Warwicki ülikooli psühholoogid leidsid, et aiva enam inglasi eelistab koduste lemmikloomadena küülikuid ja valgetuhkruid. Uurijad selgitavad seda kalduvust muutustega inimeste tööelus ning üha suureneva vallaliste suhtarvuga.

Küülikud on pikki aastaid olnud inglise laste lemmikud, aga neid on peetud ikka väljaspool inimeste eluruume. Nüüd hüppavad küülikud rõõmsasti ringi üha rohkemates briti kodudes, kusjuures nende omanikud on täiskasvanud. Küülikusõpru ühendava British Houserabbit Society 3000 liikmest on ligi üheksa kümnendikku täiskasvanud, seejuures valdavalt kas lastetud abielupaarid või üksikud inimesed.

Valgetuhkur ehk frett on inimese kõrval elanud vahest kauemgi kui kass, aga otseselt lemmikloom pole ta oma ikka tigedaks peetud iseloomu tõttu üldiselt olnud; frettide omanikud olid enamasti mehed. Viimased kümme aastat on toonud suuri muutusi. Esiteks on mõlemast soost tuhkruomanikke nüüd võrdselt, kusjuures just naised peavad neid rohkem lemmikloomadeks, mehed aga ühtlasi ka töötegijaiks. Valdav osa fretipidajaid on vanuses 26–45 aastat ning nad hindavad eelkõige loomakeste mänguvalmidust ja taibukust. Igast kolmest loomaomanikust kaks lubavad frettidel vähemalt osa päevast veeta oma tubades. 90 protsenti neist, kes on valgetuhkru omanikud esimest korda elus, kinnitavad, et nad jäävadki neid loomi alati pidama.

Psühholoogid seletavad eelistusmuutusi esmajoones sooviga hoida lemmikloomaihalust tasakaalus oma elustiili muude aspektidega.

AlphaGalileo