Eesti Looduse fotov�istlus
2004/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2004/11
Vrtsjrve limnoloogiajaama pool sajandit

Septembris 1954 ostis teaduste akadeemia zooloogia ja botaanika instituut (ZBI) Vrtsjrve kagukaldal Rannaklas mahajetud Petseri talu endale vlibaasiks. Sealt see algaski.

Algataja, kalateadlane Neeme Mikelsaar tahtis elumaja krvale ehitada veel vrgukuuri. Kuurist kasvas mttes kahekorruseline majake, mis oleks maksnud kolmsada tuhat rubla. Akadeemia juhtkond pidas projekti liiga kalliks. Tehti uus projekt maksumus viis miljonit , see kinnitati. Ehitus algas 1959. aastal elektriliini raiumise talgutega, ja juba 1963. aasta sgisel koliti peahoonesse sisse. ZBI hdrobioloogia osakond asus Tartust Vrtsjrve rde. Siia on kujunenud sisuliselt omaette asutus, mis uurib kiki Eesti jrvi ja jgesid. Enamik ttajaid elab siinsamas.

Limnoloogia ja hdrobioloogia. Limnoloogiajaam on traditsiooniline nimetus. Limnoloogia ise on teadus jrves toimuvatest protsessidest, jrve kui terviku talitlusest. Nukogude ajal sellist lhenemist ei hinnatud. igem teadus oli siis hdrobioloogia: veeorganismide ja nende elu uurimine, et saada vimalikult suurt kalasaaki. Limnoloogiajaamas jtkasid hdrobioloogid Eesti vikejrvede kompleksset uurimist, vormiliselt ikka kalade elutingimusi ja toidulauda hinnates. Juba 1950. aastail alanud kuulsa jrvede-ekspeditsiooni tulemused said aastal 1968 kaante vahele.

Limnoloogiajaama peahoone tuli suur ja uhke. Bussiekskursioone uudishimulikega Eesti koolidest ja asutustest kis siin kevaditi kuni viis tkki pevas. Teistest NSV Liidu asutustest tuldi eeskuju vtma oma tulevastele jrvejaamadele. Visime uhkustada, et Vrtsjrv oli ainus suurem jrv Nukogude Liidus, kus kalastiku seis oli linud paremaks. Kll ainult tnu sellele, et jrv allus metsameestele, kes lubasid katse korras vljapki vhendada. Meie teadlaste soovitusel jeti meeletu kiisatraalimine jrele, ning jrves hakkasid edenema koha, latikas ja angerjas.

Kui juba vee res ttada, siis tuleks ka kalade ning muude veeorganismidega katseid teha. Selleks oli vaja akvaariumihoonet ja katsebasseine. Nonde ehitamiseks tuli 1960. aastail plaani vtta vastav uurimisteema: kalade toitorganismide massilise kasvatamise meetodid. Prooviti kasvatada vesikirpe, vheharjasusse, vesikakandeid ja vetikaid. Juurutamiseks klblikke tulemusi ei saadud, huvitavaid kogemusi kll.

Akvaariumihoone valmis muidugi alles prast seda, kui t vastava teema kallal oli lppenud. Vee lbivoolussteeme ei osatud igesti kavandada, nii et nood ei hakanudki tle. Praegu ehitatakse akvaariumihoonet mber Vrtsjrve sihtasutuse ja jrvemuuseumi ruumideks.


Mitte ainult Vrtsjrv. Uues paigas oli ka sadam uurimislaevale Bioloog, nii et sai kas vi iga pev jrvele minna. Emaje kaudu pseb aga Peipsile, kus nd on alates 1962. aastast kidud igal suvel. 1964. aastal alustasime uudishimu prast phjaloomade ja muude organismide psivaatlusi kindlates punktides: Vrtsjrvel iga kuu, Peipsil vhemalt kord aastas. Aastaid hiljem, kui kuulutati vlja rahvusvaheline bioloogiaprogramm, saime teada, et teeme kiiduvrset monitooringut ehk seiret. Jtkame seiramist tnapevani, nd ka mitmel vikejrvel ja jel. Nii Vrtsjrve kui ka Peipsi tde phjal on ndseks ilmunud juba mitu raamatut.

1970. aastail kosus limnoloogiajaamas kalateadlaste trhm, uuriti hsti mitmeklgselt latikat kui liiki. Algul Vrtsjrves ja mujal Eestis, siis ka levila kaugemates nurkades, Karakumi krbest Doonau deltani. Korra nnestus kia vlitdel isegi Soomes. Teine, pris-hdrobioloogide rhm uuris samal perioodil Eesti eri tpi jrvi. Erilise huvi all olid mned vikesed jrved, mida oleks saanud vib-olla noorendada, kui neisse aastatuhandete jooksul kogunenud muda vlja pumbata ja plluvetiseks kasutada. Tehti isegi ks katse (Vimela Alajrvel), aga selgus, et see muda vetiseks ei sobinud.


Parimad ajad. Vrtsjrve limnoloogiajaam oli NSV Liidus arvestatav teadusasutus. Kolleegid endistest vennasvabariikidest on kinud siin ppimas. Kuulsad olid hdrobioloogiakonverentsid, mida peeti igal aastal vaheldumisi hes Balti liiduvabariigis, hiljem lisandusid Valgevene, Karjala ja Pihkva. See vimaldas meile telist rahvusvahelist suhtlust.

1980. aastail tuli riigilt ksk phjalikult uurida Peipsit, mille seisund hakkas nhtavalt kehvemaks minema. Vtsime ettepaneku rmuga vastu, sest eeltid oli ammugi tehtud. Peaaegu oleks Mustveesse isegi limnoloogiajaama vlibaas tekkinud, kuid selleks ehitatav majake sai jlle valmis alles prast seda, kui uurimist teema kallal oli vormiliselt lppenud.

Samal kmnendil alustas Vrtsjrve res td uus plvkond biolooge inglise keele oskajaid ja maailmakirjanduse tundjaid (praegused kandvamad jud). Nd tohtis ka limnoloogilisi protsesse uurida, seadmata sihiks kalatoodangu suurendamist. Rahvusvahelisele suhtlemisele andsid hoogu sprussidemed Lammi bioloogiajaamaga Soomes.

See oli limnoloogiajaama hiilgeaeg, mil ttajate arv letas kuutkmmet, elanikke sai kokku umbes sada. Siin ttas oma lasteaed ja kauplus. Elumaju oli (ja on) viis, ning kigile ei jtkunud kortereid. Kavatseti uue laborihoone ehitust. Liinibuss kis kolm korda pevas.


Aja keeristes. Siis tuli turumajandus, seejrel iseseisev Eesti. Kalauurijad lid oma kooperatiivi. Vlismaal kimine lks lihtsamaks. Aga hinnad tusid kiiremini, kui riik rahastada judis. Palju ametikohti tuli koondada, pensioniikka judnud ttajad lahti lasta. Polnud enam raha maja ktmiseks: 1992. aasta talvel jid truumid nii klmaks, et tlkimine kuulutati vabatahtlikuks.

nnekombel olid samaks ajaks sirgunud ka uued rhmajuhid, kes oskasid lepinguid ja uurimistoetusi taotleda, ttajad suutsid avaldada artikleid mainekates ajakirjades ja nnda asutuse mainet parandada. Limnoloogiajaam ei linud keerises phja. Mnda aega keerles ta kll mitme likooli vahel, sest kodune teaduste akadeemia loobus oma instituutidest. Lpuks veti meid koos ZBI-ga Eesti pllumajanduslikooli tiiva alla.

Juba enne seda olime mne aasta pidanud pris ametlikult loenguid ja vlipraktikaid Tartu likooli lipilastele (mitteametlikult oli neid juhendatud ammu). Nd on meil EPM juures pris oma, rakendushdrobioloogia ppetool kigi kolme ppetasemega. Ndishiskonnale omaselt kigub ttajate arv limnoloogiajaamas aastati. Palju teevad ra magistrandid ja doktorandid, kes vivad olla ka poole vi veerandi kohaga ametis. Osa inimesi saab palka lepingute arvelt. Osa ttab tegelikult Tartus ZBI majas. Enamikul on autod, millega pseb kolmveerand tunni jooksul siit linna vi tagasi.


Millega tegeldakse praegu? Limnoloogiajaama trhmad uurivad vikejrvedel jrvesiseseid limnoloogilisi protsesse, niteks kihistumist, ainete liikumist vee ja phjasette vahel ning nende vastasmju taimede ja planktoniga. Sedasama ka Vrtsjrvel ja Peipsil, aga siin tuleb peale selle tihti tegelda ka kaladega. Peipsil on viimaseil aastail nnestunud taastada, kuigi le kivide ja kndude, hisuuringud Venemaaga. Hiljuti hines limnoloogiajaamaga seni omaette tegutsenud jgede trhm Tartus. Enamikku teemadest tidetakse rahvusvahelises koosts. Palju on tellimusi keskkonnaministeeriumilt: soovitakse saada hinnangut veekogude seisundi kohta.



Tarmo Timm
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012