuurordilinnades. Praegu on firma kanda kinnitanud juba 30 maailma riigis ja kive suureneb jtkuva hooga peaaegu sada miljonit Rootsi krooni aastas.

Ksin ENVAC-i kommertsjuhilt ka seda, millal tulevad prgi vaakumtorud Eestisse. Loodame, et ige pea, vastab Jonas Trnblom. Tegime just lepingu Soome firmaga YIT Kiinteisttekniikka Oy, et suunduda Soome ja Venemaa turule. Nende kaudu pame juda ka Baltimaadesse. Vga optimistlik Trnblom siiski pole ja arvab, et Eestil tuleb enne sellise moodsa ja kalli tehnoloogia evitamist toime tulla hoopis esmasemate keskkonnamuredega.



Toomas Jriado
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012