Eesti Looduse fotov�istlus
2010/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Intervjuu EL 2010/12
Looduskaitsja parim partner on terve talupojamistus

Tegin tna, 4. detsembril, siin Saaremaal vlitid, ilm oli talviselt malbe. Aeg-ajalt tuiskas, siis paistis jlle pikest ning ka inimesed olid heatahtlikud. Vgisi tekkis mte, et jutud kohalike elanike ja looduskaitsjate vastuseisust on tugevasti liialdatud.

Niiviisi ldistada on raske, eks see sltub kohast ja probleemidest. Saaremaal, ka Vhmal, kus tna kisid, on palju tugevaid kogukondi. Nendes kohtades ei ole traditsioonidest rikas maaelu veel tielikult kadunud.
helt poolt vib ju lihtsalt vita, et looduskaitsjad on kohalikud ra ostnud poollooduslike koosluste toetustega. Kuid teisalt on selge, et looduskaitse on tnasel peval kohaliku (maa)elaniku oluline liitlane: ks vheseid meie riigis, kes mtleb kaasa ja aitab traditsioonilisel, sajandeid kestnud pllumajandusel ja maaelul kestma jda.
Olen tiesti veendunud, et juba kmmekonna aasta prast on loodushoidlik pllumajandus, tavaprane aastaringne maaelu ja silinud mitmekesine rikas loodus meie maa kige tuntumad, kalli raha eest ostetavad ja krgesti vrtustatud teenused. Need on lihtsalt Eesti ainulaadsed ja hindamatud vrtused.

Maal tegutsev looduskaitsja tundub olevat otsekui kunagine koolmeister, kes aitab muu hulgas selgitada kiki ettetulevaid loodusnhtusi puugirohkusest kompostihunnikus pesitsevate nastikuteni vi auto alla jnud khrikuni. Igatahes oled meedias neil teemadel rohkesti sna vtnud.

Pean kohe rhutama, et looduse tutvustamine pole praegu mu phit. See on jnud mulle vga sdamelhedaseks varasemast ajast, kui olen petanud likoolis zooloogiat ja hiljem Viidumel niteks loodusehuvilisi juhendanud. Ajakirjanikud on mind ise les otsinud ja kommentaare palunud. Ma ei ole ennast ja oma mtteid kunagi ise eksponeerinud, seda enam teeb head meelt, et vaatamata ldisele moele tunneb meedia ja avalikkus siiski veel looduse vastu psivat huvi.
Pan looduskaitselistel teemadel kneledes ikka ka petusliku iva sisse panna. Niteks vigastest, taastuskeskusesse toodud loomadest vi siia talvituma jnud lindudest rkides ei maksa kunagi unustada, et vigane vi auto alla jnud loom on toiduks mitmetele kenadele kiskjatele ja raipesjatele. Kas vi raisamardikatele, kes seetttu meie krval psivad ja looduse ringkigus olulist rolli tidavad.
Paraku kaugeneb ndisaegne inimene loodusest ha enam. Suhe loodusega pole enam igapevane. Siin paistavad linna- ja maainimeste erinevused eriti silma. Niteks Viidumel on maa- vi linnakoolide ekskursioonidel oluline vahe maalapsed vtavad sna ja tiendavad mu juttu thelepanekutega oma ehedatest loodusvaatlustest: kus kohas on sookurg sel aastal varem saabunud, rstikud rganud vi millal esimene lane ide puhkenud.
Kusjuures sageli on phikooli laste seas eriti thelepanelikud loodusejlgijad just need n.-. vnikud, kellele tavaline kooliprogramm ja -kord pole kige meeleprasemad. Kui ksida nendelt maapoistelt niteks, millal srg kudema tuli vi millal esimene paiseleht itsema hakkas, saab vga phjalikke ja teseid vastuseid. Siit ka laiem soovitus: iga lapsega tuleb lihtsalt tegeleda, teda arendada, et ilmneksid tema tugevad kljed.

Kas keskkonnaametnikel jb ikka aega lepingupartnerite ehk siis niteks poollooduslike koosluste hooldajatega suhelda?

Paraku liiga vhe, kuigi see on looduskaitse tuleviku jaoks kriitiliselt oluline ksimus. Mul on aegade jooksul nnestunud siin Saaremaal saavutada paljude maaharijatega usalduslik kontakt. Ma pole kll kunagi klapoe ees meestega lut joonud, ilmselt on aidanud lihtsalt oma joonele ja eesmrkidele kindlaksjmine, erialane kompetentsus ja lbipaistvus. Ka pole ma kunagi midagi looduskaitse partnerite eest varjanud. Kui ise ausalt suhelda, vastatakse sulle samaga.
Mletan ht koolitust, kus looduskaitse seaduslikku poolt tutvustavale noorele kolleegile esitas talumees ksimuse: miks peab niitmist alustama 10. juulil? Spetsialist mtles veidi ja vastas siis kindlalt: kuna nii on kirjas keskkonnaministri mruses. Arvan, et niiviisi formaalselt seletades pole looduskaitse kuigi jtkusuutlik. Selliseid asju on vimalik ka inimlikult arusaadavalt ja sisuliselt phjendada. Ametnik peab leidma maahooldajaga hise keele.
Niteks olen pdnud igati toetada Laadjala kla taluperemeest Andrus Seppa, kelle osa puisniitudest ja puiskarjamaadest on PRIA ametnike meelest olnud liiga tihedad. Tegelikkuses on need suuremas osas hsti majandatud ja esinduslikud, ulatuslikul alal paiknevad poollooduslikud kooslused. Looduskaitsjate moraalne toetus maahooldajale on siin eriti thtis.
Olen tema hooldatavatel aladel kinud koos Soome, Hollandi jt. teadlaste ja looduskaitsjatega, et suure vrtusega traditsiooniliselt kasutatavat ala vljamaalastele nidata. Prast klalised tnasid peremeest vga ohtrasnaliselt; kui nad olid koju judnud, ilmusid tema puisniite ja -karjamaid kiitvad artiklid ajakirjades.
Selline tunnustus on vga oluline, see nitab talunikule, et tema igapevasel tl on palju laiem thendus kui ksnes PRIAst saadavad kroonid. Nii tulebki vlja, et meie traditsioonilised poollooduslikud kooslused ongi rahvusvaheline vastutus ja suur vrtus omaette, mitte ksnes vimalus raha saada.

Sinu ks olulisi tlike on loomakahjustuste kokkuarvamine ja kompensatsioonide mramine. Kas neid kahjusid on palju?

Hvitatakse suurkiskjate hundi, karu, ilvese ning vikekiskjatest euroopa naaritsa tekitatud kahjusid, siis lbirndavate rndlindude laglede, hanede ja sookurgede ning kotkaste, eriti kalakotka tehtud kahjustusi, lisaks ka hlgekahjusid kalameestele.
Tundub, et liigse kompenseerimisega kipub kaduma kunagine peremehetunne ja vastutus. Vanasti aeti kari seks majale lhedale vi isegi lauta, peval valvas karjane. Iga peetav pudulojus oli tpselt arvel, tema eest hoolitseti, sest nendest sltus kogu pere toit ja tde tulemuslikkus. Nd ha enam peetavad lihaveised ja lambad ei vaja tingimata seks kodu lhedale ajamist, kuid siis peavad karjatarad olema kiskjakindlad vi loomade omanik muud moodi kiskjaid eemale hoidma, sest ta on ju vtnud oma loomade eest vastutuse.
Oleme niteks maksnud kompensatsiooni huntide murtud lammaste eest, aga lambaid murti lhikese ajavahemiku jrel samast koplist mitu korda. Loomade omanik pole leidnud abinusid, kuidas hunti eemal hoida. Varasemal ajal, kui igal loomal oli eluliselt suurem vrtus ja neid ei peetud ainult loomhiku- vi pindalatoetuse saamiseks, siis oleks sellise loomade korduva murdmise vastu midagi kohe ette vetud.
Samas peaksid kompensatsioonid pehmendama rgset viha kiskjate vastu ning selles mttes need mnevrra kindlasti ka aitavad.

Kllap ks raske valdkond on vigaste metsloomade taastusravi ja kas vi talvituvate veelindude talvine toitmine: bioloogiliselt vaadates mttetu vi koguni kahjulik tegevus, aga sotsiaalselt oluline.

Loomade eest hoolitsemine annab inimestele vimaluse oma abistamissoove ja empaatiavimet rahuldada: niiviisi aidatakse abivajajaid ja nrgemaid, ollakse loodusega kontaktis, mne tegutseja arvates isegi kaitstakse seelbi loodust. Kahtlemata on mitmevrvilised tihased akna taga pekitkil vi pardid-luiged paisjrve lahvanduses kenad vaadata ja nende toitmine tidab inimesi rahulolutundega.
Samas on luikedele pidev saiastmine kahjulik, see toit on nende jaoks ebaloomulik. Ja klm vtabki siia talvituma jjad ra. Ka tbised vi vigased metsloomad viksid jda looduse toiduahelas omale kohale, kui just pole tegemist harulduse vi rangelt kaitstava liharuldase liigiga.

Vastuolulisi tundeid iseranis loomakaitsjate seas vib tekitada ka vrliikide hvitamine loodusest. Kuidas edenevad signaalvhi tapatalgud?

Riksu ojast on signaalvhki viimastel kuudel pidevalt vlja ptud ning pgitulemused nitavad sugukpsete, suurte vhkide pidevat vhenemist. Oleme vhispetsialistidega arutanud, et mrgitamine pole siin parim lahendus: pole tpselt teada mrkide mju teistele veeorganismidele ja ehk saab praegu veel abi vhkide vljapgist.
Signaalvhk toodi 20. sajandi alguses Phja-Ameerikast Rootsi veekogudesse fauna rikastamise ja majandusliku kasu eesmrgil: ta kasvab kiiremini kui jevhk, on vhenudlikum, agressiivsem, ei haigestu vhikatku. Samas trjub ta oma kohaloluga vlja viksema konkurentsivimega jevhi ning levitab ise selle all kannatamata vhikatku. Paradoks on, et meie prismaist jevhki hindavad vhke toiduks kasutavad restoranid palju krgemalt: tema koorik on hem ja liha maitsvam. Praegu on Eestis signaalvhk sees vaid Saaremaal Riksu ojas ja Harjumaal Mustjes ning selle liigiga vitlemine on praegu sna odav ja minu arvates veel vimalik. Kui loodame jagu saada hiid-karuputkedest, siis signaalvhki vib praegu veel trjuda vikeste kulutustega. Peaksime palju enam vrtustama meie krval aastatuhandeid elanud plisliike ja mistliku ettevaatusega suhtuma vrastesse.
Samalaadne juhtum Saaremaal on kopra sissetulek: veidi enam kui kmmekond aastat tagasi leiti kobras Koigi jrve lhedusest. Nd on koprad paljunenud ja judnud juba peaaegu kikjale Saaremaale. Selliste prismaiste, looduslikult levivate, kuid inimese elu oluliselt mjutavate liikide puhul peaks samuti igel ajal ja kiiresti selgusele judma, kas tahame Saaremaal elada koos kopraga vi mitte. Hilisem kopranuhtluse le kurtmine on hiljaks jnud ja kopraga vitlemine mrksa kulukam ja vaevanudvam.

Kes peaks niisuguseid muutusi meie looduses thele panema? Mulle tundub, et ks looduskaitse puudusi on uurimisasutuse, looduskaitseinstituudi puudumine: andmeid koguvad kll loodusteadlased vi -huvilised igasuguste lepingute raames, ent andmeid pole enamasti sstemaatiliselt kogutud, need on juhuslikud.

Tabasid valusat probleemi. Meil on kll keskkonnateabe keskus, kes koondab niteks seireandmeid. Meil on keskkonnaamet, kes enamasti tellib looduskaitseobjektidega seotud ksikuuringuid ja inventuure vljastpoolt. Meil on krgkoolid, kes tegelevad projektiphiste svauuringutega, mille abil toodetakse akadeemilisi kraade. Ent igaks tegeleb oma kitsa valdkonnaga, laiemaid seoseid eri liikide vi koosluste seisundi, arengutrendide, ksiktulemuste vahel ei leita, tohutut andmestikku ei analsi ega snteesi keegi ja selle poole ei peldagi. Eks looduskaitsebioloogid kivad ka vljas, aga ega meil niteks metsaraie mju vi poollooduslike koosluste seisundi hindamise krvalt muudeks vaatlusteks aega ei j ja korraprased loodusvaatlused pole ka heltki looduskaitsebioloogilt esmathtsalt nutav ega hinnatav phit.
Kaitsealuste liikide kohta on vimalik andmeid sisestada nii looduseuurijate seltsi vaatluste andmebaasi, EELISe andmebaasi kui ka mitmele poole mujale. Paraku on nii kogunevad andmed juhuslikud ja nende phjal on vga raske teha ldistusi, niteks liikide arvukuse muutuste kohta.
Keskkonnaametil on vga mitmesuguse ettevalmistusega ttajaid, kes enamasti on saanud krghariduse. Meil peaks olema palju tugevam soov ja vimalus ka oma ametkonna sees ksteist koolitada: ks tunneb paremini ht ja teine teist valdkonda, kas vi looduse tundmise poolest. Seda suurt ressurssi peaks palju paremini rakendama. Me tellime edaspidigi suure raha eest ekspertiise ja inventuure vljastpoolt teadlastelt ja ekspertidelt, aga ka oma spetsialistide oskustega peaksime palju targemini ringi kima ja rohkem ra tegema.

Oled koos Kalevi Kulliga avaldanud phjaliku kokkuvtte Eesti bioloogiajaamadest ja ka siin Viidumel hea seisnud ndisaegse bioloogiajaama rajamise ja tshoidmise eest.

Pean keset loodust asuvate vlibaaside ehk bioloogiajaamade olemasolu ja kestmist meie looduseuurimise ja -kaitse kultuuris vga oluliseks. Olen tiesti veendunud, et ilma Kuusnmme, Laelatu, Puhtu, Tipu, Kabli, Nigula ja veel paljude teiste bioloogiajaamadeta, mille hulka julgen ka oma Viidume paigutada, ei oleks meie loodusetundmise ja looduskaitse tase selline, nagu ta ndseks on.
Kuigi minu mitmed headest kolleegidest oponendid vidavad, et tnapeva loodusteadust saab teha ka ainult laboris vi lhikeste proovivtureiside abil, kasutavad nad ise ja nende kraadippurid vlibaase laialdaselt. Ka igapevaste looduskaitsetde tarbeks on need looduse keskel asuvad, lihtsaid t- ja elamistingimusi pakkuvad bioloogiajaamad asendamatud. Bioloogiajaamadel on meie looduseuurimise ja -kaitse ajaloos vga oluline osa ning usun, et tnapeval nende thtsus vaid suureneb.

Mis osa on vljaandel Estonia Maritima teie pere elus?

lekantud thenduses vime nimetada seda seeriavljaannet oma kolmandaks lapseks. Estonia Maritima algataja ja eestvedaja on Tiina Talvi, kes on lbi aegade, eri institutsionaalsete ja rahaliste vimaluste korral seda ajakirja suure visaduse ja armastusega toimetanud, seda alates teemade otsimisest, artiklite tellimisest, toimetamisest ja kljendamisest kuni trkitehniliste tdeni.
Alustasime 1996. aastal ja seni viimane, kaheksas kide ilmus sellel kevadel. Olen teda selle juures ju ja nuga toetanud. Meie perekonnaajakiri kirjastab Eesti rannikualade ja saartega seotud loodusteaduslikke uurimusi, monograafiaid ja levaateartikleid. Ta on kui omamoodi loodusteaduslike andmete ja kokkuvtete arhiiv.
Meenutaks kas vi sinu enda 1997. aastal ilmunud puisniitude monograafiat, mille veidi le tuhandene tiraa on ammu otsas, raamat huviliste seas vga otsitud ja mis kige huvitavam sellele tle on nn. cc-kirjanduses rohkem viidatud kui suuremale osale kskik millisele teosele meie tavaliste akadeemiliste looma- vi taimeteadlaste teadustoodangust. See on Estonia Maritimale suurim tnu ja tunnustus.

Kas tegeled edasi ka zooloogiaga, oma erialaga?

Praktiliste ksimustega kll, iga pev looduskaitsetd tehes. Rahvavalgustusliku tegevuse kaudu aeg-ajalt, niteks mrates inimestele tundmatuid loomi, kelle hulka on sattunud niteks nii Kuressaares lillepotist leitud hiina pderprnikas kui ka Tagamisa poolsaare rannast ptud nugakala. Olen judumda pdnud oma erialaseid teadmisi jagada ka kolleegidega ning samas ise pidevalt juurde ppida.
Kitsamalt zooloogilises uurimistegevuses on huvid ja suunad aegade jooksul veidi muutunud. Viidumele looduse keskele elama tulles oli kunagi idealistlik ettekujutus, kuidas ma hakkan loodusest iga pev laialdasi andmeid koguma, panen vlja oma uurimisobjektide pnised ja saan huvitavaid tulemusi. Viimasel ajal olen oma uurimusi kitsendanud, kuigi ka niteks igapevaseid toimetusi tehes on mul probiir taskus, juhuks kui peaks huvitav vi tundmatu satikas silma jma.
Olen kogu aeg arvanud, et peab tegelema vheuuritud loomarhmadega. Nii ongi mulle smpaatsed kahepaiksed ja roomajad, apteegikaan, mned llijalgsete rhmad. ks selliseid on niteks ebaskorpionilised, kellest olen kirjutanud lhikese loo hiljutisse Puhtu kogumikku. Nende loomakeste juurde sattusin Soomes Ahvenamaal koos Tiinaga tigusid uurides. Ebaskorpionid on levinud kikjal metsades, niitudel, rannikul ja mujal, aga nad on vikesed, raskesti tabatavad ja vhearvukad.
ks tigude uurimise ja kogumise phimeetodeid on kdu- ja taimejnuste proovide sorteerimine. Selles kihis elab ka enamik ebaskorpionilisi, peale raamatuskorpioni, kes elutseb inimese juures majades. Tigusid otsides jvad silma ka need mne millimeetri pikkused omaprase kujuga mblikulaadsed. Nii neid kaaspgina ongi kogutud, niteks lipilaste Puhtu praktikatel.
Vaatasin, et Rootsist on ebaskorpione leitud ligi kakskmmend liiki, Norrast heksateist, Soomest seitseteist ja Ltist ksteist, kuid Eestis on siiani mainitud vaid nelja liiki. Raamatuskorpion on teada juba Adolph Eduard Grube aegadest 19. sajandi keskpaigast. Neid loomi polnud Eestis hiljem keegi lhemalt ja phjalikumalt uurinud. Puhtu praktikate kigus koguti neid haruldasi loomi kll vhe isendeid, kuid nendegi seast mrasin Eestile kaks uut liiki.
Hiljem olen materjali kogunud veel paljudest kohtadest Eestis, kas vi niteks Hiiumaalt Kpu poolsaare tigusid uurides ja mujalt, ning lhiajal loodan avaldada ka hiljem lisandunud liikide loendi. Mind kidab see nhtamatu ja tundmatu valdav enamus, nagu ka mitmeid minu eeskujusid loodusteaduste lhiajaloost. Mainin kas vi Hans Lohmanderi ja Hendrik Waldeni Rootsist vi Hans Kaurit ja Juhan Vilbastet Eestist.

Faunistika on valdkond, mida tsised teadlased peavad ndisajal peamiselt harrastajate prusmaaks.

Nii see kipub olema, mnikord tunnen ka ennast kui 19. sajandist prit maa-aadlist looduseuurija, kes raiskab oma vabad ressursid veidrale harrastusele. Kuid liikide tundmine ja liiginimekirjad on kikide teiste looduseuurijate tde aluseks. Ka ndisaegseid looma- ja taimekoloogilisi uuringuid pole vimalik teha liike tundmata. Ja looduse, eriti liikide tundmisega on meil Eestis svenevalt vga halvad lood. Isegi meie likoolides loodusteadusi ppinud noored tunnevad elustikku vga halvasti. likoolis on faunistika ja floristika ppimisele phendatud aeg kahekmne aasta jooksul vhenenud mitu korda. Olen sellele kesoleval aastal (rahvusvaheline elurikkuse ja Eesti looduskaitse 100 aasta juubel) mitmes konverentsiettekandes tsiselt thelepanu juhtinud, kuid paraku jb see vaid relikti unustatud hdeks. Ajad ja moed on teised.
Minu arvates on faunistilistel-floristilistel uuringutel aegade vltel vga psiv vrtus: vhemasti sama loomarhma vi piirkonna uurija kasutab andmeid ja viitab neile artiklitele, olgu need ilmunud kuskil kohalikus ajakirjas vi artiklikogumikus, ka viiekmne aasta prast. Siinkohal on mul hea tunne, et ligi viisteist aastat tagasi Viidumel tehtud puisniitude jooksikute uuring on judnud huvilisteni ja sellele tle viidatakse tsistes poollooduslikke kooslusi ksitlevates teadusartiklites. Niteks fsioloogilistel vi koloogilistel tdel on nende valdkondade kiire arengu ja tegijate rohkuse tttu raskem psivalt kasutusklblikuks jda.

Mulle vga meeldib su kokkuvte Ruhnu loodusteaduslikust uurimusest looduseuurijate seltsi aastaraamatus. Eks seegi tundub paljudele thja tna, rahvusvahelistes ajakirjades seda vaevalt nnestuks avaldada.

Sellistel levaadetel on kindlasti vrtus jrgnevatele uurijatele: siit leiab allikmaterjalide viiteid, selle phjal saab uute tdega edasi minna. Oluline on varasematest tdest levaate saamine. Meie projektiphises maailmas leiutatakse liialt sageli jalgratast.
Arvan, et nii selliseid levaateid koostades kui ka niteks faunistika vi mne muu mitte nii ndisaegse teadusalaga tegeledes saan tasuda oma vlga hiskonna ees, kust on tulnud minu koolitusrahad. Eks mind ole koolitatud krgkoolis bioloogiks-zooloogiks, ent ttan hoopis teisel alal, looduskaitses, ning tegelen puhtpraktilise tga.
Kindlasti on mind sundinud loodust uurima uudishimu ja huvi, et teada oma mbruse ja maa kohta rohkemat. Kahtlemata on oluline ka tulemus, rm ajakirjas vi kogumikus ilmunud artiklist.

Mida teed tst vabal ajal?

Pan oma perega elada normaalset maainimese elu. Kasvatame lapsi ja juurikaid, teeme heina ja ht-teist veel oma ktega. Meie hobuste hooldatud karjakoppel tundub vhemasti endale ks Saaremaa kaunimaid. Mul on elus vga vedanud, Tiinaga koos juba igav ei hakka. Normaalne elu ja majapidamine aitab palju kaasa ka phitl. Looduskaitse partneritega suheldes on kasulik, et ikka ise ka tead, mis ilm oli heinaajal, milline kartulisaak pllul vi loomade arvukus metsas. Looduskaitset ei saa teha vaid kontoris.
Suur hobi on loodusteaduslik kirjandus seda on testi kik kohad tis ja naine kipub nurisema, et raamatuid on nii palju. Samas on varasemate tde uurimine huvipakkuv ja inspiratsiooni andev.
Looduskaitse on ennekike t inimestega, kuid seal edu saavutamiseks peab vga hsti loodust tundma. Ning parim partner selles ts on terve talupojamistus. On ju lihtne?
Aga mida sa ise sellisele ksimusele vastaksid, kus sul see vaba aeg on? (Naerab.)


Tnu Talvi on sndinud 10. oktoobril 1962. aastal ning les kasvanud Lahemaa keskel Loksal. Lpetas 1980 Loksa keskkooli ja 1985 Tartu likooli bioloogina. Ttanud samast aastast Tartu likooli zooloogia kateedri vanemlaborandi ja assistendina, 19912005 Viidume riikliku looduskaitseala asedirektorina, 20062009 looduskaitsekeskuse Saare regiooni direktorina, alates 2009 keskkonnaameti looduskaitsebioloogina. petanud lipilastele selgroogsete zooloogiat ja histoloogiat ning juhendanud lipilaste vlizooloogia praktikume ja pilaste uurimistid, koolitanud kolleege ja partnereid poollooduslike koosluste hooldamise, liigikaitse, elustiku mitmekesisuse ja looduskaitse teemadel. Teinud uurimistd mitmete llijalgsete rhmade, kahepaiksete, imetajate ja poollooduslike koosluste fauna ja bioloogia, kalade ja imetajate histoloogia ning loodusteaduste ajaloo kohta. Kirjutanud teadusartikleid, ksiraamatuid, populaarteaduslikke artikleid, kommenteerinud loodusnhtusi eri meediakanalites. Estonia Maritima toimetuskolleegiumi liige.



Looduskaitsjat ja zooloogi Tnu Talvit ksitlenud Toomas Kukk
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012