Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

UUDISED
Kuala Lumpuris otsiti tasakaalu

Pressiteade
Keskkonnaministeerium
23.veebruar 2004

KUALA LUMPURIS OTSITI TASAKAALU

Kuala Lumpurist Bioloogilise Mitmekesisuse Konventsiooni osapoolte konverentsilt naasnud Eesti Keskkonnaministeeriumi delegatsiooni liikmete hinnangul on maailm teravalt tunnetanud muret liigirohkuse silimise ja loodusliku tasakaalu nrgestamise prast maailmas. "Inimene on kogu aeg looduselt vtnud - algul konkureeris, siis peremehetses ja nd on kaotaja selgumas", mrkis keskkonnaminister Villu Reiljan konverentsilt naastes.

Minister Reiljani snul otsiti konverentsi aruteludes vimalusi tasakaalu silitamiseks keskkonnas. Euroopa Liidu riikide ja liituvate riikide esindajatel oli tema snul vlja pakkuda konkreetsed ideed ja ettepanekud kaitsealade vrgustike loomise jms nol, samas arengumaad muretsesid pigem inimese prast - kuidas vita vaesust ja nlga. Murettekitav on, et liigirikkuse silitamise alane tegevus maailmas pole saavutatud lbimurret ja konkreetseid kokkuleppeid nagu on niteks tehtud Kliimakonvetsiooni ellurakendamise nimel.

Reiljan mrkis, et ministrite deklaratsioon ji kll mnevrra ldsnaliseks, kuid samas on see paratamatu, sest riikide (esindatud oli 123 riiki, neist ministri tasemel 78) huvid erinesid nii mneski ksimuses oluliselt. "Samas on hea meel, et thusa Euroopa Liidu poolse lobit tulemusena nnestus deklaratsiooni sisse kirjutada kaitsealade vrgustiku loomine ning konkreetsete indikaatorite vljattamine, et mta edasiminekut bioloogilise mitmekesisuse silitamisel", snas minister. Vastavalt 2002.a. Johannesburgis toimunud Maailma Sstva Arengu tippkohtumise otsusele, tuleb aastaks 2010 pidurdada bioloogilise mitmekesisuse kahanemine.

Kuala Lumpuri kohtumise ks snumeid on minister Reiljani snul see, et liigirikkuse silitamine on vimalik vaid siis, kui valitsused ja valitsusvlised hendused suudavad selle eesmrgi nimel haarata kaasa kogu elanikkonna, samuti on oluline, et rahvusvaheliselt vetud kohustusi tidaksid kik riigid.

Eesti on liigirikkuse seisukohalt sna nnelikus seisus - meil on suurkiskjad hunt, karu ja ilves, kes on Euroopas haruldased. Meil on hstitoimivad kaitsealad, millele leeuroopalise vrgustiku Natura 2000 raames lisandub uusi alasid ning kivitatud on ka kaitsealade haldamise thustamise protsess. "Kik need tegevused nitavad, et Eesti suudab oma rahvusvahelisi kohustusi tita", snas Reiljan.

Eesti ratifitseeris Rio de Janeiro (1992) konventsiooni bioloogilise mitmekesisuse kaitsest 11. mail 1994. Konventsiooni eesmrgiks on kaitsta looduslikku mitmekesisust, tagada selle komponentide sstev kasutamine ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava tulu iglane jaotamine. 2004. aasta on Eestile Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni osalisena oluline aasta - meil titub 10 aastat konventsiooni ratifitseerimisest. Tnase seisuga on BMK ratifitseerinud 188 osalist.

Sel ndalal jtkub Kuala Lumpuri keskkonnakonverents Cartagena protokolli osaliste esimese kohtumisega.

Lisainfo:
Lilika Kis, looduskaitseosakonna spetsialist 6262 877

Marit Pukk
KKM pressitalitus
6262 917
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012