Eesti Looduse fotov�istlus
2005/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Matkarada EL 2005/9
Linde ja roogu, kadakaid ja kive, muda ja misa

Hiiumaa tuntud looduse- ja loodusfotomees Tiit Leito kinnitab, et parim aeg Hiiumaa kaguosas Orjaku pperajal kia on augusti lpust oktoobrini: siis on sealne linnurohkus eriti muljetavaldav. Seda rada ei maksa aga pelgaks linnusbra paradiisiks pidada. Vaade linnutornist rmustab kelle tahes silma. Knniradadel hoomad, milline on kadastik vi roovli seestpoolt. Ei puudu ka kultuuriloolised aspektid: saad teada, kuidas ligatakse ja kasutatakse roogu vi milleks on hea Kassari lahe muda. Isegi vike mis on rajaservas.

No mis mees sina siis oled, kui sul meie raamatutki pole?! lbib Tiit Leito ehthiidlaslikul moel, kui talle saarereisi kavandades helistan. Ksin nimelt, milline hiidlaste loodusradadest valida seekord Eesti Looduse lugejaile tutvustada. Siis kuulengi, et maakonna keskkonnateenistus on kevadel vlja andnud Tiidu enda kokku pandud raamatukese ppe- ja matkarajad Hiiumaal.

Brori kesklaotuse kaardilt on leida viisteist rada, aina saare servi pidi laiali, kige tihedamalt Kassari kandis. Tiit kinnitab, et ks rada on tegelikult veel, aga see asub eramaal ja valdaja pole lisareklaamist huvitatud.

Meie hine valikunpp langeb just Orjaku rajale kui mitmekesisele, hsti vlja ehitatud ja valikuvariante pakkuvale. Tiit Leito tuleb meie vikesele seltskonnale teejuhiks.


Alustada vib mlemast otsast. Meie lheme rajale Orjaku silma juurest. Aga minna saab ka Orjaku melt. Raja mlemas otsas on pisike parkla, ks asub kahest meremrgist madalama ehk siht-tuletorni, teine krgema ehk majaka juures. Raja lesehitus ja asend suure tee krval vimaldab teda osaliselt vi jupikaupa lbida.

Alustame siht-tuletorni juurest: tnavuses pletavas juulipikeses Tiidulegi llatuseks pruunikaks pevitanud infotahvli krvalt. Loogiline on enne pikemal rajaosal vantsimist lbi kia alles paar aastat tagasi suuremale rajale juurde mmeldud nn. roostikuring, millel pikkust umbes 700 meetrit. Ega vist Eestis mujal kui siin ja Silma kaitsealal pilliroo vahele seatud radasid rohkem olegi.

Vasakul kel suunab meid elektrikarjuse traadistik: ilmne mrk, et rajal on looduskaitseideede neljajalgseid elluviijaid. Kohe tuleb ka kaval prdvrav, mille maaletooja olevat kadunud Ruuben Post. Inimene saab sellest hlpsasti lbi, lammas aga mitte. Lammas vib aru saada kll, kuidas minna, aga tal ei lhe pruks, teab Tiit hiiu moel elda.

Vrava taga ongi rannakarjamaad umbe kasvamast hoidev mgijasalk. Edasi kulgeb pperada esimesele laudteejupile, O Silmakare ktetle. Lauad asetsevad veest oma pool meetrit vi rohkemgi krgemal. Poste pole siin sugugi asjata raisatud: nii krgele ongi vesi kndinud.

Seda silda mda saab matkaja kuiva jalaga Silmakarele, mis kunagi olnud suvine lambakarjamaa. Roostiku vahel on veel praegugi nha mni tkk kunagist lambaaeda. Nd on suur osa karest kadastiku vallata ja selle vahele tee vneldes lhebki. Kogenematu arvab, et seegi rada on ehk lammaste sisse tallatud. Ei hti, teab Tiit Leito kinnitada, on hoopis suure t ja vaevaga raiutud selleks, et saaks kadakatihnikut ka seestpoolt vaadata. Nii nagu on lepavsast vlja raiutud see rajaosa, kus nd lambad asjatavad.


Hbuva lahe roostikusilmusel. hel hetkel kerkib kadakate vahel kahejrguline vaatealus. Tiit rgib muheledes, kuidas algul ehitatud vaid madalam platvorm. Aga sealt polnud ju midagi nha! Nii tehtigi krgem pukk juurde vaatega Kina lahele. Ja torni krval on lahe linnustikku esitlev infoalus. Infoalused on kik meie teejuhi ja tema O Kivirullija t.

Kunagi on Kina laht testi olnud laht Hiiumaa ja Kassari, Eesti suuruselt viienda saare vahel. Nd on ta pigem riimveeline rannikujrv, mis merega henduses vaid vikeste vooluavade kaudu teetammides. Pinda on tal umbes 900 hektarit, aga see tikub aina viksemaks jma: lahe kinnikasvamine jtkub, juliselt tungib peale roostik. Ja lahe suurim sgavuski jb alla meetri. Lahe kaldad on valdavalt soised. Kui le kmne aasta tagasi pperada kavandama asuti, oli Orjaku mgi vaata et ainus vimalik valik.

Esimese tsise roomtmise tegid Kina linnuparadiisi avastaja Johann Kallas ja Tiit Leito aastal 1976 ning siis levis see sadakonnal hektaril. Jrgmise hinnangu vttis kakskmmend aastat hiljem ette Toivo Saue ja sai 195200 hektarit, nii et tubli viiendiku veekogu ldpinnast. Aga sellestki on nd juba kmme aastat mdas ja kllap on roostiku osakaal praeguseks veel suurem. Saja aasta prast pole siin vee tilkagi, arvab seletuste jagaja. Ega inimene vahele tiku segama, kui loodus on sedamoodi sttinud. Nii palju tammiavades olevaid lse siiski tstetakse-langetatakse, et kalad htta ei jks. On ju laht paljudele kalaliikidele oluline kudemis- ja kasvuveekogu.

Teine lbi roostiku kulgev laudtee toob rndaja Silmakarelt jlle n.-. pris Kassarile tagasi.


Lendkingitus suurelt vennalt. Laudtee keskel on taas llatus: suur, le nelja meetri pikk ja lai ning ligi kaks meetrit krge kivimrakas, infoalus juures. See jagab seletusi rndrahnude kohta ldse, eriti aga nende osa kohta rahvakultuuris. Ja ei jta toomata muistendit, kuidas see kivi just siia on sattunud. Olnud nii, et Hiiumaa vgilane Leiger asunud kirikuid ehitama. See polevat aga meeldinud ta naabersaarel elanud suurele vennale Tllule, kes hakanud rajatisi kividega pommitama. Kina kiriku pihta sihitu kukkunudki siia lahe veerde. Eks ta nimi nd siis Tllu kivi olegi.

Laudtee jrel keerab rada tisnurga all vasakule, prdekohas on jrgmine infoalus pilliroo kohta: kus ta levib ja kuidas paljuneb, kuidas igasugustele olenditele toitu ja varju pakub, kuidas teda majandatakse ja hooldatakse. Oleme kaitsealal, sestap varutakse roogu kaitsekorralduskava alusel. Roog on teadagi hinnatud ehitusmaterjal; rookatust mistab teha ka meie teejuht Tiit Leito.

Viimane roostikuringi jupp vib olla lemra mrg vhemalt seni, kuni sinnagi tsisem astumisalune ehitatakse. Meie rnd on vihmase augusti vihmapeval, sestap tuleme lihtsalt tuldud teed tagasi. Muidu juab rada aga suurele teele vlja ja just seda mda tuleb jtkata, kui lhete raja pikemale, umbes kolmekilomeetrisele osale. Kui lbite selle pripeva, tuleb sihttule juures jlle vasakule kadakate vahele keerata. Meie lheme vastupeva knnile: suurt teed mda seni, kuni paremalt hakkavad paistma suured puud, puude vahel majad ning nende juurde viib krvaltee. Sellele pramegi.


Orjaku mis snnib uuesti. See krvaltee oli kunagi just see pris tee praegust polnud siis olemaski. Vanade aegade telise tunnistajana on teeservas misa vravapostid ja veidi eemal keldrid. Postid on kenasti heledaks vrvitud ja otse nende krval asuva kivihoone kallal askeldavad meistrimehed. Sellest hoonest olid alles vaid varemed, nd on ta eraktes sndimas uuele elule.

Orjaku ehk Nina misa ajalugu on jlgitav tagasi 17. sajandi hakuni; peremeeste seas on selliste kuulsate suguvsade esindajaid nagu Wrangellid, De la Gardied ja Stenbockid. Viimane parun Alexander Hoyningen-Huene olnud aga Esimese maailmasja aegu Saksa spioon ja sattunud Siberisse. Prast maareformi jagatud misamaad Vabadussja preemiataludeks, peahoone aga lagunes.

Misa juures, teisel pool teed on vanad romantilised puumajad, kus rnnumees vib maja rida. Ja he maja seinal on omalaadne vljapanek, mis vriks lausa infoalust. Hea, et meil endal teadjamees kaasas. Nii saame kuulda, et heinasaad on hiiu keeli kokk ja saadude veoks kasutatud regi kokaregi. Vi et vikese puulabida moodi riist on hoopis rookatuse tegija abivahend lasn. Veel on seal jtuur ja looga painutamise puu ja muudki.

Aga teisel pool vett on Reigi saar; nime on see saanud arvatavasti samast vana phja-keele tvest, mis Islandi pealinn Reykjavk reikyr (suits). Kui Reykjavkile (suitsulahele) nime andnud suits oli ilmselt kuumaveeallikate aur, siis siin antud suitsuga mrku saabuvatest laevadest. Toona said laevad veel Kassari ja Orjaku vahelt lbi; nd on veetee seal kohati pigem smboolne.

Kui taas suurele teele tagasi juame, tuleb prduda vasakule tagasi Jausa poole ja minna paremale, kuni Orjaku majaka poole nitava sildini Orjaku loodusrada.


Matkarada pole pperada. Sellessamas Tiit Leito enne viidatud raamatus ppe- ja matkarajad Hiiumaal on autor maakonna loodusrajad jaganud nelja kategooriasse. Phjuseks teadagi see, et kogu selles loodusrajanduses nagu looduskasutuses ldse valitseb Eestis paras kaos ja Tiidu meelest on viimane aeg hakata asju sstematiseerima. Kas vi selleks, et oleks vimalik ksteisest aru saada.

Laias laastus on hiidlased arusaamal, et pperajal pitakse: see ei tohiks olla kuigi pikk, ehk kuni poolteist kilomeetrit, ja seal on rohkesti infotahvleid ja -aluseid. Matkarajad on eelkige neile, kes sportliku mahvi tahavad just looduses ktte saada. Niisiis peavad need olema mni vi mniteist kilomeetrit pikad ja loodusinfo vib seal ka olla, aga ei pruugi. Nende kahe kategooria vahele jvad segafunktsiooniga ppe- ja matkarajad ning neljandaks on looduse ppeklassid vi -vljakud, niteks Krgessaare orhideede ppepeenar.

Orjaku loodusrada on ilmselge pperada, millel lausa omaette ppeklass. 2000. aasta juunis avatud linnutorni all paiknevas ruumis vib korraga tarkust nutada paras klassitis lapsi vi miks mitte bussitis tiskasvanud loodusehuvilisi. On kenad stendid ja binoklitki saab vhese raha eest laenutada.

Kui meie torni alla tuleme, muutub Tiit kll vheke tusaseks: lauale on jnud veel vaid ks ingliskeelne voldik ei ainsatki eestikeelset. Ega muu ei aita, tleb mees, kui leida vimalus siia tiskohaga ttaja ametisse panna, kes kogu kaitseala ja ka selliste pisiasjade eest hoolitseks.


Vapilindu ei silma, kll aga luiki ja laukusid. Torni vaateplatvormil on katus peal ja nii kannatab seal vihmasegi ilmaga vaatlusi teha. Meie tulles pakib parajasti ks habemik oma peent vaatlusoptikat Soome numbrimrki kandvasse autosse. Himurahva rohked linnuhaiged on Eesti kui linnaparadiisi vrtused ammu selgeks saanud.

Augusti esimese poole lpus siin veel vga tiivulisterohke pole. Siiski-siiski: lahel rmustavad silma rohked valged, hallide poegadega luigepaarid, otse torni all iendab oma asju arvukas valgelaubaliste laukude seltskond. Ja raudkull ehmatab roostikust lendu suure kuldnokaparve. See passib mnda jobumat! kommenteerib Tiit.

Meie teejuht kinnitab, et tsisem rndlindude tulek algab 20. augusti paiku ja arvukuse hariaeg on septembrist oktoobri keskpaigani vlja. Siis vib tipp-pevadel Kina lahel korraga olla oma 20 00025 000 tiivulist. Eriti rohkesti tuleb rnde eel siia ujuparte: neil hea madalast veest toitu knitada. Ja sookurgedele on paik hsti oluline, neid bib siin tuhatkond. Hallhanede hulk on aga rngalt alla kinud, sdi kllap nii muutused pllumajanduses kui ka lemra hoogsaks paisunud jaht ja jahiturism.

Rndlindude jaoks ongi Kina laht esmathtis, aga muidugi on linde siin sna rohkesti ka pesitsusajal, kokku le 90 liigi paari tuhande paariga. Seesama, Eestis alles suhteliselt uus khmnokk-luik, esimest korda 1959. aastal pesitseda ritanu, leidis just Kina lahe 1963. aastal endale hsti sobivat. Nd on neid siin oma 180 paari. Ilmselt rohkem ei mahu ka, arvab Tiit.

Pnevad liigid on muidugi hp ehk roohrg ja rkspart; vlimuselt aga ks efektsemaid eksoodina tunduv naaskelnokk Kina lahe vapilind, kelle Johann Kallas just nimelt Kina lahel esimest korda Eestis 1962. aastal pesitsemas leidis. Nd punub siin kodu mitukmmend lespidi kaarduva nokaga mustvalges sulekuues kurvitsalise paari. Meie kigu ajaks, tsi, on nad teisale liikunud.

Tiit Leito on lahe linnustiku he projekti raames lausa aasta ringi liigiti le lugenud. Mees vdistab meenutades veel siiani lgu: talvel olnud pris vastik linnutornis sulelisi passida. Aga klmalgi ajal on siin ks pnev lind liikumas vrdlemisi uue asukana meile judnud roohabekas.


Igal laiul oma nimi. Linnutornist on kogu laht kenasti peopesal. hel laiul tikub taimestik kiduraks ja suve hakul olnud ta veelgi nirum. See on Mnnaklaid, mille on vallutanud kikjal rohkeid vaidlusi tekitavad kormoranid. Tiit arvab, et neid vib lahel olla juba oma tuhat pesitsuspaari. Esialgu suudab laiuke prast kalamaiaste pesitsust veel rohetama hakata, aga kllap saab mustade merelindude vnge vljaheide sellelgi maalapil puudest peagi jagu.

Igal enam kui kahekmnest lahe saarekesest on kunagi olnud nimi. Eks inimestel olnud ju vaja elda, et mul ji kott vi koer sellele ja sellele rahule maha, selgitab teejuht. Omal ajal korjas Johann Kallas rahvasuust nii palju nimesid kokku, kui veel mletati, aga osa oli juba siis ununud.

Otse linnutorni all on suurem Kadaklaid ja selle mber tillemad Luna-, Veski- ja Vasikrahu. Siis kuraktt veel suur Vareslaid ja selles Silmakare pool Mustakivi- ja Hrglaid. Igahel vimalus lasta fantaasial lennata, et miks just see maatkk selle vi teise nime on saanud.

Kui tornist alla tuleme, viib kenasti vabaks raiutud tee meid lahe rde ja sealt enam mitte nii kenasti niidetud (Tiit peab taas natuke pahandama ) tee hele sillakesele.


Lahest tuleb ravimuda ja katuseroog. Silla juures tleb infoalus selle rajatise otstarbe ra: Mudasild. Tiit Leito aga vangutab taas pead ja meenutab, et selle silla uusimgi uuendus ehitatud ikka vljapoole pilliroovlja, nd on aga vimsalt peale tungiva mriga klgedelt piiratud.

Muda olla Kina lahes niisama hea kui Haapsalus; lasundi paksus on kuni kaks ja pool meetrit ning koguvaru umbes miljon kuupmeetrit. Kummatigi on seda raviks suhteliselt vhe kasutatud, esmalt Hiiumaal Selja haiglas 1897. aastal. Vrtuslikust loodusannist on toodetud ka humisooli nimelist ravimit; viimati tehti Kina muda kallal teadust 1989. aastal ja loodetavasti ei j see viimseks korraks. Igatahes algas muda raviotstarbeline kasutus uuesti 1999. aastal Kina sanatooriumis. Praegu on kaevandamisluba vaid hel firmal, mis paneb vrt ollust ka kosmeetikute tarvis purki.

Veidi maad tagasi mudasillast torni poole on veel ks infoalus ja selle krval pillirookahl. Siit saab pgusa levaate, kuidas roogu varutakse ja kuidas varutust katus snnib. Selgitusel on pildid juures ja need on meie teejuhi Tiit Leito joonistatud. Rookatusega maja modell oli muide Saarnaki laiu saun, mille katus on Tiidu enda tehtud nagu ka teised Hiiumaa laidude kaitseala katused vi Kassari kabeli rookate.

Ja siis on aeg lahe edelakaldaga rbiti kulgevat rada pidi alguspunkti poole rhkida. Tee paikneb suuremalt jaolt psaste vahel ja infoaluse toel saab uurida, kuidas teha vahet trnpuul ja paakspuul vi kadaka isas- ja emaspuul.

Lambaaiast aitab le trepike, kaks linnutornist tublisti madalamat vaatealust vimaldavad veel kord kiigata ka lahele. Kui le kmne aasta tagasi sai toonase biosfrikaitseala ttajate Reet Kokovkini ja Kai Vahtra algatusel valmis esimene, poolteisekilomeetrine tkk seda rada, pandi neile alustele hiiukeelne nimi krenk.

Paari tunniga oleme Orjaku rajal rahulikus tempos kik le vaadanud ja sidame Kassari poole edasi. Vetsi talli nime kandvas populaarses krtsis on hea kange kohv.


1. BKA 1995. Orjaku loodusrada. BKA Hiiumaa keskus.

2. BKA 2000. Kina laht. BKA Hiiumaa keskus.

3. Leito, Tiit (koost.) 1995. ppe- ja matkarajad Hiiumaal. Eesti Loodusfoto.



Toomas Jriado
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012