Eesti Looduse fotov�istlus
2004/10



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL küsib EL 2004/10
Kolmas nuhtlus Alutagusemaal

Olen üle 70 aasta Alutaguse laanes ringi rännanud, nii loodushuvilise kui ka jahimehena, ja elanud üle kolm nuhtlust.

Esimene oli 1950. aastail alanud hundinuhtlus: see oli huntide valitsemise hirmuaeg – hundiaeg. 1960. aastaiks suudeti huntide arvukust vähendada, tänu intensiivsele jahile. Murdjate omavolile pandi piir.

Hundinuhtlusele järgnes põdranuhtlus: põdrakarjad purustasid männinoorendikud, raiesmikule kasvanud noorest haavametsast jäi pärast põtrade rüüstet järele valendav puruksmurtud puurägastik. Ka oksteta kuusetüvedelt kisuti koor siiludena maha. Põdrakarjade hävitustöö kujunes niivõrd suureks, et jahimeestel tuli ette võtta põtrade nn. tapatöö. Ka tänapäeval kütitakse põtru, et loomade arvukust tasakaalus hoida.

Nüüd on jõudsalt siginud metsnugis. See kunagine pelglik laaneelanik tuleb nüüd lausa taluõue, murrab seal kanu ja kasse ning on kujunenud nõnda tõeliseks nuhtluseks nii metsaelanikele kui ka koduloomadele.

Metsas ründab nugis eelkõige linde ja rüüstab nende pesi nii maas kui ka puul. Alutaguse laas on ju väiksematest loomadest tühjaks jäänud: harva on lumel näha jänese, orava või laanepüü jälgi. Tetri ja metsiseid võib kohata veel soolaamade ääremail. Viimastel aastatel on järsult vähenenud kaelustuvide arvukus. Pärast pesarüüstaja nugise järjekordset jahiretke leidsin põllu ääres kasvava kuuse alt kaelustuvi muna koored.

Aeg oleks nugisenuhtluse tõrjumiseks midagi tõhusat ette võtta. Kuidas küll sellest kolmandast Alutagusemaa nuhtlusest lahti saada?

Vastab keskkonnaministeeriumi metsaosakonna jahinduse peaspetsialist Kaarel Roht:

Teadupärast on nugise põhitoit pisinärilised, palju sööb ta ka metsas mitmesugustel põhjustel hukka saanud suurulukeid ning pärast jahte maha jäänud ulukisisuseid.

Karuslooma küttimise aktiivsus oleneb peamiselt naha hinnast – see paneb üldjuhul asjad paika. Andmed metsnugiste küttimise kohta viimastel aastatel on järgmised:

Aasta 2000 2001 2002 2003
Metsnugist kütiti 912 1150 1215 2201

Küll aga on metsnugist meil üsna vähe uuritud. Sel aastal käivitati KIK-i (keskkonnainvesteeringute keskuse) jahindusprogrammi projektina taas metsnugise ja jäneste uuringud. Esialgu püüame saada ülevaate sellest, kui palju neid tegelikult meie metsades on ning seejärel ka toitumisest ja muust liigiga seonduvast.

Alles siis saab anda põhjalikuma vastuse: keda metsnugis sööb ja kui palju ning kas see väike kiskja on ikkagi lindude arvukuse vähenemise peasüüdlane.



Juhan Lepasaar, Kaarel Roht
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012