Eesti Looduse fotov�istlus
04/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 04/2003
Kümne aasta raiesmikud satelliidipiltidel

Kas Eesti mets on raiutud liiga lagedaks või ülemäära hõredaks? Neile viimastel aastatel püsinud küsimustele on mõistlik vastuseid otsida andmebaasidest. Üks omalaadseid korrapäraselt uuendatavaid andmebaase on ka satelliidipildid.

Keskmise ruumilise lahutusega pilte, millel pildielemendi ehk piksli suurus on kümme kuni mõnikümmend meetrit, teevad satelliidid vähemalt kord kümmekonna päeva kestel. Kogu Eesti ala katva mosaiigi kokkupanekut piiravad muutlikud mõõtmistingimused, peamiselt pilvisus, nii et selleni jõutakse harvemini, enamasti siiski vähemalt kord aastas. Ent üldiste suundumuste jälgimiseks metsades piisab ka kogu riiki hõlmava andmestiku uuendamisest kord aastas või isegi mõne aasta tagant. Sama ala operatiivne järelevalve kaugseirevahenditega oleks küll tõhus, kuid käiks meile praegu rahaliselt üle jõu.

Suurte, saja- või paarisajameetriste pikslitega pildid on odavad, kuid Eesti maakasutuse oludes muutustena ilmnevaid objekte, sealhulgas raiesmikke, neil ei erista. Suure ruumilahutusega satelliidipilte võib täpsuselt võrrelda aerofotodega, kuid kõrge hinna tõttu pole nende perioodiline hankimine kogu Eesti ala kohta lähiajal ilmselt mõeldav. Seetõttu ongi keskmise ruumilise lahutusega pildid kompromiss piltide hinna ja neil kujutatu detailsuse vahel.


Kuidas vajalikku eristada? Kaht samast kohast eri ajal tehtud satelliidipilti võrreldes näeme vahepealseid muutusi. Et neid märgata, peame raielanke otsides oskama eristada lagedaid või hõredaid alasid metsalaamas. Kõige kergem on neid Eesti oludes ära tunda lausalise lumikattega talvistelt satelliidipiltidelt. Mitte ühelgi muul aastaajal ega mis tahes teiste objektide puhul ei ole erinevus nii suur kui “mustade” metsade ning “valgete” lagedate vahel.

Muutunud ala täpsem eristamine metsas oleneb teisenenud ala suurusest ja muudatuse ulatusest. Kui mets on oma seniselt kohalt täiesti kadunud, nagu lageraiealadel, paistab satelliidipiltide paaril mõõdetav heleduse vahe hästi silma ning tõenäosus raiesmikku ära tunda ja piiritleda on üsna suur. Kui mets on alles, kuid harvendatud, nagu hooldusraielankidel, siis sedagi saab satelliidipildilt näha, aga äratundmise tõenäosus jääb siiski tunduvalt väiksemaks. Siin on oht, et me ei suuda pildil teha vahet inimese tekitatud või looduslike sama laadi muutuste vahel.

Satelliitide Landsat ja SPOT piltidel, millel piksli suurus on vastavalt 30 ja 20 meetrit maapinnal, kujutab vaid osa raiesmikupiksleist tegelikke raiesmikke: Eesti metsades on raiesmike tavaline läbimõõt sadakond või veidi enam meetrit, mistõttu kolmandik või ka rohkem raiesmikku kujutavatest pikslitest ei tarvitse olla mitte “puhtad”, vaid raiesmiku servapealsed “segupikslid”. Need sisaldavad endas eri määral raiesmikku ja sellega külgnevat metsa. Et piiritleda satelliidipildil nii puhtaid kui ka segupiksleid sisaldavaid raiesmikke, tuleb esmalt eristada need alad, mida võib päris kindlasti pidada raiesmikeks. Seejärel saab kindlaid raiesmikualasid suurendada nende naabruses olevate pikslite arvel, mis sarnanevad heleduselt pigem raiesmiku kui metsaga. Segupiksleid võib ühe raiesmiku kohta tulla veerand või isegi kolmandik. Seepärast ei võimalda keskmise lahutusega pildid mõõta täpselt ühe raiesmiku pindala ega avastada naabermetsa sattunud lubamatuid sisselõikeid. Küll aga saab niisuguseid satelliidipilte kasutada raiesmike mõõtmiseks suuremal alal, näiteks vallas või maakonnas, sest mõõtmiste arvu suurenedes keskmistuvad juhuslikud vead.

Ka väga väikesed, alla poole hektari suurused raiesmikud ei tule piltidel vigadeta esile. Nii väikeste raiesmike kohal on enamik või kõik segupikslid. Väga väikesi objekte püüdes lisanduvad raiesmikele kaasandena sihilõigud, kraavikalda jupid ning mõõtmisvead, mida võib ühtekokku olla rohkem kui tillukesi raiesmikke.

Püüdes satelliidipiltide aegreast mõõta pikema perioodi kestel raiutud lageraielanke, kerkib veel küsimus, kui pikk võib üldse olla kahe pildi ajavahemik: mida rohkem aastaid on möödunud lageraiest, seda enam hakkavad kunagised kännustikud oma heleduselt sarnanema metsaga. Tundub, et kolme-neljaaastasi raiesmikke saab veel satelliidipiltidelt mõõta. Heleduselt erinevad ka ühevanused, kuid eri kasvukohatüüpi metsade raiesmikud.


Kahe maakonna lageraielangid. Näitena toome siin Rapla ja Jõgeva maakonna lageraielankide mõõtmise tulemused satelliidipiltide kümneaastasest aegreast. Mõlemad maakonnad kuuluvad metsasuselt Eesti keskmiste sekka. Jõgeva maakonnas valdavad lehtpuuenamusega soostuvad salumetsad, Rapla maakonnas männienamusega loometsad, kohati kuuseenamusega salumetsad, vähem lehtpuuenamusega soostuvad metsad. Kasutatud on satelliidi Landsat skanneri Thematic Mapper pilte aastatest 1990, 1994, 1998 ja 2000. Et saada täpsemaid andmeid iga raiesmikuala kohta, on neid võrreldud riigimetsade takseerandmetega.


Järeldused. Eesti ala satelliidipiltide kümneaastane aegrida ajavahemikus mai 1990 kuni mai 2000 võimaldab mõningaid olulisi tähelepanekuid.

Esiteks, enamikus valdades ei ületa kümne aasta kestel raiutud lageraielankide pindala kümnendikku valla metsade kogupindalast. Saja-aastase raieringi korral võiks ühtlase kasutuse korral raiuda igal aastal lagedaks ühe protsendi metsamaast, lühema raieringi korral (lehtpuupuistutes) rohkem. Seda silmas pidades ei näe enamikus valdades pindalalist üleraiet. Ent võttes satelliidipiltide kõrval vaatluse alla digitaalse mullakaardi, mis näitab metsa kasvukohatingimusi kogu Eesti alal, saame kinnituse kahtlusele, et rohkem on lagedaks raiutud parema boniteediga laane-, salu- ja palumetsi: kohati võib raiesmike osakaal neis metsades olla poolteist korda suurem kui sama tüüpi metsade osakaal kõigi maakonna metsade seas.

Teine tähelepanek: neis kahes maakonnas ei ole lageraielankide osatähtsus erametsades suurem kui riigimetsades.


Urmas Peterson (1956) on geograaf, töötab Tartu Observatooriumis (Tõraveres) ja õpetab Eesti Põllumajandusülikooli metsandusteaduskonnas geoinformaatikat ja kaugseiret.



Urmas Peterson
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012