Eesti Looduse fotov�istlus
2009/10



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Tjuhend EL 2009/10
Kuidas pildistada rannalinde

Eestis on rannalinde ja eriti kahlajaid parim pildistada kevad- vi sgisrnde ajal. Mistagi on neid siin ka rnnetevahelisel ajal, kuid suvi on htlasi pesitsusaeg, mil ei tohi vrskeid pereloojaid hirida. Rannalinde on keeruline sdaga peibutada: tavaliselt on pikad rannaribad sobivat toitu tis ning linde huvitavaid ussikesi ja limuseid lihaletist osta ei saa. Seega mravad pildistamiskoha linnud. Kohavalikuga kaasnev eelt nuab pisut kannatust ja binoklit vi vaatetoru, et leida pildistamiseks sobivaim laagriplats.

Kas varjest vi silmast-silma? Kui koht on leitud, tuleb teha otsus: kas panna proovile oma roomamisoskused vi pstitada varje. Omad plussid ja miinused on mlemal. Viimased kaks aastat olen ma kurvitsalisi pildistanud ainult telgist, kuid esiti jdvustasin ma neid ilma varjeta, lindudele jrk-jrgult lhemale roomates. See moodus on mrksa vaevarikkam, mrjem ja haisvam, kui telgis ootamine. Kui linnud otsustavad kaugemale minna, tuleb fotograafil neile jrgnedes roomata sna otseses mttes lbi paksu ja vedela. End veidigi psti ajades on lindude ralend peaaegu alati kindel.

Selle pildistamisviisi eelis vrreldes telgis istumisega on suurem liikumisvabadus: kui linnud on piltniku omaks vtnud, saab tasapisi liigutades valida eri taustu vi isegi pildistatavaid, kes niteks pisut eemal toimetavad. Miinuspoolelt tuleb mrkida, et rannikulindudega on nagu kikide teistegi linnuliikidega: kuigi sind on niliselt omaks vetud, hirib inimese kohalolek linde kindlasti rohkem kui varjetelk. Kui inimene on vaatevljast tielikult kadunud, tunnevad linnud end alati vabamalt.

Magus adruhais. Kui otsustada ilma varjeta pildistamise kasuks, tuleb esmalt prata thelepanu igele riietusele. Kui lindudele on tarvis lheneda niteks vee poolt ning ilm ja vesi soojad, on kige lihtsam minna vette ujumisriietes.
Jahedama ilmaga tasuks melda vettpidavale riietusele. Mina olen sellistel puhkudel kasutanud kalamehepkse ja veekindlat pealisjopet. Sobivaid jopesid leiab niteks suurtest ehituspoodidest alla saja krooni eest. Siiani pole srane riietus mind htta jtnud.
Mida sgise poole, seda tsisemalt tasub melda sooja pesu vi soojema riietuse kasutamisele veekindla pealisriva all. Pevad vivad veel tunduda kuumad, aga tihti venib pildistamine, mille jooksul tuleb lebada enam-vhem he koha peal hes asendis, htusse ning siis muutuvad maapind ja hk jrsult klmemaks. Seetttu vivad pildistajat tabada klmetushaigused.

Puhtam, kuivem ja muretum. Varjest pildistada on tkk maad mugavam. Rannarseks varjeks sobib hsti mni madal telk, mis hooajakaubana saadaval enamikust kaubanduskeskustest. Kuna need telgid ei ole meldud pildistamiseks, tuleks ostes prata thelepanu paarile olulisele punktile.
Telgil peaks olema vettpidav phi: niimoodi saab oma fotokoti, lisariided ja tarvikud turvaliselt kuivana hoida, kui telk on les seatud niteks mrja adru vi liiva peale.
Supermarketitelgid kumavad valgust lbi. Kui he klje peale satub paistma pike, vid olla kindel, et teiselt poolt vaadatuna ilmub telgi vastasseinale fotograafi tontlik kujutis, mis peletab linde samamoodi kui inimese kohalolek. Lihtsaim lahendus selle vltimiseks on jahindus- vi militaarpoodides mdav varjevrk, mis tunduvalt vhendab telgikanga lbipaistvust. Sama vrk aitab pildistavat fotograafi hsti peita adruvallide vahel.
Varjetelk tasuks paigaldada nii, et sinna saab siseneda ja sealt vljuda linde hirimata, seega niteks roostiku vi vimaluse korral kaldarse vsa piirile. Telk tuleks jtta paika vimalikult pikaks ajaks, et linnud selle omaks vtaksid. Kuigi rnde ajal muutub pildistatavate koosseis ja hulk kiirelt, vivad suured parved edasilennuks soodsat tuult oodates ka ndalaid samas paigas toituda. Kui telki pole vimalik seada niteks roostiku rde, tuleks varjesse siseneda ja sealt vljuda pimeduse katte all.
Telk tuleks siduda tugevasti maa, kivi(de) vi psaste klge. Meretuuled on ettearvamatud. Mul tuli seda sel sgisel tdeda, kui pidin eeldatavalt hsti kinnitatud telgil jrel kima, kahlates rinnuni vees otse avamere poole.
Soojadel pevadel telki pugedes ootab seal ees leitsak ning kuigi siis on seal paras istuda pesuvel, ei tohiks siiski soojemaid riideid koju jtta. htul lheb mere res jahedaks, jope on hea kaitse nii ootamatu vihma kui ka ttute sskede vastu. Nohu-kha tuleb talvel nagunii, ei ole vaja neid vastu sgist rritama hakata.
Kui tavaliselt vlditakse pise peva ajal pildistamist, siis vee peal ei ole asi nii hull. Vesi ttab peeglina, tites hsti kontrastseid varjualasid ning pehmendades ldist vaatepilti. Kui linnud liival vi adrul toimetavad, ei ole sellest muidugi mista abi.

Kodut. Artikli algul mainitud eelt hulka kib ka pildistatavate liikide kitumise tundmappimine. Kurvitsaliste toitumisviisid on erisugused. Pstitades varje madala lombi piirile, vib olla kindel, et peagi saab fotograaf sbraks mitmesuguste tildritega. Samas niteks tlle ja rislasid neb seal vhem. Kui rislasid neb ka veest toitumas, siis tllidele meeldib oma saaki ngitseda kas liiva vi adru seest. Veidi krgem vesi nullib selle vimaluse ka rislade jaoks. Pikemate jalgadega tildritele vi tutkastele klbab ka veidi sgavam lomp.
Mere res pildistades tuleb silm peal hoida ka ldisel veetasemel. Tnapeval on seda lihtne teha interneti vahendusel, niteks Eesti meressteemide instituudi lehelt: http://on-line.msi.ttu.ee./kaart.php. Nii ned juba hommikul arvuti tagant ra, kas vesi on kllalt madal, et varem valmis vaadatud seljandikule khutama minna vi kas tuleks vtta kaasa pesulksud, et nd poolenisti vees hulpiv telk kuivama riputada.
Kohtades, kus mina olen aastast aastasse rannalinde pildistanud, on rnne sgiseti alati vimsam, seega ka pildisaak parem kui kevaditi. Esimesed varjesistumised on tavaliselt jnud juuli keskpaika ning kuigi tegemist jtkuks oktoobrini vlja, saab see lbu tavaliselt 20. augustil otsa. Vhemalt mneks ajaks. Nimelt algab sel kodumaa jaoks thtsal peval pardijaht. Neis paigus, kus paugutamine on lubatud, ei ole mned ndalad prast laltoodud kuupeva mtet fotojahile minna, kui ei taha just pssimehi pildistada.

Fotokaamerad ja -objektiivid. Kurvitsaliste suurus varieerub pris kvasti. Kui pisikese vrbrisla pikkus jb 1214 cm vahele, siis sgisrndel meie randades kllalt tavalise suurkoovitaja pikkus vib olla isegi kuni 60 cm. Kuna miski ei taga, et kige viksemad linnud otse telgi ette maanduvad, kehtib linnupildistamise objektiivivalikul ikka reegel: mida pikem, seda parem. Objektiivi pikendamiseks on hea kasutada telekonvertereid, sest torude vahetamine keset pildistamist hirmutab linnud lendu. Kui neid korduvalt heidutada, vidakse hakata telki vrastama.
Tnapevased kaamerad vimaldavad pildistada likiirete sarivtetega, tuues kuuldavale korraliku trina. Vaiksel htul ajab niisugune heli varje lheduses tegutsevatele sulelistele kindlasti hirmu nahka. Seega: tutvusta end kaaderhaaval. Ka ksikute klpsude peale tstetakse pead ning heidetakse varje poole kahtlustavaid pilke, kuid juba natukese aja prast on linnud vra klbinaga harjunud ning fotograaf vib endal srme kangeks vajutada.



Toomas Ili
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012