Eesti Looduse fotov�istlus
2012/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

UUDISED
Kuidas toitained mullas ja vees liiguvad

Meie pllumajanduse kokku kukkumine heksakmendate alguses vhendas jrsult haritava maa vetamist. Eurotoetuste mjul jrgnenud pllumajanduse tus uue aastatuhande algusaastatel aga hoogustas vetamist taas. 2010. aasta lpus kaitstud Jaan Prna doktorit on esimene vitekiri, mis keskendub sellele, kuidas on nimetatud ajajrgul Eesti pllumajandusmaastike mullas ja vees liikunud peamised toitelemendid lmmastik ja fosfor ning orgaanilised ssinikuhendid.

Kui palju toitaineid mullast veekogusse kandub, sltub mistagi pllumajanduse intensiivsusest valglal, st. haritava maa hulgast ja pinnahiku kohta antavast vetisekogusest, aga ka valgla muld- ja taimkattest. Samuti konkreetsest toitainest: doktorit nitas, et kui lmmastik liigub pllult ra peamiselt leostumise teel, st. mullavees, siis fosfor kandub minema pigem maapinnal voolavas vees.

KOTONI MJU

Maastikukoloogias pratakse suurt thelepanu sellele, kuidas toitainete vljakannet mullast mjutavad nn. puhveralad: lammid jm. mrgalad pldude ja veekogude vahel. Vhem on uuritud lammi ja mineraalmaa piiri ehk kotoni mju. Ometi toimib just piir lammi (nt. luha vi soometsa) ja mineraalmaa (nt. pllu vi salumetsa) vahel thtsa tkkena, mis kogub endasse mineraalmullast vlja leostunud aineid.

Uurides nidisalana Rngu ja Palupera mbrust Tartu- ja Valgamaa piiril leiti, et lammisoo ja mineraalmaa vahelise mullapiiri asukohta peegeldab kllaltki hsti taimestik. Seega saab mullastikupiiride asukohti mrata aerofotode ja satelliidipiltide jrgi. Srasest teabest on vga palju abi, et planeerida pllumajandusmaastike jtkusuutlikku kasutust.

MUDEL

Doktorits katsetati ka lihtsat mudelit, ennustamaks lmmastiku ja fosfori vljakannet mullast: haritava maa osakaalu, vetamise intensiivsuse, mulla omaduste ja vee vooluhulga phjal. Mudelit katsetati Tartumaal Porije valglas aastatel 19872009.

Kuna viimastel aastatel on pllumajandus taastumas, siis lmmastiku- ja fosforihendite rakanne jgedes ja ojades suurenes vastavalt, eriti jrsult just uurimisala intensiivsema pllumajandusega osades. Ometi jid ainevood mitmekordselt alla mudeli phjal oodatavale. Phjus on arvatavasti mulla ja phjavee puhverdusvime ning vetiste ratsionaalsem kasutus vrreldes nukogude ajaga.

SSINIK

Peale fosfori ja lmmastiku voogude uuriti ka, kuidas liiguvad meie vooluvetes orgaanilised ssinikuhendid. Seegi on thtis teema teame ju hsti, et just suurenev ssinikdioksiidi hulk maa atmosfris tekitab kasvuhooneefekti ning phjustab kliima soojenemist. Ometi pole orgaaniliste ssinikuhendite liikumist Eesti mullas varem eriti uuritud.

Mujal Phja-Euroopas on thele pandud, et inimtegevuse mjul sagenenud suvised puad on hoogustanud orgaaniliste ssinikuhendite vlja kandumist soodest ja kuivendatud turba-aladelt. Valdav osa niiviisi leostunud ssinikust vabaneb peagi ssihappegaasina hku, hoogustades kliima soojenemist veelgi.

Doktorits selgus tepoolest, et aastatel 19922007 suurenes Phja-Eesti vikejgedes tunduvalt orgaaniliste ssinikuhendite kontsentratsioon ja vlja kantav koguhulk. Peaphjuseks olid erakordselt madalad veetasemed 2000.2007. aasta suvel, mistttu turbas leiduv vesi sai palju hku ning sellesse sai lahustuda rohkem ssinikuhendeid. Eriti tugevalt mjus pud kuivendatud turba-aladel, kus phjavee tase on niigi madal. Mujal Eestis olulisi suundumusi ei theldatud.

Doktorit koos eestikeelse kokkuvttega leiab: http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/15918/parn_jaan.pdf
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012