Eesti Looduse fotov�istlus
2004/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2004/10
Kolmas nuhtlus Alutagusemaal

Olen le 70 aasta Alutaguse laanes ringi rnnanud, nii loodushuvilise kui ka jahimehena, ja elanud le kolm nuhtlust.

Esimene oli 1950. aastail alanud hundinuhtlus: see oli huntide valitsemise hirmuaeg hundiaeg. 1960. aastaiks suudeti huntide arvukust vhendada, tnu intensiivsele jahile. Murdjate omavolile pandi piir.

Hundinuhtlusele jrgnes pdranuhtlus: pdrakarjad purustasid mnninoorendikud, raiesmikule kasvanud noorest haavametsast ji prast ptrade rstet jrele valendav puruksmurtud puurgastik. Ka oksteta kuusetvedelt kisuti koor siiludena maha. Pdrakarjade hvitust kujunes niivrd suureks, et jahimeestel tuli ette vtta ptrade nn. tapat. Ka tnapeval ktitakse ptru, et loomade arvukust tasakaalus hoida.

Nd on judsalt siginud metsnugis. See kunagine pelglik laaneelanik tuleb nd lausa taluue, murrab seal kanu ja kasse ning on kujunenud nnda teliseks nuhtluseks nii metsaelanikele kui ka koduloomadele.

Metsas rndab nugis eelkige linde ja rstab nende pesi nii maas kui ka puul. Alutaguse laas on ju viksematest loomadest thjaks jnud: harva on lumel nha jnese, orava vi laanep jlgi. Tetri ja metsiseid vib kohata veel soolaamade remail. Viimastel aastatel on jrsult vhenenud kaelustuvide arvukus. Prast pesarstaja nugise jrjekordset jahiretke leidsin pllu res kasvava kuuse alt kaelustuvi muna koored.

Aeg oleks nugisenuhtluse trjumiseks midagi thusat ette vtta. Kuidas kll sellest kolmandast Alutagusemaa nuhtlusest lahti saada?

Vastab keskkonnaministeeriumi metsaosakonna jahinduse peaspetsialist Kaarel Roht:

Teaduprast on nugise phitoit pisinrilised, palju sb ta ka metsas mitmesugustel phjustel hukka saanud suurulukeid ning prast jahte maha jnud ulukisisuseid.

Karuslooma kttimise aktiivsus oleneb peamiselt naha hinnast see paneb ldjuhul asjad paika. Andmed metsnugiste kttimise kohta viimastel aastatel on jrgmised:

Aasta 2000 2001 2002 2003
Metsnugist ktiti 912 1150 1215 2201

Kll aga on metsnugist meil sna vhe uuritud. Sel aastal kivitati KIK-i (keskkonnainvesteeringute keskuse) jahindusprogrammi projektina taas metsnugise ja jneste uuringud. Esialgu pame saada levaate sellest, kui palju neid tegelikult meie metsades on ning seejrel ka toitumisest ja muust liigiga seonduvast.

Alles siis saab anda phjalikuma vastuse: keda metsnugis sb ja kui palju ning kas see vike kiskja on ikkagi lindude arvukuse vhenemise peasdlane.



Juhan Lepasaar, Kaarel Roht
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012