Eesti Looduse fotov�istlus
07-08/2002



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

ARTIKLID EL 07-08/2002

Kohus kopra üle
Kobras on Eesti põlisasukas, kes poolteist sajandit tagasi liigse küttimise tagajärjel siit kadus – viimased andmed aastast 1841 – ja sajandi jagu hiljem (1957) taas meie jõgedele asustati ning samal ajal ka ise kagu poolt sisse rändas. Ta on jõudsasti levinud ja paiguti väga arvukas, ning seetõttu sattunud pahuksisse nii metsa- kui ka põllumeestega: tema hingele pannakse rohkesti pahandusi.
  • Loe edasi...

  • Hüdroenergia ulatuslik kasutamine ohustab meie loodust
    Viimastel aastatel on meie vooluveekogudel taastatud kunagisi paisjärvi või rajatud uusi. Eesmärgid on ahvatlevad: odav elektrienergia, töötav vesiveski või lihtsalt silmailu ja ujumisvõimalusi pakkuva veepeegli loomine.
  • Loe edasi...

  • Taimeseksi uurimise vaevaline tee
    Kaunid õied on aegade vältel olnud inimeste süütud abilised, kelle sütitatud tugevatest tunnetest läbi lillede peenetundeliselt mõista anti. Ainuüksi mõtet, et ilusate lillede endi puhul võiks rääkida sugulisest paljunemisest, on sajandeid peetud ebasündsaks.
  • Loe edasi...

  • Liiva-Putla männik Saaremaal on kui loodud seenekaitsealaks
    Euroopa seenekaitse nõukogu on teinud ettepaneku võtta Berni konventsiooni lisasse teiste elusolendite kõrvale ka 33 Euroopas erilist kaitset vajavat seeneliiki. Neist 14 kasvab ka Eestis.
  • Loe edasi...

  • Soopuuriga Peipsil
    Eelmises ajakirjanumbris oli juttu Peipsi järve nõo geoloogilisest ehitusest ning ühtlasi akustilisest pidevsondeerimisest. Selleks, et helilainete leviku alusel tuletada järve arengulugu, on vaja üksjagu kujutlusvõimet.
  • Loe edasi...

  • Kuulsaim Peipsi uurija - Karl Ernst von Baer
    Hiljuti möödus 150 aastat Peipsi teadusliku uurimise algusest, mille algataja oli mitmekülgne loodusteadlane Karl Ernst von Baer (1792–1876). Viis Baeri kalanduslikku ekspeditsiooni Peipsile ja Läänemerele (1851–1852) panid aluse kalabioloogilistele uurimustele Venemaal ning tähendasid ka esimeste looduskaitsemeetmete kasutuselevõttu Vene impeeriumis.
  • Loe edasi...

  • Quo vadis, vana paber?
    Vanapaberi ehk makulatuuriga seostub paljudel esimesena ilmselt kooliaegne ÜKT ehk ühiskonnakasulik töö, mille põhisisu oli vanapaberi võistukogumine. Innukas paberikogumine aitas sageli ka käitumishinnet parandada.
  • Loe edasi...

  • Säästev tarbimine ei tähenda koonerdamist
    Vale on arusaam, et säästmine nõuab üksnes vähemat tarbimist. Pigem tähendab see tõhusamat tarbimist ning üksiti paremat elukvaliteeti: et saaksime rahuldada eelkõige oma põhivajadused ning samas olla kindlad, et tooted ei sisalda mürgiseid aineid ega ole valmistatud loodusvarasid raisates.
  • Loe edasi...

  • Kaali ja Kõpu, kivid ja klint - tavalised Eestis, unikaalsed Euroopas
    Eesti geoloogid on viimasel ajal innukalt püüdnud välja selgitada neid Eesti tähelepanuväärseid geoloogilisi loodusmälestisi ehk geotoope, mis võiksid esindada Eestit Euroopa geotoopide kaitse kontekstis. Tehtud valik – 25 geotoopi – iseloomustab eelkõige neid mälestisi, mida Eesti geoloogid ja loodusesõbrad on aegade jooksul väärtuslikuks pidanud.
  • Loe edasi...

  • Mitmed kahepaiksed Eestis hävimisohus
    Maikuu algul kolmandat aastat peetud kahepaiksete seminarlaagris osalesid herpetoloogid Eestist, Taanist, Poolast, Saksamaalt, Sloveeniast, Ukrainast, Lätist ja Valgevenest. 8.–11.
  • Loe edasi...
  •  

    28/11/2012
    26/11/2012
    05/10/2012
    09/07/2012
    26/06/2012
    26/06/2012
    22/05/2012