Eesti Looduse fotov�istlus
2007/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2007/9
Unimudila lugu

Kaks aastat tagasi sai ametliku kinnituse kaugida unimudila ilmumine Eesti vetesse. Kuidas algas selle pisikese, kuid visa rvkala maailmarnnak? Ehk vajaks kontvras paremat eestikeelset nimetust?

ks pnev ja ohtlik kalake on ilmunud Ida-Virumaale Perccottus glenii, keda Eesti ihtoloogid on esialgu nimetanud kaugida unimudilaks [2]. Kohmakas nimi, aga sellest edaspidi. Oma koduvetest, Amuuri jgikonnast, on akvaristid teda meelega ja tiigipidajad kogemata mitmele poole laiali vedanud. Juba on ta kodunenud Baikali jrves ja selle mbruses, Lne-Siberis, Usbekimaal, mitmel pool Venemaa Euroopa-osas, Ltis, Kura lukas, Poolas ja Slovakkias. Tpsemalt saab jrele vaadata Internetist. Aga minul on vhetuntud venekeelne raamatukene Amuuri pnevatest vee-elukatest, mida Internetist ei leia [1]. Muude lugude seas on siin elamuslikult kirjeldatud, kuidas polkovnik Gleni mudil leiti ja hiljem esimest korda Euroopasse toodi. Jutustan mne koha lhendatult mber.

Poola arst ja zooloog Benedykt Dybowski (18331927), kes muide ppis natuke aega ka Tartu likoolis ja kirjutas monograafia Liivimaa kaladest, vttis 1863. aastal osa Vene-vastasest lestusust ning misteti 15 aastaks Siberisse sunnitle. Karistust pidi ta kandma Taga-Baikalimaal, Ingoda je res palgiparvesid koostades. Nib, et tsaariaegne sunnit jttis kllalt vaba aega, vi siis tehti tohtrile soodustusi, nii et ta sai kohalikku faunat uurida. Vhem kui kolme aastaga judis ta sealt kirjeldada 27 kalaliiki, kellest 23 olid teadusele uued. Aastal 1866 vabastati ta hoopiski kehalise t kohustusest ning saadeti asumisele Baikali rde. Seal phendus ta tielikult teadusele ja pani aluse Baikali siis veel avastamata loomarikkuste uuringuile. Kolme aasta prast veti ta kaasa kroonu ekspeditsioonile Amuuri- ja Ussuurimaale, aga 1872. aastal juhtis jrgmist ekspeditsiooni juba ise. Vaat sulle Siberi sunnitd! 1876. aastal lubati Dybowski kodumaale tagasi, aga Kaug-Ida loodus oli nii meeldima hakanud, et ta ttas veel 18781884 Kamtatkal htaegu nii looduseuurija kui ka arstina.

Dybowski kirjeldas ka Amuuri jgikonnas elavat veidrat kalakest, keda kohalikud kutsusid golovjoka vi rotán (ligikaudses tlkes vastavalt suurpea vi suursuu). Pani talle teaduslikuks nimetuseks Perccottus glenii: perekonnanimetus on kombineeritud ahvena ja vldase omadest (Perca + Cottus), aga liigitiendis on jdvustatud kohalik lemus, polkovnik Nikolai Glen, kes oli teadlast tublisti aidanud. Kllap selle polkovniku isa vi vanaisa oli baltisakslane Glehn. Sellest ka kala mitu hilisemat, ametlikult tunnustamata nimekuju, niteks Percottus glehni. Peale selle on teist vrvi isendeid (see kala vib kameeleoni kombel vrvi muuta!) eksikombel kirjeldatud kui eri liiki, Percottus pleskei. Vahepeal kuulus ta ka perekonda Eleotris, kuhu kuulub hulk troopikavete kalu.

1912. aastal otsustas seda kalakest elusalt uurida Peterburi ihtoloog Ippolit Zalivski. Kigepealt veetis ta terve peva kahvaga Amuuri lisaje Zeja kaldal. Sai ktte palju mitmesuguseid kohalikke, enamasti pris ogalisi kalu, aga mitte otsitut. Lpuks juhatasid poisikesed ta haisva porilombi manu, kus tepoolest golovjokat leidus. Nii visa hingega kala polnud mingi kunst Siberi raudteed pidi kodu poole loksudes elusalt kaasa vedada. Osa isendeid jttis Zalivski endale, he paari kinkis akvaariumiharrastaja Andrei Nabatovile. Paar oli nnelikult valitud, hakkas kudema. Nabatov kirjeldas nende pulmatantsu ja isase vrvidemngu mustast kollaseni. Ka seda, kuidas marjaterad niitepidi kivile kinnitusid ja isa neid uimedega vehkides ventileeris. Maimusid siiski ei tulnud, mari lks kuidagi kaotsi.

Zalivski aga pidi 1916. aastal maailmastta minema. Tema akvaariumid jid hooldajata, seeprast lasksid sugulased kik kalakesed aiatiiki. Prast tuli Venemaal revolutsioon ja laos, maja ja aed mdi teistele. Palju aastaid hiljem puhastas uus peremees tiiki ja leidis sealt veidraid, konna ngu kalakesi. Mned viis pangega Soome lahte, aga siis, poja nuandel, otsis les aia endise omaniku. Zalivski, kellest oli vahepeal saanud agar aednik, vttis oma hoolealuste jreltulijad tnuga vastu. Hakkas neid kasvuhoone basseinis paljundama, jagas teistele ja laskis ka loodusesse nii Soome lahte kui ka lhedasse jrvekesse. Tol ajal oli ju kiiduvrne rikastada loodust uute liikidega. Juba 1950. aastail elas golovjoka paljudes Leningradi mbruse jrvedes ja pargitiikides. Si sealt peagi teised kalaliigid vlja. Soome lahest nneks veel mitte.


Visa hing. See kalake varitseb ja pistab nahka kike, mis liigutab ja suhu mahub. Suu on tal muu kehaga vrreldes testi suur. Akvaristide andmeil vib ta kasvada kuni 16 cm pikkuseks, aga kudema hakata juba 710 kuu vanuselt ja 5,5 cm pikkuselt. Kudus vib olla korraga 3001000 marjatera. Pole just palju, aga isa valvab ja kaitseb neid kuni koorumiseni. sja koorunud maimudel pole suurt rebukotti kaasas, seeprast hakkavad nad juba paari tunni prast aktiivselt toituma.

Golovjoka elab kenasti ka madalates tiikides, mis talvel phjani klmuvad. Magab mudas? Tepoolest ks unine mudil? Raamatu autor toob ra Kaug-Ida elaniku Pavel Koptsni vaatlused. Selgub, et need kalakesed magavad, nii sgavais kui ka madalais veekogudes, hoopis j sees, 3040 cm allpool selle pinda. Olles end sgisel rasva snud, kogunevad nad tihedate rhmadena (ikka ainult hesuurused koos!) jaanuarikuus jkaane alla. Psivad ise paigal, aga tekitavad uimedega siblides kerge voolu, mis hoiab vett nende mber klmumast. J paksenedes tekib nnda kalade mber mneks ajaks jkoobas. Lpuks jahtub vesi ka selles pisut alla nulli ning jtub aga mitte kalade gltsiinirikkad kehavedelikud ja rasvast keha mbritsev paks lima. Kui jsse klmunud kalad vlja pakase ktte tsta, klmuvad nad surnuks. Kui kunstlikult les sulatada, elavad heal juhul mne peva. Kevadel aegamda les sulades pole neil aga hda midagi.


Aeg muuta nime. Meie meeste pandud nimetus unimudil pole siiski talveuinakust tuletatud, vaid lihtsalt toortlge inglise keelest. Sleepers on tolles keeles troopiliste kalade sugukonna Eleotrididae ldnimetus ilmselt selleprast, et sinna kuulub ka perekond Dormitator (tlkes: magaja). Nii viks terve too sugukond olla eesti keeles unimudillased. Samasse sugukonda paigutati vahepeal ka meie loo peategelane. Seetttu nimetab uuem ingliskeelne kirjandus teda Amur sleeper. Ka Mark Mahlin [1] ksitleb teda veel perekonna Eleotris he liigina.

Aga uuemal ajal eraldati osa perekondi, sealhulgas meie Perccottus, omaette sugukonda Odontobutididae. Paraku pole tollel sugukonnal ega tema nimiperekonnal Odontobutis, mida leidub mitmel pool Kaug-Idas, eraldi eesti- ega ingliskeelset nimetust. Kik puha hed freshwater gobies ehk magevee mudillased.

Sellegipoolest olgu kodumaisel loomaliigil meie keeles korrektne nimetus, mitte taksonoomiliselt eksitav kaugida unimudil (tuleb meelde ks teine hdanimetus, hoopis vanemast ajast: Saksamaa vares). Mudila-nimelisi on meil Lnemeres juba ksjagu ees. Inglastelt laenata ei maksa, sest nemad on isegi hdas omakeelsete ja teaduslike looma- ning taimenimetuste koosklla viimisega (eestlased vivad selle koha pealt rinna ette ajada). Mistlikum on vtta perekonna Perccottus ja tema ainsa liigi nimetus sealtkandist, kust too kala meile on tulnud, nimelt vene keelest. Venekeelne golovjoka oleks eestlaste nooremale plvkonnale tlikas hldada ja kirjutada; pealegi on tal sees see katusega tht, mida iga arvuti ei tunne. Vtkem siis kasutusele teine veneprane nimetus rotán, mida meie moodi viks kirjutada rotaan. Lihtne ja klav nimetus, pealegi keelteoskaja jaoks thendusega.



1. Махлин, Марк Давидович 1990. Амурский аквариум. Хабаровское книжное издательство.

2. Tambets, Meelis; Jrveklg, Rein 2005. Uus kutsumata klaline meie vetes kaugida unimudil. Eesti Loodus 56 (7): 377.



Tarmo Timm
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012