Eesti Looduse fotov�istlus
2004/12



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
In memoriam EL 2004/12
Semiootilise bioloogia aluste kujundaja

Thure von Uexküll
15. märts 1908–29. september 2004

Kui 1989. aastal Thure Uexkülliga jalutasime – Tallinnas, Tartus, Puhtus –, siis kõneles ta, et on tunne, justkui oleks saabunud koju. Eelmisest Eestis-käigust oli parajasti 50 aastat möödas, ent eestikeelsed tervitussõnad olid meeles.

Thure isa, Jakob von Uexküll, oli siin sündinud ja koolis käinud. Teda peetakse üheks parimaks Tartu ülikoolist kasvanud bioloogiks. Thure sündis küll Heidelbergis, ent noorpõlves sattus tihti Tallinna ning suved (kuni 1939. aastani) veetis pere sageli Puhtus oma suvemajas (nüüdses ZBI Puhtu bioloogiajaamas). Nimigi pandi Thurele Puhtulaiu kujundaja Karl Thure Helwigi järgi, kes oli ta isaisa emaema isa. Põhilise osa elust elas Thure Uexküll meediku ja õpetlasena Saksamaal.

1994. aastal valiti ta Tartu ülikooli audoktoriks arstiteaduse ja semiootika alal: psühhosomaatilise meditsiini alal oli Thure Uexküll üks eestvedajaid Euroopas, ta on kirjutanud palju olulist nii meditsiinisemiootika kui ka biosemiootika vallas. Aastal 2001 autasustas Lennart Meri teda Maarjamaa Ristiga.

Thure Uexküll on kirjeldanud elu kui märgiprotsessi, kui kommunikatiivset nähtust. Koos Thomas Sebeokiga (1920–2001) Ameerikast ja Giorgio Prodiga (1929–1988) Itaaliast kujundas ta tänapäevase semiootilise bioloogia aluseid. Üks Thure Uexkülli olulisi kirjutisi on artikkel endosemioosist – kommunikatsiooniprotsessidest organismide sees. See hõlmab nii rakkude infovahetuse kui ka organite töö omavahelise koordineerimise, nii hormonaalsete, immunoloogiliste kui ka närviprotsesside kaudu toimuvad sisedialoogid.

Oluline oli Thure töö oma isa vaadete arendaja ja tutvustajana. Ta koostas Jakob von Uexkülli antoloogia, lisades sinna põhjalikke selgitavaid artikleid.

Thure Uexküll püsis vaimuerksana elu lõpuni. 1998. aastal Freiburgis peetud maailma endosümbioosiuurijate kongressil pühendati üks istungeid tema 90. sünnipäevale. Avaettekanne oli temalt endalt.

Thure Uexkülli arusaam oli, et organism ei reageeri mitte kui mehaaniline keha, vaid kui tõlgendav ja tähendusi omistav protsess. See vaade sobib ju meilegi.

Kalevi Kull


Eesti keeles on Thure von Uexküllilt ilmunud: Jakob von Uexkülli märgiõpetus. Vita Aeterna 1990, 5; Ökoloogia Jakob von Uexkülli õpetuse valguses. Akadeemia 1991, 1; Jakob von Uexküll. Eesti Loodus 1991, 3.



Kalevi Kull
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012