Eesti Looduse fotov�istlus
2009/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artikkel EL 2009/10
Meemaitseline keelekaste Aafrikast

Seda pakub Luna-Aafrikas kasvav taim tee-mesilasepsas, kelle lehtedest, itest ja oksaraagudest saab valmistada ha enam kuulsust koguvat honeybushi ehk meeteed.

Palju nimesid phjustab segadust. Vanasna tleb kll Heal lapsel mitu nime, kuid alati ei pruugi see paika pidada. Eestimaal kaubastatakse knealust teematerjali mitme nime all. Otsetlge ingliskeelsest snast honeybush on meie emakeeles saanud mneti eksitavalt vasteteks kas meepsas vi isegi meepuu.

Esimene nimetus oleks igati kena, iseloomustaks ka taimest saadavat jooki, kuid paraku on see nimetus juba hivatud. Nii leidub eestikeelses taimenimetuste loetelus suur meepsas, kes on hoopis teine taim, kui selle loo peategelane. Vib ju piirduda ingliskeelse laenuga honeybush, kuid seegi poleks keeleliselt pris ige.
Tegelikult on sellel teeandjal taimel eestikeelne nimetus olemas ning kigiti originaalne pealekauba. Saagem siis lhemalt tuttavaks: tee-mesilasepsas ehk ladinakeelse nimetusega Cyclopia intermedia. Et sellest taimest valmistatakse joogiteed, on eesliide igati omal kohal. Mis puutub snahendit mesilasepsa, siis sobiv on seegi.
Taime eluvormiks on testi psas ning itseajal ohtralt puhkevad erekollased, tumeda keskosaga, tuntavalt lhnavad ja nektaririkkad ied meelitavad ligi kikvimalikke nektarihimulisi putukaid, sealhulgas mesilasi. Poodi minnes ja teed osta soovides peab siiski piirduma nimetustega honeybush vi meepsas, sest uudne eestikeelne nimetus pole veel kaubandusvrgus kinnistuda judnud.

Lhidalt teeandjast endast. Tegelikult saab teematerjali koguda paljudelt mesilasepsa perekonna liikidelt. Nende looduslikus kasvukohas, mis hlmab suhteliselt kitsast ja omaprase kliimaga ala Luna-Aafrika vabariigi territooriumil, kasutatakse teematerjalina lausa 23 liiki taimi.
Paraku on mne liigi levik vga piiratud, samuti on liigiti erinevusi itseaegades ning kige olulisem on see, et eri liiki taimedelt saadakse erisuguse biokeemilise koostise ja maitseomadustega teed. Peale tee-mesilasepsa kasutatakse teeteoks tihti ka joogi-mesilasepsa (Cyclopia genistoides) lehti ja isi. lemaailme kaubandusedu saadab siiski liiki C. intermedia ehk juba mainitud tee-mesilasepsast, mida kohalikud kutsuvad oma keeles heuningbos.
Taim ise on eluvormilt psas ja sstemaatiliselt kuuluvuselt liblikieliste sugukonna liige. Viljad on kaunad, mis peidavad endis vikseid kvakattelisi seemneid. Taime esmane botaaniline kirjeldus anti juba 1705. aastal ja eesktt seetttu, et kohalikud elanikud kasutasid taime tihti. Ka nd kogutakse teematerjaliks selle liigi lehti, isi ja vrseid, kusjuures vrsete varreosa on hoolimata suurest massist joogipoolisena kige maitsetum.
Mesilasepsast tehtud teed on kohalikud himud pruukinud aastasadu nii joogi kui ka leebe loodusravimina ennekike hingamisteede haiguste vastu alates khast ja lpetades kopsupletikuga. Kui veel viisteist aastat tagasi piirdus teematerjali phinudlus vaid kohaliku turuga, siis viimased aastad on kaasa toonud ekspordi vimsa kasvu.
Nudlus teematerjali jrele on kahekordistunud peaaegu iga nelja aastaga. Seetttu ei jtku enam looduslikel kasvukohtadel kasvavate taimede varudest ning taimi on hakatud kasvatama ka istandustes. Esimene suuristandus rajati 2001. aastal.
Taimede kasvatamine annab mitu eelist. Korjajad ei pea sooritama pikki otsinguretki teematerjali kogumiseks, taimede likus- ja kasvureiim on tpsemalt jlgitav ning kogutud materjal lheb kohe ttluseks. htlasi saab istandustest ka htlase kvaliteediga teematerjali, sest jrjepidev saagikoristus takistab jmedamate okste kujunemist psastel.

Teematerjali edasine saatus. Prast kogumist tuleb saak kiiresti tdelda. Ttlus hlmab nelja phiprotsessi. Esiteks purustatakse lehed, ied ja vrsed peenikesteks tkkideks. Purustamise kigus vabaneb taimeosadest vedelik, mis loob eelduse teematerjali biokeemilisteks muutusteks jrelvalmimisel; phirhk on aeglasel oksdeerumisel. See toimub suhteliselt krgel temperatuuril ja selle kigus taimeosad tumenevad.
Teematerjali tdeldakse kahel viisil. Esiteks: suurtes, vhemalt paar tonni teematerjali mahutavates, klgedelt kinni kaetud kuhjades iseeneslikult vabaneva soojuse mjul. Paari pevaga kerkib kuhjatises temperatuur vrdlemisi kiiresti ja seetttu on hiljem vaja teematerjali korrapraselt ja phjalikult segada, et tagada selle htlane valmimine.
Teematerjali saab tdelda ka spetsiaalsetes eelkuumendatud ahjudes. See meetod vimaldab saavutada soovitud tulemuse tunduvalt kiiremini, samuti on ka temperatuurireiimi parem kontrollida, kuid kasutatud materjali hulk on viksem.
Teematerjal sobib tarbimiseks, kui tal on iseloomulik pruunikas vrvus ning eriline magus lhn. Jrgmises etapis tee kuivatatakse ja lpuks sorditakse. Lahtiselt kaubastatavast teest eraldatakse nii jmedamad osad (varretkid) kui ka peenike lehepudi. Lehepudi saab kasutada pakitee valmistamiseks.

Joogipoolise kuus plussi. Tee-mesilasepsa kuivmaterjalist saadud tmmisel on joogina hulk hid klgi. Jook ei sisalda ei kofeiini ega teisi nrvissteemi ergutava toimega alkaloide. Jrelikult vib seda juua igal ajal, ka hilishtul. Samuti sobib see jook lastele ja neile inimestele, kes organismi eripra tttu ei saa kofeiiniga jooke mingil phjusel pruukida.
Ehkki tees endas otseselt organismi rahustavaid ja lgastavaid hendeid olulisel mral ei leidu, tagab just kofeiini puudumine leebe mju organismile. Kofeiinitus tagab ka soodsa mju organismi veereiimile, sest see keelekaste ei soodusta kiiret vedeliku vljutamist organismist.
Selles teemrjukeses on vga vhe parkaineid. Jrelikult pole sellel teel mrkjat maitset ega limaskesti kootavat toimet. Teematerjali saab sna pikalt, kuni 10 minutit hautada. Parkainete vhesusega saab seletada ka tee heledat merevaigukollast vrvust ning omalaadset nrka magusat maitset. See ei tulene mitte niivrd loodusliku teematerjali suhkrurohkusest, vaid magusat maitset varjutavate hendite vhesusest. Sestap saab seda teed nautida ka ilma tpiliste magusate lisanditeta (suhkur, mesi jne.). Arvestades inimeste niigi lemrast suhkrutarbimist, on selline looduslik eripra teretulnud.
Mesilasepsa-tee pluss on rohkesti eri antioksdante, eesktt mitmesuguseid polfenoolseid hendeid, mis tee tmbamisel ka joogipoolisesse kanduvad.
Nagu igas taimses materjalis, on ka selles tees arvestatavalt kaaliumihendeid. Et tassi tee valmistamiseks vetakse materjali tavaliselt kllaltki suur kogus (ks-kaks teelusikatit tassi tee kohta) ja teelehtedel soovitatakse lasta tmmata vhemalt viis minutit, juab osa kaaliumihenditest ka joogimaterjali. Seda soodustab ka teematerjali peenestatus.
Mikroelementidest leidub selles tees rauda, mangaani ja tsinki. Vttes arvesse parkainete suhtelist vhesust, on ka nende mikroelementide judmine nii tmmisesse kui ka tarbija organismi sna tenoline.
Ja lpuks, seda teed on mugav tarbida. Seda vib juua nii kuumalt, leigelt kui ka klmalt jteena. Jtee valmistamisel soovitatakse vtta rohkem teematerjali ja pikendada ka teelehtede tmbamisaega.
Teed vib juua niisama vi lisanditega. Sel juhul eelistatakse piima, sidrunit, puuviljamahlu, teisi teejooke, tsitrusviljade kooretkikesi, roosi, jasmiini, pevalille kuivatatud kroonlehti vi vhesel hulgal eri vrtse. Meil makse teepoodides ka selle tee lhnastatud-maitsestatud variante (niteks Irish Creme, maasikas jne.), kuid lisandid pigem varjutavad teejoogi loomuliku maitse.



Urmas Kokassaar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012