Eesti Looduse fotov�istlus
2004/08



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2004/08
Muistne taevakaart kivil?

See, mis praegu on vaid aukudega kivi, oli kunagi rgmuistsel ajal tkike pha ja igavest taevast maapeal: taevakaart, kalender ja kultuskivi heskoos.


Prnu je kaldal lebab umbes tonni raskune rndrahn. Laperguse kivi hel kljel ratavad thelepanu neli suuremat ja ks viksem auk. Suured augud on mmargused, ligi kmnesentimeetrise lbimduga ja kuus sentimeetrit sgavad. Augud on pealt kitsamad, allpool veidi laiemad. Suurte aukude servad on kumerad, nagu oleksid tehtud vga nri esemega. Vike auk on kandiline, 5 x 5 x 6 cm.


Kiviliim. Kandilise augu servas on nelja sentimeetri laiune roosa rant. Randi materjal moodustab kiviga htse terviku ja on niisama kva nagu kivi ise, ainult roosat vrvi. Ta ei sarnane hegi tnapeval kasutatava mrdiseguga. Prlmutrit meenutav, vikeste thimikega kivim on lubjamrdist tunduvalt tugevam ega ole nii jik nagu betoon. Ilmselt kinnitati kunagi aukudesse roosa segu abil midagi, nimetame selle tinglikult mrgiks. Ainult et mrk ise on aja jooksul kaduma linud. Tervenisti on silinud vaid keskmise augu roosast segust rant ja segu jnused suuremate aukude klgedel (vt. fotot).

Mingil mral on roosa randi koostis ja struktuur jlgitav randi materjali suurendatud murdepinnal: philine osa selle materjalist on limusekarbi kokkukleepunud puru. Puru vahele jvad vikesed thimikud, kusjuures igas neist on mikroskoopiline mumifitseerunud orgaanilise aine osake.

Kui teo vi karbi koda saab vigastada, titub pragu mne aja mdudes prlmutritaolise ainega. Vrske karbipulber segatult karbis oleva lima ja liha pudruga kivistub mne ndalaga, muutudes roosa randi materjali sarnaseks. Milline on selle kiviliimi tpne koostis, pole pris selge. Aga antud juhul polegi see thtis. Thtis on, et randi mikroskoopilistes thimikes leidub orgaanilise aine osakesi, mis peaks vimaldama hinnata randi vanust radiossinikumeetodil.


Keegi raius kivisse oma aja aastatuhande. Ajahammas on kivi tugevasti nrinud. Eriti kulunud on selle servad ja nurgad. Ka rmiste aukude vlimised servad on kivi keskosa poolsete servadega vrreldes madalamad. Kivi keskosa on vhem kannatada saanud, seal on nha kmmekond viksemat auku ja vrvilist laiku. Selline kulumiskik viitab tigale, et esialgu raiuti augud kandiliste servade ja tasase pinnaga kivisse ning plommiti neisse roosa segu abil mrgid. Hiljem on kivi kulunud ja selle nurgad mardunud. Kulumise aste ja iseloom lubavad arvata, et augud on kivisse raiutud vga ammu. Lhtudes aukude asendist kivil ja thtede seisust minevikus, proovime leida aukude tegemise aja.

Hoolimata tugevast kulumisest meenutab aukude paigutus kivil thistaevast Taeva Kuusnurgas. Suured augud thistavad heledamaid, viksemad augukesed kahvatumaid thti. Kujutis kivil oleks nagu tuttav, aga siiski pisut vras.

Thed, mille omaliikumine on vike, nagu Rigel ja Betelgeuse, sobivad kivil oleva kujutisega. Alumine auk thistab Rigelit, keskmine randiga auk Betelgeuset, osaliselt silinud randiga auk kivi lemises paremas nurgas Aldebarani. Ainult et viimane peaks asuma 6 krgemal. Thjale augule kivi vasemas lemises nurgas pole praegu sobivat pretendenti. Kaksikute thtkuju Kastori ja Polluksit hendaval sirgel umbes 5 kaugusel Polluksist peaks olema hele tht. Kui suured augud thistavad heledaid thti, siis peaks kivis olema ka Prookoni, Polluksit ja Kapellat thistavad augud. Selliseid suuri auke aga pole. Kik need erinevused ja ebatpsused kehtivad praegu, minevikus ei pruukinud see nii olla.

Siirius muudab oma asendit teiste thtede suhtes poole kraadi vrra, umbes he Kuu diameetri jagu, 1360 aasta jooksul. Aldebaranil kulub selleks 8900, Kapellal 4140, Polluksil 2880 ja Prookonil 1440 aastat. Neandertallaste hiilgeajal 130 000 aastat tagasi oli Siirius Kaksikute thtkujus, Kapella Kassiopeias, Prookon ja Polluks Vhis. Kootide ja Reha thtkuju oli aga peaaegu samasugune nagu praegu. Ainult Betelgeuse oli siis he kraadi vrra Bellatriksile lhemal.

Kigi heledamate thtede omaliikumised on praeguseks teada tuhandiku kaaresekundi tpsusega aastas [1], mineviku taevakaarte saab taastada. Meid huvitab, kas kivil kujutatud taevapilt on kunagi minevikus langenud kokku tegeliku thtede seisuga. Kui, siis millal?

Auguphjade profiili silmas pidades vib aimata kohti, kus mrk kunagi tpselt asus. Selgus, et viis mrki paiknesid kahel ristuval sirgel, mis moodustavad omavahel 120-kraadise nurga ja mrkidevahelisi kaugusi on vimalik mrata umbes sentimeetri tpsusega: Rigelit ja Betelgeuset thistavate aukude keskmed olid teineteisest umbes 18 cm kaugusel, Betelgeuset ja Aldebarani thistavate aukude puhul 26 cm.


Augud raius vike mehike. Erilist thelepanu vrib aga asjaolu, et ka kigi vikese omaliikumisega thti thistavate aukude ja lohukeste vahekaugused olid sellised, nagu oleks mtmisi teinud 55 cm pikkuse kega mees. Vike mehike ei teadnud kraadidest ilmselt midagi. Vttis pulga pihku, sirutas ke vlja ja mtis kahe the vahekauguse ra. Suure sinise ja suure punase the vahemaa vrdus pulga pikkusega, mille ks ots kattis vaevu hte ja teine teist thte. Pulga pikkuseks sai ta meie mtudes 19 cm. Suurt sinist thte nimetatakse nd Rigeliks, suurt punast Betelgeuseks ja nende vahemaa on ligikaudu 18 kraadi ehk 65 cm pikkuse ke (minu ke) ja pulgaga mdetult 21 cm.

Et veenduda oma oletuse igsuses, joonistasime kaardi samamoodi nagu vike mees, ent mitte kivile, vaid paberile. Selleks mtsime silma jrgi pulgaga Siiriuse, Rigeli, Betelgeuse, Kapella, Aldebarani ja nende mbruses asuvate suuremate thtede vahekaugused ja kandsime need sentimeetri tpsusega paberile. Joonisel 1 on kujutatud selline kaart 2004. aasta seisuga. Silma jrgi vaadates vahet astronoomilise taevakaardiga pole. Suurte nurkade puhul on pulgaga mdetud kaugused ainult mnevrra viksemad.


Thtede seis, omaliikumised ja aeg. Esialgse oletuse kohaselt thistas thi auk kivi vasemas nurgas Orjathte (Siiriust) ja poolenisti silinud roosa randiga auk kivi paremas nurgas Aldebarani. Sel juhul likunuks neid kahte thte hendav sirge kunagi minevikus 120 nurga all Rigeli ja Betelgeuset hendava sirgega. Siiriuse, Rigeli, Betelgeuse, Mebsuta ja Aldebarani nivad asendid langenuks kivisse raiutud kujutisega kraadise tpsusega kokku siis, kui Siirius asus punktis RA 8 h 00 m, DEC 24 ja Aldebaran punktis RA 4 h 30 m, DEC 23.

Praegu on Siirius punktis RA 6 h 45 m 8,9 s, DEC -16 42' 58 ja Aldebaran punktis RA 4 h 35 m 55,2 s, DEC 16 30' 33. Seega on Siirius liikunud 41 vrra lunasse ja 18 vrra lnde; Aldebaran 6,5 vrra lunasse ja 2,2 vrra itta. Jagades teepikkuse kiirusega (omaliikumisega), leiame aja. Siiriusel kulus 41 lbimiseks (41 x 3600) : 1,205'/a = 122 490 3000 aastat. Aldebaranil 6,5 lbimiseks (6,5 x 3600) : 0,190/a = 123 000 19 000 aastat. Kraadise vea piires Siiriust ja Aldebarani lbiv sirge likus Rigelit ja Betelgeuset lbiva sirgega 120 nurga all ja taevapilt sobis kokku kivisse raiutud kujundiga eelmisel jvaheajal. Tpsemalt 122 000 3000 aastat tagasi. Joonisel 2 on kujutatud Orioni thtkuju ja tema lhimaid naabreid 122 000 aastat tagasi.


Vrvilised laigud. Peale viie suure augu on kivi lemises vasemas servas selgesti eraldatavad neli viksemat laiku, mis 122 000 aastat tagasi langesid kraadise tpsusega kokku Menkalinani, Al Anzi, Haedi ja Hassaleha kujutisega. HR 1641 nha pole, sest Al Anz katab teda. Hea tahtmise korral on sobival kohal jlgitavad veel Al Nath, Tejat Posterior, Mebsuta ja HR 2095. Kivi alumine vasem nurk, Rigeli mbrus, on nii kulunud, et Koodi ja reha thtkuju kiki thti nha ei nnestu. Reha pulgad Mintaka, Alnilam ja Alnitak on aga selgesti jlgitavad. Heledad thed Kapella, Polluks ja Prookon olid siis nii kaugel, et neid thistavaid auke ei tohikski kivil olla.

Peale aukude ja lohkude on kivil Linnuteed thistav sakiline joon. Praegu ei ole see joon thtede suhtes sobival kohal. Galaktika osa, kus asuvad meile nhtavad thed, on 122 000 aasta jooksul liikunud Linnuteena paistva Galaktika spiraali osa suhtes. Meilt nib, nagu oleks Linnutee ise pranud ennast mber Mebsuta, ligikaudu 40.


Taevakaart, kalender ja kultuskivi. Eelmine suur jvaheaeg kestis umbes 15 000 aastat. Perioodi algul oli siin paar kraadi soojem kui praegu. Kasvasid pgid, tammed, prnad ja jugapuud, nagu praegu Saksamaal [2]. Neil, kes siin elasid, oli aega normaalsetes kliimaoludes areneda 15 000 aastat, seega veidi enam kui meil kiviajast tnapeva. Jreldus on rabav: eelmise suure jvaheaja lpul oli siinne inimolend juba nii tark, et raius augud kivisse ning plommis neisse roosa kiviliimi abil thti meenutavad mrgid. Tegi seda vga tpselt ja vastupidavalt. Ta kas lihtsalt matkis pha ja igavest taevast vi raius teadlikult kivisse oma aja aastatuhande.

Seda, mis lesannet kivi titis, vib siiski ainult oletada. Ilmselt oli tegu kultuskalendriga. Aukudesse plommitud salaprased midagi olid thti matkivad vrvilised kivikesed. Silinud randiga auku oli kinnitatud punane, alla paremasse sinine, lemisse paremasse kollane, vasemasse helesinine ja keskele vike valge kivike. Just sellistena paistsid 122 000 3000 aastat tagasi Betelgeuse, Rigel, Aldebaran, Siirius ja Mebsuta. Siirius, Mebsuta ja Aldebaran olid siis ligikaudu ekliptika kohal ja planeedid jooksid neist hanereas mda: Mars 1,88, Jupiter 11,86 ja Saturn iga 29,46 aasta tagant. Kalender missugune! Siiriuse kohtumine Jupiteri vi Saturniga oli kindlasti sndmus.

On ebaloogiline arvata, et vanasti ei olnud mingisugust kalendrit. Kige algelisem kalender loodus oli kindlasti olemas. Talve iseloomustasid lumi ja klmunud maa. Sulav lumi ja trkav rohelus thistasid kevadet. Taimede lopsakas kasv on suve tunnus. Sgisel kolletusid ja langesid lehed. Sellised sndmused looduses nagu puude lehtimine, itsemine ja lindude rnne ei ole aastaaegadega vga tpselt seotud: eri aastatel vivad need aset leida kas varem vi hiljem.

Et looduses toimuvaks varakult valmis olla, vajati kalendrit, mis ei oleneks ilmast. Minevikus sobis selleks ainsana thistaevas. Thtede asendi ja krgusega taevavlvil on aeg heselt mratud. Thtede liikumist saab aga jlgida taevakaardi abil. See aukudega kivi oli kunagi rgmuistsel ajal tkike pha ja igavest taevast maapeal. Taevakaart, kalender ja kultuskivi: teda paluti ja kummardati, talle toodi ohvreid. Kas palved ei olnud siirad, ohvrid piisavad vi oli kigevgevama arusaam teistsugune, aga pha kivi ja ta mbrus kattusid 95 000 aastaks mitme kilomeetri paksuse jga. Ja alles 13 000 aastat tagasi anti siinsele inimesele uus vimalus. Aga sedagi ilmselt mitte igaveseks.


1. Bright Star Catalogue, 5th Revised Ed. (Preliminary Version). Hofflet, Yale University, 1991.
2. Orviku, Karl 1939. Rngu interglatsiaal esimene interglatsiaalse vanusega
organogeensete setete leid Eestist. Eesti Loodus 7 (1): 121.
P>Astronoomi kommentaar

Artiklis kirjeldatud tehislohkudega rndrahn on kahtlemata huvitav. Vrreldes teiste Eestist leitud tehislohke kandvate kividega, on Prnu je kaldal oleva kivi augud hed suuremad ja sgavamad, erilist huvi pakub aukudes silinud omaprane kiviliim. Eriline on ka kivi asukoht: Eestist leitud tuhanded tehislohkudega kivid asuvad enamasti Harju-, Viru- ja Jrvamaal; Prnumaalt on leitud vaid ksikuid.

Lohkude raiumise otstarbe kohta on uurijatel mitmesuguseid oletusi, kuigi aukude uuristamise aega tpselt ei teata. Et tehislohkudega kivid paiknevad enamasti arheoloogiliste mlestiste lheduses, siis hinnatakse nende tegemise ajaks 1000 e.m.a.200 a. D.


Thtede kunagised asukohad. Mart Rohtla teeb katse dateerida Prnu je kaldal olevat kivi astronoomiliselt. Leidmaks thtede asukohti minevikus kasutab ta andmeid thtede omaliikumise (nurkliikumise kiiruste) kohta taevasfril. Thtede omaliikumine on tnapeval mratud sna tpselt, kuid Rohtla kasutatud lihtmeetodil saab thtede mineviku asukohtade aega usaldusvrselt arvutada vaid siis, kui the liikumistee pikkus jb paari kaarekraadi piiresse. Kaugete thtede omaliikumine on enamasti vike ja nende kunagiste asukohtade aegu saab lihtmeetodil ette-taha arvutada sadade tuhandete aastate ulatuses. Lhedaste thtede omaliikumine on tavaliselt nii suur, et nende puhul annab lihtne, ainult praeguse aja omaliikumist kasutav arvutus rahuldavaid tulemusi ainult kuni kmmekonna tuhande aasta ulatuses. Kaugete Orioni thtede Betelgeuse ja Rigeli puhul vib lihtmeetodiga piirduda, lhemal olevate Aldebarani ja eriti Siiriuse puhul saame aga eksitava tulemuse.

ldjuhul oli meile lhenevate thtede (nagu on Siirius) omaliikumine minevikus viksem praegusest ja lihtmeetod annab mineviku asukohtadele liiga vikesed vanused. Tpsem, Siiriuse ruumkiirusel phinev arvutus annab, et joonisel 2 nidatud asendis Betelgeuse ja Rigeli suhtes (umbes 45 kaarekraadi kaugusel praegusest asukohast, kivi lemise vasaku augu kohal) ei olnud Siirius mitte 122 000, vaid 300 000 aastat tagasi. Meist kaugenevate thtede (nagu on Aldebaran) omaliikumine oli minevikus suurem praegusest ja lihtmeetod annab mineviku asukohtadele liiga suure vanuse. Tpsema arvutuse kohaselt asus Aldebaran joonisel 2 nidatud suunas (lemises paremas augus) 90 000 aastat tagasi.


Mitu vimalust. Seega tpselt sellist taevapilti, kus heledad thed Betelgeuse, Rigel, Siirius ja Aldebaran asusid hel ajal niisuguses konfiguratsioonis, nagu Rohtla kirjutise joonisel 2, pole kunagi olnud. 300 000 aastat tagasi olid kll Siirius, Betelgeuse ja Rigel enam-vhem oma aukudes, aga Aldebaran polnud kivile veel judnudki. Kui Aldebaran 90 000 aastat tagasi oli korralikult oma augus, siis oli Siirius oma august kaugele edasi liikunud.

Niisiis pole vimalik kuigi hsti samastada uuritava kivi auke Orioni thtkuju ja mbruse kige heledamate thtede Siiriuse ja Aldebarani kunagise seisuga. On ka teisi vimalusi, et tita suuri auke heledate thtedega. Niteks, 70 000 aastat tagasi oli Prookon lemise vasakpoolse augu lemises osas, oma aukudes olid ka Betelgeuse, Rigel ja Aldebaran. Sel juhul on aga raskusi Siiriusega: Siirius oli siis lemise vasakpoolse augu ja tnapevase asukoha vahel. Miks just kige heledam tht mngust vlja jeti? Kas kauges minevikus oli Siiriuse heledus mrgatavalt viksem praegusest ja ta ei olnud silmatorkavalt hele? Tnapeva teoreetilised teadmised thtede ehituse ja evolutsiooni kohta seda mtet ei toeta: Siirius on stabiilne tht ja 70 000 aasta jooksul, mis on thtede elueaga vrreldes lhike aeg, ei tohtinuks temaga midagi olulist juhtuda.

Tsi, hkrna toetust Siiriuse muutlikkusele vib leida antiikaja thtsaima astronoomi Klaudios Ptolemaiose suurteosest Almagest. Sealses thekataloogis on Siiriust iseloomustatud snadega vga hele, punakas, Siiriuse punakast vrvusest on kirjutanud ka teised antiikautorid. Tnapeval on Siirius sinakasvalge ja, uskudes Ptolemaiost, tuleks Siirius tunnistada muutlikuks theks. Muutlikkusest veenvamaks peetakse siiski jrgmist seletust: Ptolemaios oli ka oma aja vljapaistvaim astroloog ja et astroloogiliselt thtsad thed Aldebaran, Antares, Arktuurus, Betelgeuse ja Polluks olid punakad, siis varustas Ptolemaios sama omadusega ka astroloogiliselt kige thtsama the Siiriuse.

Kuidas siis mrata huvitava kivi lohkude uuristamise aega kindlamalt? Ehk rgitab Mart Rohtla kirjutis orgaanilise aine vanuse mramise metoodikat valdavaid uurijaid rakendama omi tehnoloogiaid lohkudes asuva kiviliimi analsil.


Mihkel Jeveer, Tartu observatooriumi vanemteadur




Mart Rohtla
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012