Eesti Looduse fotov�istlus
2006/8



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Aasta puu EL 2006/8
Pajud see on imelihtne

On aeg meenutada, kus kasvasid meie varakevadised kiisupajud ja mai-juuni tibupajud. Lheme ja vaatame, millised nevad nad vlja rohelises lehers.

Suvi on aeg, mil pajusid eriti ei mrgata. Ei saa neist saunavihta ega sel ajal ka pajupilli, pole ka enam lambaid, kellele talveks lehiseid viks ehk teha. Ning pajustik on rgune, mrg ja igasugu mutukaid sajab seal mttajale selga. Kui suvel pajusid mrgatakse, siis pigem plgusega: vastik pajuvsa. Loodusega lhemalt seotud inimesi valdab aga pajusid nhes hoopis kahetsus vi arusaamatus: no mis liik see siis jlle on!? Testi lehed on taimedel ks kige enam vahelduvaid osi, ka pajudel.

Lehtede jrgi on pajusid keerukam rhmitada kui urbade vi itsemisaja phjal. Lehe kuju vib kll taimetundja jaoks olla vga hea tunnus, aga erisugustest elupaikadest kogutud taimedel vib sarnastel liikidel ikka leida kattuvust. Lehe kuju saab mravaks alles pajurhmade sees. See on aga sna vimatu paljaste lehtedega liikide rhmas.

Pisut kindlam on mramisel jlgida lehtede karvasust, kuigi ka see on muutlik tunnus. Sageli on noortel lehtedel ksikuid karvu, mis aja jooksul maha "kuluvad". Seetttu on kigi pajude lehtedel karvu sgise poole palju hredamalt kui varasuvel. Niisama vib esimeste kevadiste lehtede karvasus erineda suvel kasvanute omast. Seega on parim vtta vaatluse alla vrse keskosas paiknevad suured lehed, ksikuid leitud karvu ei tasu aga arvestada.

sna hea mramistunnus on ka vahakirme lehtede alumisel kljel. Psiv on see neljal paljalehisel liigil, teistel eelkige osal noorematest lehtedest. Erinevalt karvadest saab vahakirme ra phkida ja niimoodi lehe alaklje vrvust muuta. Kuid lehtede alakljel vivad puududa nii karvad kui ka vahakirme, ent alaklg on ikkagi lakljega vrreldes teist vrvi.

Tingimata tuleb peale lehtede vaadelda ka vrsete tunnuseid, samuti suuremate puude oksi ja tvesid, ning teha mranguotsus terve suvise psa vi puu phjal (vt. tabelit).


Tiskasvanud lehtede karvasus Teised lehtede ja taime tunnused Liigid
Lehed alu-misel kljel raphitava hallika vahakirmega Lehed htlaselt jaotunud, suured Lehed paksuvitu, tugevad Kahevrviline paju (mustjas paju, rabe remmelgas, hrmpaju, halapaju)
Lehed hukesevitu Verkjas paju,
Lehed htlaselt jaotunud, vikesed Vesistes siirdesoodes, lehed vga vikesed Mustikpaju
Ajuti mrjal mineraalmaal Verkjas paju
Osa lehti peaaegu vastakud Punapaju
Vahakirmet lehtede alakljel pole, sageli on lehed alt heledamad Vanemate okste koor seest rohekas Lehed pealt likivad, tumedad, alt heledamad, matid Raudpaju


Lehed sna samavrvilised, tume-kollakasrohelised, alakljel sageli vahakirme (vlja arvatud tipuosa); psas Mustjas paju
Lehed matid, alt heledamad ja noorelt sageli kerge vahakirmega; tve koor tavaline (pikilhedega); puu Rabe remmelgas, (punapaju)
Lehed matid, alt heledamad, tve koor ketendab lappidena; psas vi madal puu Vesipaju
Vanemate okste koor seest sidrunkollane Lehtedel klgroode 1015 paari; oksad kollased kuni pruunikaspunased Hrmpaju
Lehtedel klgroode 1520 paari; oksad tumepunased Halapaju


Lehed alt karvased, pealt paljad Lehed raspidimunajad, vrsed vhemalt tipus karvased Suvel pole enamikul lehtedel abilehti Tuhkur paju, (mustjas paju)
Sgiseni kigil lehtedel suured krvakesetaolised abilehed Krvpaju, (mustjas paju)
Lehed elliptilised; vrsed paljad; puu Raagremmelgas
Lehed kitsaselliptilised vi laisstjad; vrsed vhemalt tipus karvased Pikalehine paju, (tuhkur paju)
Lehed sstjad; vrsed vhemalt tipus karvased Vitspaju, (hundipaju)
Lehed ka pealt karvased Karvad sassis, lehed ovaalsed Lehed pealt hbevalkjad, viltkarvased; alt hbevalged Lapi paju
Lehtede peal vhemrgatavad udekarvad, alt hallid Krvakesteta Tuhkur paju
Krvakesetaolised abilehed Krvpaju
Karvad sirged, siidjad, lehed ovaalsed Hanepaju, liivpaju, (mustjas paju)
Karvad sirged, siidjad, kammitud, lehed sstjad Puu Hbepaju
Madal psas Hundipaju



Puud. Alustame talvel ja kevadel vlja valitud pajude lehevaatlust suurtest puudest. Neist

kige tavalisemat raagremmelgat vib kehv taimetundja pidada isegi lepaks. Tema suured laiad veidi likivad elliptilised lehed ei ole kuigi pajulikud, seelbi on ta teistest pajupuudest hsti eristatav.

lejnud pajupuud on kitsasovaalse lehega. Neist hberemmelgas on mlemalt kljelt siidkarvaste ja kige kitsamate lehtedega. Kllaltki laiade ja pealt hsti likivate lehtedega on raudremmelgas, altpoolt on tema lehed palju heledamad. Pealt tuhmivitu lehtedega on aga nii rabe remmelgas kui ka vesipaju. Neid saab aga kindlalt eristada tve jrgi: rabedal remmelgal on tpiline pikilhedega korp, vesipajul aga mnnilikult ketendav.

Rohkem psakujuliste, harva ette tulevate hrm- ja halapaju lehed on ka kitsapoolsed raud- ja rabeda remmelga vahepealsed. Muudest pajudest saab neid eristada jmedamate okste ja tve sidrunkollase niine jrgi.


Tavalised vsapajud. Neist kaks on kitsasovaalsete tpiliste pajulehtedega. Kindlalt saab ra tunda juba talvest meelde jnud peamise kiisupaju kahevrvilise paju. Tema lehed on pealt likivad (nimetatud ka likpajuks) ja alt sgiseni vahakirmest hallid (viimane on hea tunnus eristamaks teda viksest raudremmelgast). Tuules lainetav kahevrviline pajustik nitab vaheldumisi rohelist ja hbedast tooni.

Sageli on lehtede alakljel veidi vahakirmet ka mustja paju enam-vhem karvavabadel lehtedel. Tema juures on aga alati mrgatav eriomane tume kollakasrohekas jume. Tuhkrul pajul ja krvpajul on aga lehtede alumine klg tihedalt hallikarvane, hredat sassis udekarvastikku vib mrgata sageli ka pealmisel kljel. Omavahel saab neid kaht, enamasti raspidimunaja kujuga lehti kandvat paju eristada abilehtede jrgi: tuhkrul pajul on need kevadel vikesed ja suveks varisenud, krvpaju suured abilehed psivad sgiseni. Vitspajul on segiaetamatud hsti pikad ja kitsad lehed tihedalt sihvakatel harunemata vrsetel. Pisikese hundipaju lehed sarnanevad aga kujult ja karvasuselt suure hberemmelga omadega.


Pajud, keda igal pool ei leia. Hundipaju kaks meil haruldast alamliiki liivpaju ja hanepaju on tunduvalt lhemate ja laiemate lehtedega, millel on ka vhem klgroodusid.

Lhemalt tutvustamata jb vene paju vitspaju idapoolne alamliik. Harva neb ka puude juures ksitletud hrm- ja halapaju.

Niiskemal lubjarikkamal maal kasvab verkjas paju. Lehestikult sarnaneb ta kahevrvilise pajuga, ent lehed on viksemad ja veidi rnemad ning krgust jagub psal enamasti kuni meetrini. Nii on urbadeta verkjas paju peaaegu eristamatu kidurast kahevrvilisest pajust. Verkja paju saab selgeks ppida tema itsemise ajal: ta itseb hilja siis, kui urvaraol on juba suured prislehed (kahevrvilisel on itsemise ajal vaid soomusjad lehed). Ka prast urbade ja viljade varisemist jvad tal suve lpuni psima lhikesed hepikkused vsukesed jmeda ralangenud tipu (s.o. urvarao) armiga. Vike erinevus kahevrvilisest pajust on ka vrsetel: nende tipud on sageli karvased. Kindel aeg seda paju tundma ppida on vaid hiliskevad.

Siirde- ja madalsoodel kasvab kaks eriomast ja pris harva leitavat liiki: mustik- ja lapi paju, kelle levila on meil eelmisel sajandil kuivendustde tagajrjel tublisti ahenenud. Mustikpaju meenutab kbusjat verkjat paju. Ka itsemise ajal sarnaneb ta verkja pajuga. Teda vib segi ajada aga hoopis sinikaga (igem nimi olekski talle sinikpaju): olulisel mral kattuvad nii psa ja lehtede suurus kui ka kasvukoht. Niisiis, vikeste rnade marovaalsete lehtedega madal pajuke kohast, kus kasvab enamasti ka turbasamblaid, on mustikpaju. See liik sobiks vga hsti viksesse niiskemasse aeda ilupsaks.

leni hbedane lapi paju ei lhe kunagi teiste pajudega segi: silmatorkava vlimuse annab talle tihe valge vatjasvillane karvasus. Erinevalt hbepajust on tema lehed laiemad, pigem nagu tuhkrul vi mustjal pajul. Vatjat valget karvkatet jagub lapi pajul ka vrsetele ja pungasoomustele. itsemist alustab see suurte urvapungadega paju enne lehtimist, kuid samamoodi kui krvpaju pris hilja, sest soo kevadine jahedus pidurdab sealse elustiku arengut. Oma hbedase lehestikuga sobiks see liik ka suurepraselt iluaeda.

Eelkige jgede res on leidnud kodu veel kaks liiki: pikalehine ja punapaju. Pikalehine paju kasvab vaid Kagu-Eesti luhtadel. See liik on oma olemuselt kllaltki lhedane vitspajule, lehed on tal aga palju laiemad (tavalised paju lehed) ega paikne vrsetel nii tihedalt nagu vitspajul. Teda vib kergesti segi ajada vits- ja tuhkru paju vrraga. Emaje ja Koiva rikkumata luhtadele seda liiki otsima minna tasub alles siis, kui teised liigid on selged.

Seevastu punapaju on ilmeksimatult ra tuntav: tema pungad ja lehed paiknevad sageli peaaegu vastakult. See ilusate kitsaste lehtedega graatsiliste vrsetega hea punumispaju kasvab looduslikuna vaid Luna-Eestis. Palju kergemini leiab teda majade juurest vi parkidest. Viimastel aastatel on sisse toodud rohkesti tema dekoratiivsorte, aga ka lhedasi sarnase vlimusega liike.


Ring mber pajude on tis. Ehk sai tosina jagu liike nd ka selgeks? lejnutele loodushuviline ilma phjaliku otsimiseta vi nneliku juhuseta peale ei satu. Kui philiigid on teada, siis vib hakata lhemalt vaatlema pajusid ka inimese rikutud maastikes: seal ootab svenemishimuga huvilist eri liikide ja nende hbriidide segu.

Kui aga sel aastal ei judnud pajukoolitusega sammu pidada, siis saab jrgmisel talvel alustada juba aegsasti, et kevadel ja suvel pajustikes rnnates lpuks ratundmiseni juda.



TNU PLOOMPUU
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012