Eesti Looduse fotov�istlus
04/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
toimetaja veerg EL 04/2003
Palgimetsast saab lepavsa

MT Loodusajakiri hoiab Eesti metsal silma peal alates 2001. aasta sgisest, andes vlja ajakirja Eesti Mets. Ka ajakiri Eesti Loodus aeg-ajalt metsateemat ksitlenud, seekord koguni kaaneteemana. Kas mets saab otsa? Nii, nagu Eesti rahvast on hoiatatud le oma vimete tarbimise ohtra laenamise ja liisimise eest, ptakse vahel mrku anda ka metsa letarbimisest. Mets on ka otsekui pank oli ju mets mnda aega isegi Eesti krooni tagatis. Vi hoiukassa, kust tuleb vtta nii palju, et ka tulevikuks midagi jaguks. Arvudes ongi tegelikult kik pris kena: ldjoontes nib kogu raiemaht jvat sstlikkuse piiridesse.

Kui arvudesse sgavamalt svida, siis on phjust la alarmi kllaga. Mida me sealt hoiukassast tegelikult vtame? koidulaid ja jakobsone ehk rahaliselt vrtuslikke kuuse- ja mnnipuid! Ja hoiuprsakesele ei tee see justkui midagi, vastupidi, prsake nib hoopis raskemaks paisuvat, sest me viskame sinna viie-, kmne- ja viiekmnesendiseid juurde. Meil aga on tunne, et oleme nd hsti rikkad. Aga kui selle sstetud hunniku vrtust vaadata, siis selgub, et pole me nii rikkad htigi Ainult sandisendid. Puha kased, lepad ja pajud. Eriti hullud on need viiesendised nagu lepad, mis kasvavad igal pool, aga mis on nii mttetult vikse vrtusega, et neid ei tasu isegi raiuda. Seega kulutame ra kige vrtuslikuma ja jtame nii moeprast natuke vhevrtuslikku vara alles.

Niimoodi laialt elada on muidugi pris mnus, aga kas saame tegelikult aru, et teeme seda oma jreltuleva plve heaolu arvelt? Kas kujutate ette lapsevanemat, kes lapsele vlgu tekitab, jttes lapse paljaks ja oma vanema tekitatud vlakoorma alla? Muidugi on ka selliseid, kuid meie hiskond niisugust suhtumist ldiselt heaks ei kiida. Ent kuidas peakski hiskond tervikuna aru saama, et tegelikult laename oma laste(laste) arvelt, kui riigivimu kandjad kinnitavad, et meie metsamajandus on igati mistlik ja sstlik?

Praeguse metsamajanduse jtkudes juame ige varsti jrele oma ideaalile Skandinaavia maadele, kus metsad on muudetud metsapldudeks ja rikkaliku elustikuga loodusmetsa vib nha ainult kaitsealadel. Kuidas lheb see tulevikupilt kokku meie kujutelmaga eestlastest kui metsarahvast?

Meie hepevaliblika-mtteviisist likavad aga kasu needsamad phjanaabrid, metsarikkad soomlased ja rootslased, kel omal metsa kllaga, aga kes on loodusmetsade raadamise etapi juba lbinud ning nd, viga taibanuna, omi metsi taas samblasse kasvatada pavad. Ja mis viga seda teha, kui Eestist saab head okaspuitu nii odava hinnaga!



Helen Alume
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012