Eesti Looduse fotov�istlus
2004/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2004/11
MT Loodusajakiri on kolmeaastane. Kas need aastad on kinnitanud selle kirjastuse vajalikkust?

MT Loodusajakiri on asutatud uuel aastatuhandel, meie vljaanded prinevad aga kik mdunud aastasajast, kusjuures vanima ajakirja, Eesti Metsa esimene number ngi ilmavalgust kogunisti 1921. aastal. Tosin aastat hiljem, aastal 1933 hakkas ilmuma Eesti Loodus, 1967. aastal Horisont ja 1997. aasta detsembris Loodus. Ajakirjade kalendriline koguvanus jb seega vaid paar aastakest alla kahesaja. Soliidne number, kuigi siinkohas tuleb tpsuse nimel teha ka mningaid mndusi. Nimelt peatus Eesti Metsa vljaandmine kogu nukogude ajaks ja ajakiri taastati alles 1990. aastal ning ka Eesti Looduse taasilmutamiseni juti prast suurt sda alles aastal 1958.

Niisiis hlmab tnavu kolmeaastaseks saanud MT Loodusajakiri endas tegelikult vljaandeid, mis enamasti kannavad pikaajalist looduse ja teaduse populariseerimise traditsiooni. igupoolest ongi MT ellu kutsutud selle traditsiooni ja missiooni jtkamiseks. Kuigi globaliseerumistont kummitab kikjal maailmas, on siiani siiski raske ette kujutada mnda kpsemat rahvuskultuuri, kel poleks ette nidata omakeelseid loodus- ja teadusajakirju. Meil Eestis on need ajakirjad olemas ja rmustavalt suur on ka meie auditoorium. MT vljaannetel on lugejaid kokku kindlalt le 50 000 ja suur hulk tellijaid eelistab endale hankida korraga mitu meie kirjastuse vljaannet.

kski kirjastus pole asi iseeneses, kirjastuse mdupuuks on see, mida ta kirjastab. Et igat ajakirja vib vrrelda elusa organismiga, kelle ks thtsaim tunnus on vime areneda, siis peaks ehk ksima nndaviisi: kas MT Loodusajakiri on loonud ja loob piisavalt soodsaid tingimusi meie vljaannete arenguks? Algne idee oli luua snergiliselt ttav ja selge rahastamisskeemiga (ajakirjad vajavad ilmumiseks riigi tuge) kirjastus, mis annab vlja rahvuskultuurile olulisi ajakirju. Seda juhtmtet oleme silmas pidanud kogu oma eksistentsi ja kindlasti nii mnelgi korral melnud nii, nd on raskemad ajad seljataga.

Minu hinnangul on meie kirjastus leidnud oma trtmi, omandanud isereguleeruva kitumise vime kui taas bioloogiast nidet otsida , tunnetanud oma kohta Eesti kultuuriruumis ja kindlasti valmis muutma meie vljaandeid sisukamaks. Kllap on see viimane meie jaoks kige thtsam.



Indrek Rohtmets
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012