Eesti Looduse fotov�istlus
2004/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2004/11
Loopealsed on Eesti prl

Viiendik kogu maailma loopealsetest asub Eestis seda varandust tuleb hoida ja ra kasutada! Lambakasvatus iseenesest rikkaks ei tee, kll aga vib td ja elatist anda lammaste abil korras hoitud looala.

Prandkooslused, see thendab karjamaade ja -koplite, heinamaade ja puisniitude ainulaadne taimkond, on Eestis endale psiva kodu leidnud tnu aastatuhandeid kestnud hooldusele. Kariloomade ja vikati abita ei suuda need kooslused pikemat aega psida. Inimhoolduseta hakkavad sealsed liigid taanduma ja kaovad osa kiiresti, osa pikema aja vltel. Thusamaks muutunud pllumajandusmeetmete tttu on prandkooslused umbe kasvamas kikjal Baltikumis ning Phjamaades. Eestis on elupaigatbina eriti vrtuslikud puisniidud ja loopealsed (alvarid). Viimaseid ohustab kige rohkem peale tungiv vsa ja kadakas, sest kadakat vaos hoidvaid koduloomi on jnud vhemaks.

Natura 2000 loodushoiualade vrgustiku abil ptakse kaitsta Euroopa ohustatud liike ja elupaigatpe. Muude prandkoosluste krval hlmab see ka loopealseid. Loodav vrgustik peaks tagama sinna haaratud elupaigatbi iseloomulike ja haruldaste liikide silimise kllalt suurel alal rgitakse elupaigatpidele ja liikidele soodsa seisundi saavutamisest. Oluline on, et lhestikku paiknevatel suurtel ja viksematel asurkondadel oleks omavahel side: nii tagatakse elustiku psimine pikema aja vltel [1].

Umbes 70% kigist maailma loopealsetest paikneb Rootsis (Gotlandil ja landil), ligikaudu 20% Eestis, seega vastutab ka Eesti suurel mral selle elukohatbi silitamise eest Euroopas. Valdav osa Eesti loodudest asub Saaremaal ja Muhumaal.


Toimetulekuvimalus saareelanikele. Vib kohe elda, et hooldamist nudvad elupaigatbid, mille hulka kuuluvad ka loopealsed, on Natura-vrgustikku haaratuna maaomanikule alati kasulikud. Seda muidugi juhul, kui ta kavatseb seal niitusid ja karjamaid jtkuvalt hooldada vi kujundada (taastada). Sellist tegevust toetatakse rahaliselt, eriti vrtuslikel aladel. Lammastega Euroopa Liidus rikkaks ei saa, kuid nende abil hooldatud hektarid ja muu tegevus looduse mitmekesistamisel vib toimetuleku tagada kll.

Et nii riiklikke kui ka Euroopa Liidu osalisest rahastamisest tulenevaid toetusi makstakse hektarite jrgi, siis on eriti kasulik hooldada just ulatuslikke loopealseid ja kadakavlju: tuleb tasuvam! Samas tagaks ulatuslike loodude hooldus kindlamini ka elujuliste asurkondade psimise, teiselt poolt annaks see vimaluse rakendada sama loopealse eri osades erisugust hooldust, mis lubaks arvestada eri elustikurhmade, niteks kpaliste vi haruldaste putukaliikide nudlusi.


Saaremaa ja Muhumaa suuremad looalad kaitseta. Eeltoodut arvestades tundub kummaline, et Saaremaa ja Muhumaa vrgustikku pole ennistamiseks kaasatud htegi suurt sisemaa alvarit, kuigi see oleks koloogiliselt vga hsti phjendatud: Natura- vrgustikku vib ju kaasata ka peaaegu tielikult kinni kasvanud objekte, kui neid on vimalik ennistada. Tenoliselt on EL huvitatud veel mitmete looalade kaasamistest kaitsevrgustikku, ja see oleks suureprane vimalus Eesti maaharijaile. Vrdluspildi neil saartel aastakmnete eest olnud, praeguste ja Natura 2000 vrgustiku eelvalikusse haaratud loopealsete kohta annavad kolm kaardiskeemi.

See, et Eestis tsteti Natura-alade valiku kriteeriumina esile maaomand ning pti eramaad vlja jtta, oli direktiivivastane. Muidugi on kergem kaasata vrgustikku neid alasid, mille omanikud tunnevad ise huvi oma maade hooldamise vastu. Ent teisiti arvajaid oleks vaja veenda, rhutades, mida Natura-ala hooldamine maaomanikule annab.

Niteks 1000 hektari suuruse loopealse hooldamise eest landil makstakse Rootsis miljon krooni eritoetust aastas, peale selle vib veel taotleda toetust laiaulatuslikeks korrastustdeks. Kidurakasvuline mnnik vi vsastuv kadastik tulu ei anna, vaid paneb ehk hoopis jreltuleva plve pahameelt tundma selle le, et aastatuhandeid hooldatud kultuurmaastikul lasti metsistuda. Kellelegi ei tee au vssa ja kadastikesse kasvanud ajaloolised maastikud, muinaslinnused ja matusepaigad.


EL-i uued rahastusprogrammid ja investeerimistoetused. Hooldatud kultuurmaastikud on saareelanikele kasulikud, hoolimata brokraatiast, mida EL-i projektid endaga kaasa toovad. Klaplaneerimisele, uuenduslikele projektidele ja rahvusvahelisele koostle saab rahastamist taotleda ERF-ilt (Euroopa regionaalarengu fond) ja EPATF-ilt (Euroopa pllumajanduse arendus- ja tagatisfond). Nii riigilt kui ka kohalikelt omavalitsustelt ja ksikisikutelt nutakse ka omafinantseerimist. Rahaga ptaksegi toetada just kohalikke hendusi ja tegutsejaid.

Oluline on muidugi raha eri osaliste vahel mistlikult ja vrdselt jaotada, kasutades seda infrastruktuuri ja turismi toetamiseks nii, et inimesed saartelt enam ra ei koliks. Thusa koordineerimiseta kaob raha nagu hane seljast vesi. Regionaalse arengu programmid peaksid arvestama Saaremaa eritingimusi ja probleeme, need tuleks kivitada avalikult, iglaselt ja hoogsalt, et vrtuslikud aastad kaduma ei lheks. Siin saavad palju ra teha loovad arendusjuhid ja tulihingelised aktivistid.

Prandkoosluste hooldusesse investeerides tuleks need jrjestada koloogilistest kaalutlustest lhtudes. Enne kui alustada ennistamist, peaks olema kindel, et prast taastamistd jtkatakse nende alade hooldust. Hooldajad peaksid loomulikult olema kohalikud inimesed.


Eesti on koloogiliselt puhas, Saaremaa tooted on kaubamrk! Kui vrrelda Eestit kas vi niteks Hollandi maa merelt vallutamise pingutustega, on siinsete prandkoosluste ja traditsiooniliste kultuurmaastike korrastamise kulud sna vikesed. Vrtuslikes prandkooslustes toodetud liha ja muid tooteid viks turustada Rootsi malli kohaselt mahemrgi all selleks on Saaremaal suureprased vimalused. Investeerimistoetused looduse kaitseks ja karjamaade taastamiseks meelitaksid uusi ettevtjaid ning vimaldaksid sujuva lemineku piimataludelt lihakarja kasvatusele. Kui saada lihale niiduliha tempel, siis saaks seda hsti ma vlismaal. Tekiks taas vajadus suurte lambapidamistalude, kas vi lambakolhooside jrele. Kui vaid leiduks uuendusmeelseid ja eelarvamustevabasid ettevtjaid.

Saaremaa maine on vljaspool Eestit juba praegu vga positiivne, seda on Soomes nha kas vi Turu linna turul, kus kiki Eestist toodud kukeseeni makse Saaremaa kukeseentena. Seda positiivset mainet viks laiemalt ra kasutada. Kadakatoodete turustamisel viks kasutada argumendina ka vajadust puhastada loopealseid.


Turismi vimalused on veel kasutamata. Korraldasin tnavu kevadel Edela-Soome prandkoosluste kaitse hingu suvereisi Lnemaale ja Muhusse ning olin teejuht Helsingi likooli Palmenia tienduskoolituskeskuse taime- ja muinasajaloo retkel samasse. Kisime looduse ja eriti taimestiku poolest huvitavates kohtades, inimesed olid vaimustuses. Soomes on rohkesti neid, keda sellised asjad huvitavad. Paljusid liike, mis Soome lubjavaeses keskkonnas on vga haruldased, saab Eestis nha suurte kogumikena. Nagu landilgi, poleks Saaremaa suuremal hooldatud looalal puudust uudistajatest.

Kidurakasvuline mnnik ei ole Eesti kultuurmaastik vi prandkooslus ja ka sellest saadav tulu pole Euroopa Liidus vrreldav prandkooslusest saadavaga. Metsastuvaid kadakatihnikuid vi istutatud mnnikuid ei taha kindlasti nha kski turist.

Ma ei arva, et kogu ala tuleks taas lagedaks raiuda, nagu tehti mdunud sajandi alguses, kuid vrtuslikumaid lagealasid peaksime hoidma koloogilistel, maastikulistel, turismi ja kultuuriajaloolistel kaalutlustel. Seejuures kuluvad ra ka riigi teiste piirkondade ja vlisriikide kogemused, maaomanikud viksid osaleda mttevahetuses hooldusksimuste le. Muidugi tuleks kasuks ka omavaheline kogemuste vahetus.



Iiro Ikonen
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012