Eesti Looduse fotov�istlus
2008/9



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2008/9
Kas minna seenele Kirde-Eestis? Jah, muidugi

Ida-Virumaa on teline kontrastide ala nii rahvastiku koosseisu, tstuse rohkuse kui ka looduse mitmekesisuse poolest. Sestap on seente korjamise, tarvituse ja leviku probleemid siin hoopis teistsugused kui mujal Eestis.

Philine rahvusrhm Ida-Virumaal on venelased, eriti Narvas ja Sillamel. Venelaste suur lekaal Ida-Virumaa rahvastikus thendab ka teiselaadilisi seente korjamise, smise ja silitamise traditsioone. Venelased on teatavasti seenelembesed inimesed, kes armastavad palju metsas kia ja ega tule sealt isegi seenevaestel aegadel tagasi thjade kandamitega. Eestlased on viimastel aastakmnetel kll hakanud mnevrra rohkem seenel kima, kuid venelaste vastu me siiski veel ei saa. Slaavlastele meeldib pruukida seeni hapendatult, seda erakordselt maitsvat silitusviisi eestlased peaaegu ldse ei tunne.

Umbes kolmandiku maakonnast, sealhulgas kogu phjaosa hlmavad tstusobjektid plevkivikaevandused, pae-, kruusa- ja savikarjrid, soojuselektrijaamad, Kreenholmi manufaktuur, keraamikatehas Aseril, muldmetallide tehas Sillamel, masinatstusettevtted, keemiatehased jpm. Kik need saastavad paratamatult Ida-Virumaa keskkonda. Nnda loodud tehiskeskkonda kuuluvad ka Teise maailmasja aegsete rajatiste ja sjatehnika ohtrad jnused kunagisel vga aktiivse sjategevuse tallermaal.

Laialdane tstusmaastik paneb seenekorjaja Ida-Virumaal sna raskesse olukorda. Seened imavad kasvusubstraadist hlpsasti mitmesuguseid saasteaineid, niteks raskmetalle, radioaktiivseid elemente jm. Inimorganismi ladestunult tekitavad need ained ohtlikke ja psivaid terviserikkeid ebateliste seenemrgistustena. Ebatelisteks nimetataksegi neid seetttu, et need mrgistused pole tingitud seente oma mrkidest, vaid keskkonnas ladestunud saasteainetest. Ida-Virumaa tstuslikust phjaosast, eriti Narva, Sillame, Vaivara, Viivikonna, Jhvi, Kohtla-Jrve, Pssi ja Kivili mbrusest ei soovita ma sgiseeni ldse korjata.


Ida-Virumaa kesk- ja lunaosas on levinud mitmesugused loodusmaastikud: see on Eestimaa kige sooderikkam ning ks meie metsarikkamaid paikkondi, Alutaguse, mis on senini nneks jnud tstuslikust tootmisest puutumata.

Geoloogilise alusphja moodustavad siin Ordoviitsiumi lubjakivid, kuid need on kaetud kuni 80 meetri paksuste kvaternaarisetetega, mistttu siin ei ole lubjarikkaid kasvukohti. Ometigi leidub Alutagusel rmiselt mitmekesiseid kasvukohti: soodest nmme ja luideteni.

Ka loodusid ja klindialuseid lubjarikkaid pangametsi vib Ida-Virumaal nha, kui siirduda Alutaguselt kitsale paekaldale. Ida-Virumaa seenestik on siiski kindlasti vaesem vrreldes niteks lubjarikaste Lne-Virumaa, Harjumaa ja Lnemaaga.

Kindlalt ohutud ja soositud seenekorjamisalad Ida-Virumaal ulatuvad Puhatu looduskaitseala ja Kurtna maastikukaitseala phjapiiridest lunasse ja lnde kuni maakonna piirini, sealhulgas Peipsini. Hinnatud seenekohad on ka Agusalu maastikukaitseala ning Muraka ja Sirtsi looduskaitseala. Tuntud ja head sgiseente varumise paigad on Iisaku, Tudulinna ja Avinurme metsad ning Lohusuu ja Alaje rsed Peipsi phjaranniku metsaalad ning luited. Soositud on ka Uljaste jrve ja Kuresoo piirkond. Seeni vib korjata sgiks phjaranniku looaladel ja pangametsades Toilast Kalvini ning Narva-Jesuu luidetel.

Ida-Virumaa seenestiku uurimise ajalugu ulatub 1930. aastatesse, mil Alutaguse, eriti Ratva raba ja praeguse Muraka looduskaitseala piires uuris seenestikku Arthur Rhl [4]. Hiljem on Eesti mkoloogid teinud Ida-Virumaale arvukaid uurimisretki, siin on kidud Balti mko- ja lihhenoloogide smpoosioni ajal 1965. aastal, peetud mkoloogide kevad- ja sgislaagrid aastal 1969 [2] ning osaletud EestiSoome mkoloogide hisekspeditsioonil tunamullu. Ida-Virumaa seeni on pgusalt ksitletud ka koguteoses Virumaa [1].


Kevadine seeneaeg Ida-Virumaal algab aprillis, kui Alutaguse kuusikutes ilmub kuusekbidele maitsev sgiseen kuuse-kbikrges (Strobilurus esculentus; # 1), mille viljakehade viksuse (23 cm) korvab rohke, teatud aastatel hulgi kasvamine. Mnnimetsades kasvavad mais mnnikbidele mnni- ja kibe kbikrges (S. stephanocystis, S. tenacellus). Kik kbikrgesed on kupatamata sdavad.

Luitemnnikutes ning soodevahelistel liivastel kriivadel pohla- ja nmmemnnikutes kasvab maikuus kevadkogrits (Gyromitra esculenta), kes on kupatatult sdav. Alutaguse lehtmetsades ja vsastikes vib mais leida esmaklassilist, kupatamata sdavat kuhikmrklit (Morchella conica) ning mrgades haavikutes samavrset kurrelit (Ptychoverpa bohemica; # 4). Kuhikmrkli rohkuse poolest paistavad silma Gorodenka ja Poruni je mbrus. Kurrelit leidub maikuus, toominga itsemise aegu lausa hulgi Muraka raba rsetes salu-haavasegametsades Mustassaarest Metaguseni. Mrgades lepa- ja pajuvpsikutes kasvab juba varakevadest peale kikjal Alutagusel erepunase viljakehaga mittesdav harilik karikseen (Sarcoscypha austriaca).


Suvi on Ida-Virumaal nii nagu kogu Eestis kuivuse tttu seenevaene, eriti paesel Phjarannikul. Looaladel vib siin kohata kuivuselembest aasnbikut (Marasmius oreades), keda saab kergesti ra tunda tugevalt aromaatse nahkkollase vikese (lbimt kuni 6 cm) viljakeha jrgi. Seda seent vib sa ilma kupatamata. Vihmasel suvel ilmub liivastes mnnimetsades hulgi pilvikuid ja puravikke. Mrgades Alutaguse metsades on suvel laialt levinud kaks Eesti tavalist seeneliiki sdav harilik metskrges (Gymnopus dryophilus) ja mittesdav valge psatrell (Psathyrella candolliana).


Sgisene seenehooaeg algab Ida-Virumaal augusti lpus ja kestab poole oktoobrini. Sgis on Alutagusel riisikate aeg, kuid hulganisti kasvab seal septembris veel ka pilvikuid. Oktoober paistab silma heinikute rohkuselt. Seente liigirikkuselt on Alutagusel nii nagu kogu Eestis esikohal salumetsad, mille musternidis on Muraka looduskaitseala plismets Heinassaarel.

Naadi-salumetsade iseloomulikem sgisseen on paiguti hulgi leiduv kollariisikas (Lactarius scrobiculatus). See vrskelt mrgine, kuid kupatatult sdav paks ja lihakas riisikas on seenestajate lemmik Ida-Virumaal, sobib hsti silitamiseks soolatult ja marineeritult, eriti maitsvad on nad aga hapendatult.

Peale nende on Alutaguse salumetsades liigiti lekaalus veel kuuseriisikas (L. deterrimus), kamperriisikas (L. camphoratus) ja vvelriisikas (L. tabidus), kik kupatatult sdavad. Paksude lihakate seentena vrivad seeneliste thelepanu tsedate pilvikute rhma kuuluvad liigid, nagu kibedalehine pilvik (Russula acrifolia), kuiv pilvik (R. delica), rohelehine pilvik (R. chloroides) ja mustjas pilvik (R. adusta), kes kasvavad okas-, leht- ja segametsades. Tihti on neid raske ksteisest eristada. Kik neid pilvikuid vib kupatatult sa ning silitada soolatult, marineeritult ja hapendatult. Sagedased Ida-Virumaa sgisestes salumetsades on mitu liiki vdid (Cortinarius) ja narmasnutid (Inocybe), mlema perekonna seas on ohtlikult mrgiseid liike.


Talvine seenehooaeg on Ida-Virumaal vga vaene, kuna see on Eesti klmemaid piirkondi. Siiski vrib lumeta ja soojematel talvedel viljakehi moodustava kmmekonna liigi hulgas thelepanu mujalgi Eestis vga sage puidu-sametkrges (Flammulina velutipes; # 5), kes on vliselt vga ilus: mesikollane, kuigi paksult limane; ta moodustab isegi lbi sulalume vpsikutes pajuokstel viljakehi. Puidu-sametkrges on hea sgiseen ka kupatamata.


Liivased nmme- ja palumetsad Peipsi phjarannikul ning Agusalu soostikku lbivatel liivaseljandikel (kriivadel) on sgisel seenerohked, eriti palju kasvab seal mitut liiki riisikaid ja pilvikuid. Ohtrasti leidub ht Eesti tavalisemat seent mnniriisikat (Lactarius rufus), kes vajab toorelt mrgise ning erakordselt kibeda maitse tttu kupatamist mitmes vees. Mnniriisikas on Phja-Eesti liivaste nmmemnnikute kige sagedam seeneliik.

Maitsvad sgiseened neis metsades on kitsemampel (Rozites caperatus), liivtatik (Suillus variegatus) ja lehmatatik (S. bovinus), kik kupatamata sdavad. Hilissgisel ilmuvad nmme- ja palumetsadesse Eesti parimad sgiseened, kupatamata tarvitatavad hobuheinik (Tricholoma equestre) ja triibuline heinik (T. portentosum; # 8).


Alutaguse laanekuusikud ja kuuse-segametsad on sgisel vga seenerikkad. Rohkesti leidub siin juba varem nimetatud kollariisikat, peale selle tavariisikat (Lactarius trivialis), tmmut riisikat (L. necator), nuijalg-lehtrikut (Clitocybe clavipes), vi-punakrgest (Rhodocollybia butyracea), kollast ebaheinikut (Lepista gilva) ning pihkast liimikut (Gomphidius glutinosus). Tava- ja tmmusid riisikaid tuleb enne smist kupatada ja kindlasti tasub neid hapendada, lejnud nimetatutest klbavad sa vrskelt.

Mittesdavatest seentest on laanemetsades laialt levinud haisev pilvik (Russula foetens) ja haisev heinik (Tricholoma inamoenum). Surmavalt mrgistest liikidest vib mnel aastal neis metsis ette tulla leni jvalt valge vrvusega kaunitar valge krbseseen (Amanita virosa), kelle korjamise ja sgiseente korvi sattumise eest tuleb seenelisi tsiselt hoiatada, sest surmava juba ainus suutis vib tuua surma. Hilissgisel ilmuvad laanekuusikutesse vrskelt mrgised, kuid kupatatult sdavad lilla ebaheinik (Lepista nuda) ja udulehtrik (Clitocybe nebularis).


Ida-Virumaa sood on peaaegu seenteta. Mnevrra leidub eri liiki seeni puissoodes ja soometsades. Ehkki soometsad on ldjuhul liigivaesed, kuid paistavad niteks sinika-rabamnnikud siiski silma seentekllusega. Madal- ja siirdesookaasikutes on levinud sgiseeneliik karvane riisikas (L. scoticus), vike valge karvane kibe riisikas, keda tuleks enne smist kupatada. Rabamnnikutes tavaliike on kupatamata sdav soopilvik (Russula paludosa), kupatamist vajav ja vrskelt mrgine kirbe pilvik (R. emetica) ning tinglikult sdav (mnele mrgine nii vrskelt kui ka kupatatult) sooriisikas (Lactarius helvus). Sooriisikat tepoolest ei tasuks sgiks korjata, kuna viimastel aastatel on selle riisika phjustatud mrgistusjuhtumid Eestis ha sagenenud.

Soostuvatest metsadest on Alutagusel seenerikkamad angervaksa-soovikumetsad. Tihti kasvab sellistes kuusikutes ja kuuse-segametsades hulgi kollariisikas, sagedased on tmmu ja kuuseriisikas, samuti kupatamist vajav lillakaspunane kuusepilvik (Russula queletii). Leht- ja segametsades on enim levinud mittesdav rngasvdik (Cortinarius armillatus), mrgine valge heinik (Tricholoma stiparophyllum), kupatamist vajavad kaseriisikas (Lactrius torminosus), lepariisikas (L. lilacinus), hallipiimane riisikas (L. vietus) ja kollakaspruun heinik (Tricholoma fulvum).

Seente paljususe poolest paistavad Alutagusel silma kdusoometsad ehk kuivendatud soometsad, kus tihti leidub erakordselt rohkesti niteks rngasvdikut, kollariisikat, vvelriisikat, kuuseriisikat, hallipiimast riisikat, kuusepilvikut ja tavavahelikku.

Sgisel vrivad Ida-Virumaal thelepanu luited ning luitemnnikud Peipsi phjarannikul ja Narva-Jesuus. Rannikuluited Narva-Jesuus on Eesti seenerikkamaid. Seal kasvab hulgaliselt mitut liiki narmasnutte (Inocybe), kes on smbioosis pajudega; nii mnigi narmasnutiliik on mrgine. Vareskaera vndis kasvab luitevallil erakordse rohkusega luitepsatrell (Psathyrella ammophila) vike pruunikas ja kuivetunud, sgaval liivas juurduv mittesdav lehikseen.

Phjarannikul asuvate vheste looalade (alvarite) seenestik on sgisel vaene. Pankranniku serva looniidu fragmentide seente hulka kuuluvad eesktt punalehikud (Entoloma) ja vesinutid (Hygrocybe). Klindialuste laialehiste pangametsade seenestik on kesisevitu, peamiselt leidub seal puidul ja metsavarisel kasvavaid seeneliike. Sgiseeni neil aladel peaaegu ei ole.


Saastunud tstuspiirkonnad Ida-Virumaal on kohati rmiselt seenerikkad. Sealsete seente viljakehad on enamasti mrksa suuremad ja lihakamad kui tavaoludes. Iseranis seenerohked on endised plevkivikarjrid, mis on metsastatud. Nende ks tpliike on soomustindik (Coprinus comatus; #2). Koguteoses Virumaa on 135. lehekljel kujutatud soomustindikut vralt nimetatud sirmikuks. Muidugi on ka kupatamata sdav delikatess suur sirmik (Macrolepiota procera) sellistes metsastatud karjrides sage seen. Kuigi kaks viimati nimetatud seent on head sgiseened, ei tasu neid karjridest siiski korjata, kui vhegi oma tervisele melda.

Inimtekkelistes kasvupaikades kasvab Ida-Virumaal kogu Eestis viimasel aastakmnel sagenenud kuldmampel (Phaeolepiota aurea; # 7), kes erakordselt ilusa, suure ja lihaka kuldse seenena paelub kahtlemata kiki looduses kijaid. Seda liiki seened on topeltohtlikud: nad vivad sisaldada saasteaineid ja phjustavad paljudel inimestel nii vrskelt kui ka kupatatult sduna mrgistust, mis avaldub seedehiretena.

Hoiatada tuleb seenestajaid veel he, kigis metsatpides juunist hilissgiseni leviva mrgise seene eest, see on Eesti tavalisim lehikseen tavavahelik (Paxillus involutus; # 6). Varem peeti teda sdavaks, kuid nd kogu Euroopas mrgiseks nii vrskelt kui ka kupatatult. Mrgine toime ilmneb inimese immuunssteemi rikkumises, mis vib avalduda alles kuude vi aastate prast.


Ida-Virumaal on leitud ksteist Eesti punase raamatu seeneliiki ja neli kaitse all olevat liiki, viimastest kuuluvad kolm liiki ka punasesse raamatusse [3]. Kaitsealused liigid on punase raamatu haruldus must narmik (Phellodon niger; 3. kat.), punase raamatu ohualdis haavants (Junghuhnia pseudozilingiana; 3. kat.), punase raamatu ohualdis pruunikas mtsnarmik (Bankera fuligineoalba; 3. kat.) ja punasesse raamatusse mittekuuluv, hiljem kaitse alla vetud Euroopa seenharuldus taigapssik (Inonotopsis subiculosa; 1. kat.) Taigapssikul on Euroopas ldse vaid kuus leiukohta, neist ks on teada Alutaguse plismetsas.

Peale eelnimetatud kolmele punase raamatu liigile kasvab Ida-Virumaal veel kaheksa liiki Eesti punase raamatu seeni: lodupoorik (Rigidoporus crocatus), tardpoorik (Protomerulius caryae), pruun kbarnarmik (Hydnellum ferrugineum), samblaniidik (Eocronartium muscicola), hallikas murumuna (Lycoperdon pedicellatum), punakas maatht (Geastrum rufescens) (# 3), vike maatht (G. minimum) ja kobarjas tlvssik (Xylaria polymorpha). Kobarjas tlvssik on ohualdis liik, hallikas murumuna ja pruun kbarnarmik vajavad thelepanu, lejnud liigid on hinnatud haruldasteks.



1. Kalamees, Kuulo 1996. Seened. Saaber, Kalju (toim.). Koguteos Virumaa. Lne-Viru Maavalitsus, Ida-Viru Maavalitsus: 133137.

2. Kalamees, Kuulo jt. 1976. Eesti mkoloogide teaduslikud hismatkad 19571971. Trass, Hans (toim.). Eesti looduseuurijate seltsi aastaraamat 64: 1637.

3. Parmasto, Erast (toim). 1999. Eesti seente levikuatlas 2. Kaitsealused ja Eesti Punase raamatu liigid. Tartu.

4. Rhl, Arthur 1940. Ratva raba looduskaitse reservaadi taimkattest. Vilbaste, Gustav (toim.). Looduskaitse II. Loodushoiu- ja turismi instituudi kirjastus. Tallinn: 92-125.



Kuulo Kalamees
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012