Eesti Looduse fotov�istlus
2005/1



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2005/1
Kuidas edeneb poollooduslike koosluste kaitse Silma looduskaitsealal?

Silma looduskaitseala kige vrtuslikumad maismaakooslused ongi poollooduslikud. Valdavalt on need endisaegsed rannaniidud, mis on tnapevaks hooletusse jetud ja rohkem vi vhem roostikku kasvanud. Loodushoiutoetuste abil on suudetud viimastel aastatel majandada ligi 360 hektarit poollooduslikke niite. Ometigi on sadu hektareid vrtuslikke rannaniite endiselt roostunud ja vsastunud.

2004. aastal alustati LIFE Nature projekti abil 150 hektari rannaniidu taasmajandamist. Rootorniiduki abil niideti ja purustati pilliroogu ning kohati ka tasandati mttalist pinnast. Osteti 70 karilooma ja anti hoolduslepingute alusel talunikele, et majandada niite.

Majandamise mju linnustikule oli nha juba sgisel, kui vast niidetud rohumaad sna otseses mttes titusid rndel peatuvate haneliste ja kurvitsalistega. 2005. aastal on kavas puhastada veel ligi 130 hektarit rannaniitu pilliroost ning jtkata niitmist-karjatamist kigil varem hooldatud aladel.

Jrgmise viie aasta jooksul jlgitakse haudelinnustiku ja taimekoosluste muutusi, vrrelduna niitmiseelse seisundiga. Muutuste kiirust ja ulatust seiratakse nii karjatatavatel kui ka niidetavatel aladel.

Loodame, et rannaniitude taastamise jrel suureneb niteks ksikute paaridena silinud niidurdi asurkond ja hiljuti Silma looduskaitsealalt haudelinnuna kadunud mustsaba-vigle hakkab siin taas pesitsema. Kige thtsam on rannaniidu linnukoosluse kui terviku taastumine sellisena, nagu see on tnapeva oludes vimalik. Kimas on ka kre taasasustamise td.

Rannaniidule tpilisi taimekooslusi on silinud katkendlikult siin-seal. Taashooldamise tulemusel peaks paranema mitmete kaitstavate taimeliikide, niteks rand- ja phjatarna ning kpaliste populatsioonide seisund ja suurenema taimekoosluste liigiline mitmekesisus.

Praegu oleme phithelepanu Silma looduskaitsealal pranud poollooduslike elupaikade taaskasutusele, kusjuures oluline on tagada hooldatavate niitude piisav majandamiskoormus. Pame luua sobivad tingimused rannaniidule tpiliste taime- ja loomakoosluste taastumiseks, eesktt silmas pidades ohustatud liikide vajadusi. Millised on meie pingutuste viljad, selgub ehk kesoleva kmnendi lpuks.



Marju Erit
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012