Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

UUDISED
Tootja vastutuse organisatsioonide loomisest

KESKKONNAMINISTEERIUMI PRESSITEADE
12. mai 2004

Tootja vastutuse organisatsioonide loomine on hdavajalik

Tna, 12. mail kogunevad keskkonnaministri kutsel Eesti ettevtete katusorganisatsioonide ja erialaliitude esindajad keskkonnaministeeriumisse, et arutada erinevatele tooteliikidele tootja vastutuse rakendamist.

Nii uuenenud jtmeseadus kui pakendiseadus kehtestavad nn tootja vastutuse phimtte, mille kohaselt peab tootja vi kauba maaletooja hoolitsema enda poolt turustatud toodetest tulenevate jtmete kitlemise eest. Suuremate koguste puhul on jtmete kogumine ja taaskasutamine soodsam. Jtmete taaskasutuse sihtarvud on kllalt krged ja ei ole tavaprase keskmise ettevtte jtmekoguste tasemel saavutatavad. Seetttu on eraldiseisvalt tootja vastutusega kaetud toodete jtmete kogumist ja ka taaskasutamist keeruline korraldada.

Uuest jtmeseadusest ja pakendiseadusest tulenevat tootja vastutusega
kaasnevat osa tutvustavad tnasel kohtumisel keskkonnaminister Villu Reiljan ja keskkonnaministeeriumi jtmeosakonna juhataja Peeter Eek. Tootja vastutuse organisatsioonide loomisega on kllalt kiire, kuid sarnaseid organisatsioone ei saa moodustada (ega teha neile detailset riplaani) valitsusasutused. Tootja vastutuse organisatsioonid peavad tekkima eelkige tootjate initsiatiivil. Nii Pakendiseadus kui ja Jtmeseadus nevad tootja vastutusest tulenevate nuete mittetitmisel ette juriidilistele isikutele kuni 50 000-kroonise trahvi. Riigi huvides on aga ttavad, seaduse eesmrke kandvad ssteemid, mitte laiaulatuslik trahvimine.

Tootja vastutuse organisatsioon peaks soovitavalt olema tootjate (s.h. maaletoojate) mittetulundushing, mis on moodustatud he tootegrupi piires (niteks rehvide) ja mille kohustuseks on jtmete kogumine ja kitlemine. Organisatsioon slmiks helt poolt lepingud vastavat toodet turustavate ettevtjatega, millest tuleneb tootjate kohustus edastada turustatud rehvide kogused ja MT mratud taaskasutustasu jrgi ka selle taaskasutuse eest maksta. MT korraldab hangete kaudu turuosaliste vahel lepingutega jtmete kogumise ja taaskasutamise. Lepingutest tulenevad kulud esitatakse MT-le, turustatud rehvide ja kogumise-taaskasutamise arvete summa jagatisena saadakse he rehvi taaskasutuse tasu, mille tootjad maksavad lepingu alusel MT-le. Riik ei mra ega ka kogu taaskasutuse tasu, seda teevad tootjate organisatsioonid. Sarnane skeem toimib edukalt niteks Soomes (http://www.rengaskierratys.com/fi/).

Kirjeldatud phimttel toimiv, ks pikemaajalise kogemusega organisatsioone, on alates 1991. a. kaubamrgi Grne Punkt all tuntud Saksa pakendiorganisatsioon Dual System. Sarnaseid niteid leiab Euroopa Liidu erinevatest liikmesriikidest mitmeid: vanade rehvide osas niteks Soome, Rootsi ja Holland, elektri- ja elektroonikajtmete osas Rootsi, Norra, veits jt. Romuautode, elektri- ja elektroonikaromude osas on tegemist Euroopa Liidu direktiivi rakendamisega ja seetttu tekivad tootja vastutuse organisatsioonid peatselt enamuses liikmesriikides.

Lisainfo:
Peeter Eek
Keskkonnaministeeriumi jtmeosakonna juhataja
GSM 516 5291

Monika Kopti
Keskkonnaministeeriumi pressiesindaja
Tel 626 2993
GSM 521 2602
E-post monika.kopti@ekm.envir.ee
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012