Eesti Looduse fotov�istlus
2004/11



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin thele EL 2004/11
Ussikuusk Kiiu-Aablas

Martin Prommik: Endises karjakoplis kadakate vahel kasvab ks veider kuusk. Dendroloogiahuviline sber arvas, et see on nn. ussikuusk. See puu asub Kiiu-Aabla klas Lahemaal, tema tve mbermt rinnakrguselt on 39 sentimeetrit ja krgus 8,8 meetrit. Ehk oskate elda, miks ta selliseks on kasvanud ja kas see on haruldane nhtus.

metsateadlane Ivar Etverk: Harilik kuusk on vga suure levilaga. Laias mttes, kui vtta alamliigina arvesse ka siberi kuusk, nagu tnapeval tehakse, ulatub ta levila lnest itta 9500 km ja phjast lunasse 2500 km. Usutavasti juba seeprast on ta ka vga varieeruv: seni on kirjeldatud umbes 130 liigist madalamat taksonit. Neid on eraldatud kll kbi seemnesoomuse kuju (see on kuuskede sstemaatika olulisemaid tunnuseid), okaste, ite ja kbide vrvuse, vra kuju ja okste harunemise eripra, koore iseloomu jm. jrgi. Paljud neist tunnustest vivad jda mdaminejale mrkamatuks, mida ei saa aga juhtuda, kui tegu on ussikuusega. Eks siin peitubki phjus, miks Eestis looduskaitse alla vetud kuuskede seas (neid on mndide, prnade vi tammedega vrreldes vhe) on palju just ussikuuski.

Ussikuuse omapra seisneb selles, et ta esimese jrgu okstel ei arene klgmisi pungi, mistttu puuduvad peaaegu tielikult ka teise jrgu oksad (vga harva mni siiski kasvab). Selle tagajrjel moodustuvad puudel eesktt tipust kasvavad vga pikad vnlevad usjad vi vitsjad oksad, mis on puule nime andnud nii meil kui ka mujal. Sakslased nimetavad teda Schlangenfichte, soomlased krmekuusi, rootslased ormgran, venelased змеевидная ель. Teaduses pruugitavas ladina keeles on ta Picea abies f. virgata, kus virgata thendab vitstest koosnevat, mis sna hsti iseloomustab ussikuuse vlisilmet. Ussikuuse lemised oksad on tavaliselt suunatud les, keskmised on horisontaalsed ja alumised rippuvad, seega just nii, nagu on iseloomulik tavalistele, normaalsetele kuuskedele.

Kirjasnas kirjeldati ussikuuske esimest korda 1853. aastal he Prantsusmaal leitud isendi phjal. Jrgnesid kiired leiud Saksamaal, Skandinaavias, veitsis ja mujal. See kinnitab, et tegu on sna sageli ettetuleva vormiga. Meie kaasmaalastest on ussikuuske esimesena maininud ja sna phjalikult kirjeldanud rukkikrahv Friedrich Berg oma 1887. aastal Tartus ilmunud raamatus Einige Spielarten der Fichte. Tema leidis esimese ussikuuse Soomest oma misast 1885. aastal. See oli 2,5 m krge. Ussikuusk vib ldse kasvada nii psana kui ka kuni paarikmne meetri krguse puuna. Soomest leidis ta hiljem veel kaks ussikuuske ning mned puud Eestist: Tartu lhedalt, Hellenurmest ja Knnust Prnumaal. Kiki neid on ta kirjeldanud vga ksikasjalikult ja ldse on Berg meil ussikuuski ksitlenud phjalikumalt kui keegi teine juba mainitud raamatus on ta andnud neile tosin leheklge mitme fotoga. Erilist huvi pakuvad tema arutlused ussikuuse paljunemise le kas see on vimalik ka seemnetest? Ilmselt on, sest ta kirjeldab ht katset: klvati maha kll vaid kuus seemet (ussikuuse kbikandvus on sna tagasihoidlik!), mis kik idanesid ja kolmest arenesid ussikuused. Sama vib jreldada Ukrainast prinevate andmete phjal: seal leiti 1930.1940. aastatel ussikuuski metsakultuurides vhemalt kuues kohas.

Mis phjustab ussikuuskede tekke, pole selge. Teda peetakse aberatsiooniks, liigi tavalisest kujust hlbivaks vormiks, mille on phjustanud iseeneslik vi mutageenidest johtuv kromosoomi struktuuri muutus. Tegu saab siiski olla vaid iseenesliku kromosoommutatsiooniga, mis seletab ka ussikuuskede vhesust. Iseeneslikke mutatsioone tuleb plvkonnas tavaliselt ette vaid ks 105 kuni 107 geeni kohta (Eesti entsklopeedia, 1992, 6: 466).

Metsanduslikku thtsust ussikuusel muidugi pole, sest hreda vra ja vikese okkamassi tttu ei suuda ta kasvukiiruselt vistelda tavaliste kuuskedega. Tema krguskasv on sedavrd aeglane, et jb tihedas metsas varem vi hiljem teistele alla ja hukkub. Seeprast leiab teda ikka vaid vga hredates puistutes vi ksikpuuna. Enamasti ongi iseeneslikud kromosoommutatsioonid liigile kahjulikud. Temasse kui dekoratiivpuusse suhtutakse mitmeti. Mned haljastajad peavad teda dekoratiivpuuks, mnedes ksiraamatutes teda isegi ei mainita. Kuid ka need, keda tema omapra kidab, asetavad ta kolmepallilises skaalas kige madalamale astmele. Eesktt on siiski tegu kll huvitava, kuid mitte ilusa puuga, ta ei kuulu ka minu lemmikute hulka.

Eestis pole ussikuusk nii haruldane, nagu seda kirjanduses on mainitud. Teada on kmneid ja kmneid leiukohti, seega hoopis rohkem kui niteks Soomes: seal on 1992. aastal avaldatud levikukaardil mrgitud kokku kmme leiukohta Luna- ja Kesk-Soomes.

Eestist on leitud kuni 30-aastasi, rinnakrguselt kuni 17 sentimeetri jmedusi ja kuni 16 (17) meetri krgusi puid, kuid vimalik, et nd on nad juba palju vanemad ja suuremad. Andmed on pris vanad ja seeprast pakub huvi iga teade uute ussikuuskede leidmise kohta, eriti kui on tegu suurte ja vanade puudega.

28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012