Eesti Looduse fotov�istlus
2005/7



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2005/7
Rotikuningad Eestis ja mujal

Rottidest, meie lhimatest ja tihti ka vihatumatest kaaslastest, on rgitud ja kirjutatud kummalisi, isegi mtilisi lugusid. Meenutagem legendi Hamelni rotipdjast, kes meelitas fldimnguga rotid vette uppuma, vi perestroikaaegseid ajaleheartikleid inimsjatest hiigelrottidest Moskva metroos. Kuid ks kummalisemaid sraste lugude seas on osutunud tele vastavaks ning on mitu korda teaduslikult kinnitatud. See on lugu rotikuningast.

Monarhiast on asi siiski kaugel. Rotikuningas pole mitte ks loom, vaid sabapidi kokku pimunud rotipundar. Sellises puntras vib olla kaks kuni mnikmmend looma. See kummaline nimetus on arvatavasti tulnud saksa keelest, kus vljend Rattenknig on kasutusel olnud sadu aastaid, ehkki algul teises thenduses. Nii kirjutas Konrad Gesner 16. sajandil jrgmist: Rgitakse, et rott kasvab vanas eas vga vimsaks ning noored rotid toidavad teda: seda kutsutaksegi rotikuningaks. Alles 18. sajandist peale on rotikuninga all meldud sabapidi kokku pimunud rotipundart [1].

Seda omaprast nhtust on leitud liharva, kuid sajandite jooksul ilmub rotikuningas aeg-ajalt kord siin, kord seal, tekitades inimestes hmmeldust ja hirmu. Nii ka Eestis.


Saru kuningas. 16. jaanuaril 2005 lks Vrumaa Mniste valla Saru kla Alaveski talu peremees Rein Kiv oma faasaneid stma ning avastas faasani sgimaja liivapranda suures augus siplevad rotid. Inimest nhes sattusid loomad paanikasse, mis vljendus nende hirmukisas, kuid pgeneda nad ei suutnud.

Rottide abituse phjus selgus alles prast seda, kui nad olid tokiga surnuks ldud ning klmunud liivast vlja kangutatud: loomad olid sabapidi kokku pimunud. Kokku oli puntras 16 rotti, millest umbes 9 olid avastamise ajal veel elus, teised aga surnud. Arvatavasti ei saanud loomad kitsast urust vlja ning ava laiendades matsid lemised rotid alumisi elusalt liiva sisse.

Rottide pundar pandi lauavirna peale, kuhu nad jid peaaegu kaheks kuuks. Pakase tttu silisid surnud rotid vrdlemisi hsti ning klarahvas sai haruldast nhtust imetleda. Rein Kiv nitas seda kurioosumit ka jahimeeste kokkutulekul. Vahepeal oli ks roiskunud rott puntrast vlja pudenenud ning kaks rotti viinud minema mingi vikekiskja, arvatavasti tuhkur, jttes siiski hest alles saba.

Nende ridade autor sai Saru kuningast teada 7. mrtsil Tallinna loomaaia zooloogi Tiit Marani kaudu, kelle poole prdus kommentaaride saamiseks vrukeelse Uma Lehe ajakirjanik Evar Saar. Tnu Saarele nnestus mul 10. mrtsil sndmuspaigal ra kia ja, mis olulisem, tuua rotikuningas Vrumaalt Tartu likooli zooloogiamuuseumisse [# 1, 2].

Phjalikumalt sai rotikuningas le vaadatud 21. mrtsil, vahetult enne fikseerivasse lahusesse panekut. Rotipundar koosnes kodurottidest (Rattus rattus). Sel kuupeval oli puntras alles 13 looma, peale selle ks muljumismrkidega saba. Rottide hulgas oli nii isas- kui ka emasloomi, kik tiskasvanud.

Loomad ei ninud vlja khnad, kll aga olid sabad pikaaegse hu kes hoidmise tttu kokku kuivanud ning kuningat uurides pudenesid mned isendid puntrast vlja. Lahti tulnud loomadel olid sabad slmesolemisest kohati muljutud, mistttu olid need kaotanud oma normaalse, lbilikes ovaalse kuju. hel loomal oli peaaju ra sdud (jrel nahk ja luufragmendid), teisel oli kukla piirkonda nritud, kolmandal puudus vasak tagumine jalalaba ning sama jseme sreluud olid paljad lihased ra rebitud. Need vigastused olid tekkinud ilmselt prast loomade surma. Sjateks olid tenoliselt teised rotid, kuid kahe roti peaaegu tielik kadumine ning jalast rebimine oli mne suurema looma, arvatavasti tuhkru tegu. Praegu on Saru rotikuningas fikseeritud alkoholis ning eksponeeritud Tartu likooli zooloogiamuuseumis.


Teised Eesti rotikuningad. Saru kuningas ei ole esimene rotikuningas Eestis, vaid vhemalt kolmas. Kahjuks ei ole varasematest midagi silinud peale mlestuste.

Zooloog Sven Veldre rkis mulle 1980. aastatel, et tema isa, Richard Wedler (Veldre), on ninud kolme rotti, kes olid omavahel sabapidi kokku pimunud. Juhtum leidis aset Tartus aastatel 19151920. Tpne aeg ei olnud enam meeles.

Aastal 1986 prdus Matti Masing Eesti Looduse artiklis [3] rahva poole leskutsega teatada Tallinna loomaaeda haruldaste liikide leidudest. Vastukajana tuli loomaaeda muude kirjade hulgas teade (kirjutatud 25.02.1986) loodusehuviliselt viljandimaalaselt Kaarel Pedjat. Ta kirjutas: Vga huvitav juhus oli umbes 15 aastat tagasi. Kva pakane oli pidevalt kestnud mitu ndalit ja meie kohalikus endises Lalsi-Ltkalu piimatstuse krvalhoones ji sabapidi kokku 18 rndrotti. Nad olid ilmselt suure klma tttu ksteise ple roninud saepurutidisega krvalhoone seinas ja sabad kokku piminud selliselt, et isegi kohalikul mehel, kes nad avastas ja maha koksis, polnud sabasid vimalik lahti harutada. Mina proovisin tagajrjetult, kuid siis olid rotid klmunud. Rkisin metsade peavalitsuse ja looduskaitse ttajale sm. Jaan Naabrile rottide kokkupimimisest ja tema tles et kirjanduse jrgi on seda varem ka juhtunud.

1986. aasta septembris uurimisretkel bisin Viljandimaal Kolga-Jaani valla Rika klas Kaarel Pedja klalislahkes majas. Ta viis mind kokku Rika rotikuninga avastajate Vilma ja Heino Sirkliga, kes jutustasid jrgmise loo. hel klmal talvepeval sisenes Vilma lauta ning ngi seinaaugust vaatavat rotti. Loom kitus ebatavaliselt: piiksus ega linud ra. Appi kutsutud Heino li roti maha ja hakkas teda vlja tirima, kuid selle asemel kerkis august ks rott teise jrel. Rottide kttesaamiseks pidi Heino eemaldama seinast he laua. Seejrel kukkus prandale rotipundar, milles oli 18 rotti, nagu prast selgus. Kaks rotti pses puntrast lahti ja jooksis minema. Teised rotid aga tapeti ning riputati ue klarahvale vaatamiseks.

Kahjuks ei suutnud keegi Rikarotikuninga ninud inimestest tuletada meelde, mis aastal see leiti. Kaarel Pedja kirjast lhtudes vis see olla 1971. Mletati, et oli vga klm talv. Loomade kirjelduse jrgi oli tegemist kodurottidega. Kuigi meie vestluse ajal elasid seal kandis rndrotid, on koduroti elamine Rikal 1970. aastate algul koosklas selle liigi tollase levikupiiriga ning selle muutumise tendentsiga [5]. Seega on Eestis umbes 90 aasta jooksul nhtud vhemalt kolme rotikuningat.


Rotikuningate leiud vljaspool Eestit. Hea levaate rotikuningate leidudest on andnud hollandi teadlane Martin Hart. Allpool toodud andmed prinevad enamasti tema raamatust [1].

Esimene teade rotikuninga kohta sisaldub 1564. aastal ilmunud Johannes Sambucuse poeemis. Teoses on juttu hrrasmehest, kes oli suures hdas rottidega, ja kelle teener on ninud seitset rotti, kes olid omavahel sabapidi kokku pimunud. Need seitse rotti on kujutatud ka illustratsioonil.

Alates 1564. aastast kuni 1963. aastani oli maailmas avastatud ja kirjeldatud 57 rotikuningat. Hilisema aja kohta olen suutnud leida teate vaid he rotikuninga kohta, kes oli leitud 1986 Prantsusmaal [6]. Seega on maailmas koos Saru leiuga le neljasaja aasta jooksul registreeritud vaid 59 rotikuningat. See arv kajastab mingil mral nhtuse sagedust. Samas on osa nendest leidudest testamata ja mned visid olla ka vltsitud. Teiselt poolt nitab Eesti kogemus, et iga rotikuninga leid ei satu meediasse. Arvestada tuleb ka seda, et rotikuningatest leitakse ilmselt vaid viksem osa.

Kik leitud rotikuningad peale he koosnesid kodurottidest [# 3]. Erandiks oli 1918. aastal Jaava saarel avastatud rotikuningas liigist R. argentiventer. Maailmas laialt levinud inimkaaslejal rndrotil (R. norvegicus) ei ole looduslikke kuningaid kunagi nhtud, mned on aga saadud eksperimentaalselt.

Teadaolevate rotikuningate suurus on varieerunud 332 loomani. Puntrasse hendatud rotid on tavaliselt kuulunud samasse vanuserhma: kik olid kas noored vi tiskasvanud. Enamik rotikuningaid on leitud elusana. Need on avastatud eri aastaaegadel, kuid sagedamini talvel ja kevadel.

Leidude geograafia, vlja arvatud Jaava rotikuningas, piirdub Kesk-Euroopaga. Enamik rotikuningaid on leitud Saksamaal, ksikud Poolas, Hollandis, Belgias, Prantsusmaal ja Eestis.


Teiste loomade kuningaid on leitud liharva. Kirjeldatud on vaid mned sellised juhtumid oravatel, mets- ja koduhiirtel.

Oravakuningaid on Harti kokkuvttes mainitud viis, kuid liiginimetused on jnud mainimata. Kuna kolm juhtumit leidsid aset Ameerikas ja kaks Euroopas, siis oli tegemist vhemalt kahe oravaliigiga. Ameerika kolm oravakuningat avastati hes ja samas kohas: he loomaaia territooriumil Luna-Carolina osariigis aastatel 19481951. Need kolm oravapundart koosnesid 37 loomast, kellest mned olid avastamise hetkel surnud. Kik kolm leiti klmal aastaajal.

Kaks Euroopa oravakuningat leiti 1921 ja 1951. Erinevalt rotikuningatest oravakuningaid enamasti ei tapetud, vaid lasti vabadusse, mnikord prast arstiabi saamist. Erandiks oli 1951. aasta Euroopa oravakuningas, mille leidja hukkas kurioosumi, et seda silitada.

1929. aprillis leiti Holsteinis Saksamaal sabapidi kokku pimunud noori metshiiri (Apodemus sylvatucus) [6]. Kuningaid on koduhiirtel (Mus musculus) kirjeldatud Hannoverist ja Moskvast [2, 4]. Mlemad juhtumid leidsid aset uurimislaborites. Kummalgi juhul oli tegemist stressis loomadega, kelle sabad olid kaaslaste hammustustest verised.


Kuidas rotikuningad tekivad? Selle kohta on pakutud mitmeid hpoteese. Mned neist kuuluvad fantastika valdkonda, niteks oletus, et tugevamad rotid seovad nrgemad liigikaaslased sabapidi kokku, et saada endale mugavat pesa. Tsiselt vetavaid oletusi on vaid kolm: 1) rotikuningad on kunstlikult tehtud, 2) slm tekib sabade juhuslike liigutuste tagajrjel, 3) slm tekib sabade kokkuklmumisel vi -kleepumisel.

Esimese oletuse loogika on jrgmine. Rotikuningas on vga kummaline nhtus, millega saab inimesi hirmutada vi selle nitamisega raha teenida. Mnda rotikuningat ongi nidatud rahvale raha eest. Miks inimesed ei vinud ise rotte sabapidi kokku siduda?

Mne rotikuninga kunstlik pritolu ei ole testi vlistatud ja kunstkuningaid on saadud ka eksperimentaalselt (vt. allpool). Kuid samas on veenvaid argumente, et enamik rotikuningaid on tekkinud loomulikul teel: 1) surnud rotte sabapidi kokku sidudes tekib korraprane slm, mis erineb suuresti sellest, mida neme silinud rotikuningatel; 2) suur osa rotikuningaid on leitud elusana, kuid elusaid rotte on vimalik kokku siduda ainult narkoosi all ning vaid laboris, mitte aga lautades, veskites vi elutubades, kus neid tavaliselt on leitud; 3) rotikuningaid teatakse ainult kodurottidel, kes on parasvtme Euroopas kllalt haruldased. Vltsijatel oleks palju mugavam kasutada kergemini kttesaadavaid rndrotte.

Teise hpoteesi jrgi tekib slm siis, kui rotid mngivad vi tlitsevad ning vehivad seejuures oma sabadega vi miski hirmutab neid ja nad haaravad oma sabaga ehmatuses teise roti saba. See hpotees ei seleta slme tekke mehhanismi, ka ei leia see kinnitust tegelikus elus. Mngimise vi tli puhul on rotid nina-, mitte sabapidi koos. Ronimisel haaravad kodurotid puuoksi tepoolest sabaga, kuid ehmatusest nad sabaga ei vehi. Olen ise aastaid pidanud kodurotte. Loomad on vga valvsad ning tihti satuvad paanikasse, niteks pdmise vi puuri koristamise ajal, kuid sabad pole siiski kunagi kokku pimunud. Seda enam, et hirmunud rotid jooksevad tavaliselt laiali, mitte kokku.

Kolmas hpotees selgitab asja jrgmiselt. Rotid magavad koos, eriti klmal ajal. Juhul, kui nende sabaotsad kleepuvad vi klmuvad kokku (kleepaineks vib olla veri, pesamaterjal, toidujnused jm.), siis rgates pavad nad vabaneda ning kaootiliselt liikudes vivad tmmata oma sabad slme. Seda oletust on katseliselt kinnitatud: rotid (ka rndrotid), kelle saba otsad on kokku liimitud, moodustavad rotikuninga mne minutiga. Kusjuures tekkinud slme kuju on samasugune, nagu looduslikel rotikuningatel. Ka prast liimi eemaldamist narkoosi all ei suuda loomad enam slmest vabaneda.

Rotisabade kokkukleepumine on kahtlemata haruldane juhtum. Kleepaine vib sattuda pessa vljastpoolt, niteks pesamaterjaliga vi vib selleks osutada veri, mis kuivades on kleepuv. Tuletame meelde, kui kvasti kleepub vatt verise srme klge. Verine saba pole rottide puhul haruldane, sest suhteid klaarides hammustavad nad rivaali sabast, tavaliselt kll sabajuure juurest. Uurijate silme all tekkinud hiirekuningatel olidki sabad vrskete haavadega.

Veel vib sabasid kokku kleepida klm. Mrg ksi (vi koguni keel) kleepub lbiklmunud metalli vastu otsekohe. Pesamaterjal ja ka roti sabad vivad olla niisked ning klma ilma puhul vivad sabaotsad kokku klmuda. Seda oletust kinnitab asjaolu, et paljud rotikuningad on leitud just klmal aastaajal. Rika rotikuninga leidjad rhutasid, et talv oli eriti klm. Saru kuningas leiti aga vahetult prast jrsku klmenemist, kui pikaajaline sula oli le asendunud pakasega.

Kokkuklmumise hpoteesi toetab ka rotikuninga leidude geograafia. Kuigi kodurott on ks enim levinud imetajaid maailmas, teatakse rotikuningaid peaaegu eranditult vaid Kesk-Euroopast. Phjuseks vib olla see, et Kesk-Euroopa on ks vheseid piirkondi maailmas, kus kodurott elab klmas kliimas. Ehkki Phja-Euroopas vi Kanadas on kliima veelgi karmim, pole seal psivaid kodurotipopulatsioone. Indias niteks [kodurotti on ju ka paljudes teistes sooja kliimaga maades] on kodurott arvukas, ent seal on soe kliima.


Miks rotikuningad ikkagi tekivad? Oleme harjunud avastama looduses imetlusvrse otstarbekohasuse, mis tagab liikide eksistentsi ja evolutsioonilise edu. Rotikuningas on sootuks vastupidine nide. Omavahel sabapidi seotud loomad on surmale mratud: nad ei ole vimeliselt normaalselt liikuma, endale toitu hankima, varjama ennast vaenlaste eest. Rotikuninga rottide jrelejnud rike elu on piinarikas, sest slme tmmatud sabades areneb nekroos ning seda haiget saba tiritakse pidevalt eri suundades. Nagu nitavad rntgenipildid, ei pea sellisele tirimisele vastu isegi luud ja saballides tekivad mrad.

Niisiis rottide seisukohast on see kummaline nhtus kahjulik. Miks ikkagi rotikuningad tekivad? ks 17. sajandi autor on seletanud asja niiviisi, et meile sraseid koletisi saates tuletab jumal inimestele meelde, kui patused nad on. Rotikuninga ilmumist on htlasi peetud katku endeks. Bioloogina arvan, et rotikuningas pole midagi muud kui karm evolutsiooniline tasu, mida maksab kodurott pika ja paindliku saba olemasolu eest.


1. Hart, Martin 1982. Rats. Alison & Busby, London, New York.

2. Kunstyr, I. 1977. Beobachtung des sog. Rattenknigs bei weiblichen BALB/cA Musen. Herdenpsychose und aggressives Verhalten als wahrscheinliche Ursache der Schwanzverschlingung. Z. Versuchstierk. 19 (12): 9296.

3. Masing, Matti, 1986. Meie pisiimetajate levikuatlas. Eesti Loodus 37 (2): 99102.

4. Котенкова Елена В.; Мешкова Наталия Н.; Шутова Майя И. 1989. О крысах и мышах. Издательство Наука, Москва.

5. Милютин Андрей; Езерскене Элена 1984. Распространение крыс (род Rattus) в Прибалтике. Сообщение 1. Eesti Ulukid 3: 3950.

6. http://en.wikipedia.org/wiki/Rat_king


Andrei Miljutin (1953) on zooloog, bioloogiakandidaat, Elistvere loomapargi nriliste osakonna juhataja.



Andrei Miljutin
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012