Eesti Looduse fotov�istlus
2005/1



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Panin tähele EL 2005/1
Kokkukasvanud haavad

Need puud kasvavad Hiiumaal Ristivälja külas, Käina–Kolga–Ristivälja maantee 6,8 kilomeetril, 200 meetri kaugusel Kärdla–Käina maanteest. Nad kasvavad tee maa-alal ja tuleks kaitse alla võtta, sest muidu võidakse nad liiklusohutuse tagamise ettekäändel lihtsalt maha raiuda.

Kommenteerib botaanik Arne Sellin: Lähestikku seisvate puude okste või oksa ja tüve kokkukasvamist juhtub looduses väga harva. Hoopis sagedamini kasvavad kokku kahe ligistikku seisva puu tüved. Seda võime märgata eriti kännuvõsudest sirgunud puude puhul. Üsna tavaline on aga see, et kokku kasvavad eri isendite juured (ingl. root grafts), seda tuleb ette nii okas- (kuusk, mänd) kui ka lehtpuudel (pappel, tamm, jalakas jt.). Kokkukasvanud juured kujunevad põhilise juuremädaniku tekitaja – juurepessu (Heterobasidion annosum) üheks levikukanaliks kuusel ja männil. Väga sageli kasvavad juured kokku tammedel, seejuures ka eri liiki tammedel, näiteks valgel (Quercus alba) ja punasel tammel (Quercus rubra). Ka viljapuudel (apelsinipuul) on täheldatud juurte kokkukasvamist.

Kahe puu organid saavad kokku kasvada vaid elusate rakkude, eelkõige kambiumi füüsilise kontakti korral. Miks puude maapealsed organid kasvavad kokku hoopis harvemini kui juured? Siin on tõenäoliselt mitu põhjust. Esiteks, tuule tõttu liiguvad puude oksad ja tüved pidevalt, mis teeb püsiva füüsilise kontakti vähe tõenäoliseks. Teiseks, oksad ja tüved on kaetud paksude suberiniseerunud kattekudedega, mis vähendavad elusate kudede kokkupuutevõimalusi. Kolmandaks, õhukeskkond on mullaga võrreldes tunduvalt kuivem (mulla ja õhu veepotentsiaalid erinevad suurusjärkudes), mistõttu elusate paljanduvate rakkude läbikuivamise oht on palju suurem. Kahe puu organite kokku kasvades tekivad ühendused ka nende juhtkudede vahel, sest märgitud aatomite meetodil on ammu tõestatud vee ja toitainete liikumine ühest puust teise.
Seega võib juurte või okste kokkukasvamine asjaosalistele või ühele neist teatud olukorras kasu tuua. Teadupärast on ressursid keskkonnas jaotunud väga ebaühtlaselt, mistõttu sellised ühendused võimaldavad ressursside ümberjaotamist naabrite vahel.



Vaino Tuulik, Arne Sellin
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012