Eesti kaarti vaadates tundub Emajõe suudmeala ja deltasoostik mahajäetud, liigniiske ja mõnes mõttes ilmetu alana. Tegelikult on siinne piirkond huvitav ja väärtuslik. Suursood ilmestab inimtegevusest vähe häiritud loodus, üsna sageli võib taevas silmata tiirlevaid kotkaid, lumel aga näha ilvese ja teiste metsaelukate jälgi. Seetõttu võib nii mõnegi väljastpoolt Eestit pärit loodushuvilise suust kuulda ahhetusi ja kiidussõnu siinse looduse kohta. Juba 1981. aastast kaitse all olev ala on praegu rahvusvaheliselt tunnustatud linnuala ning kuulub üleilmse tähtsusega Ramsari märgalade hulka.

Emajõe Suursoo maastikukaitseala administratsiooni keskusehoone avati tänavu kaheksandal septembril. Selles suurepärases hoones töötab praegu neli inimest.

Nagu alguses ikka, kulub omajagu aega sisseseadmisele. Siiski on selle paari kuu jooksul korraldatud mitu loodusseminari ja huvilisi on käinud juba ligikaudu kuussada.

Praegu on peatähelepanu all ala kaitse-eeskirja eelnõu ja Emajõe Suursoo arengukava. Kaitseala iseärasused, nagu suur pindala, vähene inimmõju, haruldane looduskooslus ja omanäoline kultuuripärand, on tekitanud mõtte rajada praeguse maastikukaitseala asemel rahvuspark. Loodetavasti saab mõte teoks.

Samamoodi nagu teised looduskaitsjad kirjutame mitmesuguseid projekte, et anda inimestele teadmisi looduse kohta ja aidata kaasa loodushoiule. Näiteks on järgmisel aastal plaanis rajada keskuse hoone lähedal kulgev väike matkarada ning seada üles ilma- ja hüdroloogiauuringute õppeväljak, kus iga huviline saaks omal käel mõõtmisi teha. Samuti kavatseme teha väikese õpperuumi, kus on võimalik lähemalt tutvuda loodusõppe materjalidega ja vaadata slaide.

Ootame kaitsealale inimesi, kes väärtustavad loodust ja selle hoidu. Maja on avatud tööpäeviti 9–17. Meie telefon on 735 3999; küsimusi saab esitada ka e-posti teel: info@emajoe-suursoo.ee.