Eesti Looduse fotov�istlus
2005/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2005/7
ike, vimsaim ja ohtlikem ilmastikunhtus

Tumenev suvetaevas shvivate vlkude ja tugevneva tuulega on suurejooneline, kuid ka hirmu ja revust tekitav vaatepilt. Tiesti phjendatult: peale vlkude vivad ikesepilvedest alata purustavad pagituuled, keeristormid, rahehood ja paduvihmavalingud.

ikese tekke eeldus on vimsate tusvate huvoolude moodustumine. Seda juhtub palavatel suvepevadel enamasti prastlunasel ajal ja siis, kui maapind on tugevasti soojenenud ning humass selle kohal soe ja niiske. Samas lemistes kihtides peab hk olema jahe ja kuivem. Ilmastikunitajatest vljendavad sellist olukorda hutemperatuuri langus 7,5 C vi rohkem he kilomeetri tusu kohta, hutemperatuur le 20 C, eriniiskus le 12 g/kg, kastepunkt le 16 C [7]. Milline on tusvate huvoolude toimemehhanism ning miks tekivad nad just kirjeldatud olukorras?

Tusva hu temperatuur langeb paisumise tttu, siseenergia muutuse arvel see on adiabaatne jahtumine. Koolipikutest tuttav mratlus hutemperatuuri langus kuus kraadi kilomeetri kohta vljendabki hu jahtumist adiabaatsel tusul. Selle mr vib tegelikult oluliselt varieeruda olenevalt humassi niiskusesisaldusest.

pMrgadiabaatne protsess toimub niiskes hus, kus kondensatsiooni tulemusena vabaneb aurumissoojus ehk varjatud energia, mistttu tusva hu temperatuur vheneb aeglasemalt kui kuivas hus. Mrgadiapaatne temperatuuri langus on keskmiselt 6,5 C he kilomeetri tusu kohta [7]. Kuivas hus leiab aset kuivadiabaatne protsess: sel juhul langeb hutemperatuur peaaegu 10 C he kilomeetri tusu kohta.

pKui maapinnalhedane soe ja niiske hk tustes jahtub, hakkab veeaur selles kondenseeruma ehk veelduma ning moodustuvad rnkpilved. Seejrel jtkub jahtumine juba mrgadiabaatse gradiendi jrgi. Tusev huvool saab areneda vaid juhul, kui kerkiv hk psib mbritsevast soojem.



Sven-Erik Enno
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012