Eesti Looduse fotov�istlus
2004/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2004/11
Vike seen murrab suuri puid

Euroopa linnahaljastuse hooldajad on tunnistanud lamessiku heks ohtlikumaks tnavapuude murdjaks. Meilgi tasuks teda paremini tunda ja rohkem karta.

Lamessik (Kretzschmaria deusta, tuntud veel nimetuste Ustulina deusta ja Hypoxylon deustum all) on levinud kogu maailmas, ka troopikas. Erinevalt teistest thtsamatest puidukahjustajatest (klmaseened, torikseened jt.) kuulub ta kottseente himkonda, selle ssikuliste sugukonda.

Jb mrkamatuks. Lamessikut tuntakse vhe, sest tema paljusid pisitillukesi sulgeoslaid (viljakehasid) sisaldavad stroomad on silmapaistmatu vlimusega ning kasvavad kohas, kus neid ei mrgata. Vaid teadja oskab puu juurekaelalt, otse mullapiirilt, les leida tikutopsi- vi isegi peopesasuurused mustad muhklikud ja liibuvad moodustised: need on algul kvad, hiljem aga lhevad nppude vahel krbinal katki nagu puusetkid. Saksa keeles nimetataksegi seda seent Brandkrustenpilz (plenud koorikuga seen) vi Kohlepilz (seseen), soome keeles karstasyyl (seksn, -tgas). Mni uurija on teda vrrelnud asfaldipritsmetega puukoorel [5]. Harva leitakse stroomasid kasvamas krgemal, tvensustes ja oksalikekohtades.

Natuke lihtsam on seent mrgata aprillist juulini, kui mustade stroomade krvale ja peale arenevad heledad mittesugulise staadiumi (Nodulisporium sp.) eoslad. Need on pruunikashallid, valkja servaga ning nahkjad, kuid muutuvad vananedes ja kpsedes kiiresti tumedamaks [1, 2].

Lamessikut on enamasti leitud kndudelt ja seetttu ongi teda varem peetud vaid surnud puidu lagundajaks saprobiondiks. Tegelikult vallutab ta elusa puu, ent nagu paljud teisedki puuseened kasvatab oma eoseid andvad moodustised sageli alles knnule prast peremeespuu murdumist [1]. Vana ja rammusa knnu mber vivad aastatega kasvada isegi mitme ruutdetsimeetri laiused stroomade kogumikud.


Rndab vigastatud ja nrgestatud lehtpuid. Kesk-Euroopas kahjustab lamessik mnda okaspuu- ja paljusid lehtpuuliike, philiselt pki ja prna. Tallinnas olen teda alates 2000. aastast leidnud mitut liiki vahtral, prnal, jalakal ja pgil, harvem hobukastanil, saarel ja pgi punaselehisel vormil. Keila-Joa pargis kasvas see seen mgivahtral, prnal ja suurel punase pgi knnul. Olen mrganud teda veel Tartus Toomemel ja Thtveres, Pltsamaal linnapargis ning mitmetes misaparkides. Kige ohustatumad on intensiivse liiklusega piirkondades tnavatel ja platsidel kasvavad ning linnasaastast nrgestatud puud. Lamessik tungib puusse juurte, juurekaela ja tve alumise osa vigastuste kaudu, phjustades seal olenevalt puuliigist ja tema elujulisusest kas rohkem vi vhem intensiivse valgemdaniku, mnedel andmetel pehmemdaniku [5]. Tavaliselt pseb nakkus puusse kaevamistel katki rebitud juurte vi autode ja kommunaaltehnika tekitatud koore- ja tvevigastuste kaudu. Arvatakse, et seen vib isegi levida haigelt puult tervele juurekontaktide kaudu [2], seega tuleks kontrollida ka nakatunu naabreid.

Mdapuit muutub lgkollaseks ja pruunmdanikku meenutavalt rabedaks, selles kulgevad pikikiudu mustad, 0,5 mm paksused kilesarnased kihid nn. piirdejooned, mida mda puit laguneb kergesti tkkideks. Selleprast ongi mni lamessiku tekitatud tvensus seestpoolt mustakirju, nagu oleks teda pletatud [3]. Nende piirjoonte kujundatud kaunis muster paistab hsti vlja mda puu ristlikepinnal. Tasub aga teada, et mned teisedki valgemdanikku phjustavad seened (niteks tuletael kasepuidus) tekitavad sna sarnaseid jooni [4].

Peale selle, et lamessiku stroomad jvad sageli mrkamatuks, on kahjustust raske avastada veel seetttu, et haigestunud puu nib vliselt tiesti normaalne ja kasvab edasi. Mdanik areneb pikka aega peamiselt vaid tve sisemuses, vlised, elusad puidukihid on terved ja transpordivad endiselt toitaineid. Pole ka tavalist juurekaelamdanikule viitavat tundemrki puutve allosa paksenemist (kompensatsioonipuidu kasvu), nagu jnesvaabiku vi juurepessu kahjustuse puhul. Mne puu tvele vivad hoopiski tekkida siledama koorega (sisselangenud) piirkonnad [2].

Kui ootamatult murdub hegi kuiva oksata ja roheliste lehtedega tnavarne prnapuu, siis ongi tenoliselt sdi lamessik, kes on aastaid mrkamatult oma hvitustd teinud.



Sulev Jrve
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012