Eesti Looduse fotov�istlus
2010/12



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Artikkel EL 2010/12
Kaheksas maailmaime Cornwallis

Mu suvine lbisst Cornwalli Eden Projecti imelistest kasvumajadest vltas bussireisile omaselt vaid napilt kaks tundi liiga vhe isegi pealiskaudseks levaatuseks. nneks taipasin koju kaasa osta kokku ligi neli tundi vltava kahele DVD-le kirjutatud neljaosalise filmi Edeni snniloost ja esimestest eluaastatest [1]. htteist saab juurde vaadata paiga sna korralikult veebilehelt [2]. Aga muidugi tahaksin Edenisse hoopis pikemaks ajaks tagasi: isiklikke elamusi rohkendama.

Alguses oli Heligan. Loomulikult on Eden suure hulga inimeste hist vili. ht neist saab siiski tie igusega nimetada Edeni isaks, meheks, kelleta midagi sellist ilmselt poleks sndinud.
Hollandi juurtega Tim Smit on sna kireva elulooga. Arheoloogiat ja antropoloogiat ppinud mees sai tuntuks hoopis popmuusika plaadiprodutsendina. 1987. aastal tekkinud soov elu muuta tegi londonlasest hendkuningriigi kauni, aga samas inimktest suuresti rikutud loodusega ja suhteliselt vaese edelasarve Cornwalli elaniku.
1990. aastal sai Smitist ks neid, kes hakkas uuele elule ratama Heligani Kadunud aedu, St. Austelli linna lhedal asuvat suureprast rohekompleksi. 400 aastat Tremayneide suguvsale kuulunud aiad olid oma hiilguse tipul olnud 19. sajandi lpul, siis aga kiiresti muutunud uinunud kaunitariks.

Smit ei teadnud enne tid Heliganis enda snul aiandusest suurt midagi, ometi kiindus ta lepeakaela uude harrastusse. Kuue aastaga oli aedade viktoriaanlik ilu taastatud. Meie loo seisukohalt on aga olulisem, et taastajad vtsid algusest peale sihiks siduda aiakultuur haridusega: rkida inimestele, esmajoones lastele, lugusid taimedest, selgitada, kui thtsad nad meile on. Aga sna pea mistis Smit, et Heligan jb liiga vikeseks tema ambitsioonile maailma paremaks muuta.
Nagu mainitud, on inimked Cornwalli tublisti rikkunud. Kunagi andsid siin tuhandetele td vase- ja tinakaevandused ning portselanisavi karjrid. Nd on maardlad thjaks ammutatud, jukus kadunud ning mneski paigas meenutab seda vaid rngalt segi pratud maastik.
he sellise jubeda paiga, hljatud Bodelva kaoliniidikarjri avastas 1990. keskel Tim Smit ja talle tuli meelde Arthur Conan Doylei Kadunud maailm. Smiti vaimusilmas kerkisid mitmekmne meetri sgavuse augu phja maailma suurimad kasvuhooned, maailma taimestikku koondav vaimustav aed.

Vitlus fondide ja loodusjududega. Enamik ideest kuulnuid pidas Smiti hulluks; vga tugev olevat olnud kohaliku rahva vastuseis. Aga oli ka neid, kes otsekohe innustusid.
Lhenemas oli aastatuhandevahetus, seetttu oli loodud millenniumikomisjon, mis pidi otsustama, millistele seda erilist ajahetke mrkima jvatele algatustele ja rajatistele anda hasartmngumaksuga kogutud raha. Komisjon jagas taotlused kolme kategooriasse: A, B ja C. Smiti ja ta mttekaaslaste idee kanti 1995. aasta juunis lahtrisse C: Lootusetu, rge helistage meile rohkem!
Nd li vlja Smiti iseloom: see lihtsalt polnud idee, mida saaks peatada. Filmis [1] on hulk episoode, kus Edeni loojad rasketel hetkedel vaidlevad ja ikka pakub keegi vlja, et midagi tuleks ra jtta vi edasi lkata. Smit, lahutamatu sigarillo npu vahel, vastab hirimatult: Mulle ei meeldi see jutt. See asi tuleb ra teha!
Juba enne, kui oli leitud raha selleks, et osta ra kaevandus ja alustada tid, valiti projekteerija. Kuna Smiti idee kohaselt pidi kasvuhoonel olema krge lbipaistev kuppel, oli loomulik, et otsustati sir Nicholas Grimshaw arhitektibroo kasuks: oli ju selle seni kuulsaim ehitis, Waterloo jaam Londonis, just tohutu klaaskupliga.
Riski peale asutati juba ka taimla, sest kasvumajade valmides pidi olema piisav varu sellist istutusmaterjali, mida sobiks aeda tulijaile nidata.
Lpuks kandis vilja ka veenmist: 1997. aasta mais otsustas millenniumikomisjon Edeni projektile eraldada 37,15 miljonit naela. Ehitustd visid alata.
Esimene t selles libedas vetruva pinnasega hiigelaugus oli n.-. tagurpidikaevandus: phi ei tulnud mitte ainult tasandada, vaid ka umbes 20 meetrit tsta. Aga see phi paikneb allpool phjaveetaset. Pealegi oli 1998/99. aasta talv Cornwallis vaata et kogu ajaloo vihmarohkeim. Jaanuaris oli svendisse voolanud ligi 200 miljonit liitrit vett ja td seiskusid mitmeks ndalaks.
Tim Smit on hiljem kinnitanud, et see loodusnnetus juhtus vga igel ajal: nii nhti ra viimnegi vett immitsev pragu ja allikas ning loodi vimalikest parim drenaaissteem. Aias jalutajad ei teagi, et nende jalge all maapinnas on neli mahukat veepaaki, le saja tuhande ruutmeetri drenaaikihte ja kolmkmmend tuhat meetrit -torusid. Kuus vimsat pumpa ttavad ka praegu pev ringi: nendeta oleks Eden ligi kahekmne meetri sgavune jrv.*
Mrtsis 1999 lks pinnasevedu taas kima; kokku paigutati mber kaks miljonit tonni jalgealust, nii et tosinale 40-tonnise kandejuga autole jtkus td kuus peva ndalas kuueks kuuks.
Teine rnk probleem oli kindlustada peaaegu vertikaalsed seinad. Selleks tuli neisse kuni kvema kaljuni puurida le kahe tuhande ankru; ankrute klge keevitati armatuur, millele omakorda pritsiti pool miljonit kilogrammi betoonisegu.

Hiina mrile rajatud hkkerged kuplid. Kui augu phi ja seinad valmis, sai hakata ehitama. Esmalt valmisid hiigelmullide moodi kasvuhooned arvutis, 3D-projektsioonidena. Siis rajati vundament, mis kellegi terase vrdluse kohaselt meenutas Suurt Hiina mri: pidi see ju jrgima helt poolt pinnase eri krgusi ja teisalt mullide kuju. Vundamentki ankurdati pikkade vaiadega maasse: muidu viks tuul kogu ehitise lihtsalt les tsta.
Ilmselt on nd aeg sisse tuua sna bioom. See loodusteadlastele hsti tuttav termin thistab makrokossteemi, he kliima- ja taimkattevndi (tsnobioom) vi mestike krgusvndi (orobioom) bio(geo-)tsnooside kogumit. Terminit kasutatakse nii regionaalses (nt. Siberi taiga bioom) kui ka tpoloogilises thenduses (nit. okasmetsabioom) [3].
Kaldun arvama, et valdav osa Edeni klastajaid bioomi sellist vi mnda muud vimalikku bioloogilist mratlust pigem ei tea: nende jaoks sbib bioom mllu just sellise kolmikmullina, nagu neid botaanikaaias nha saab. igupoolest on Edeni bioome kll kolm: peale 55 meetri krguse vihmametsabioomi (Rainforest Biome) ja 35-meetrise Vahemere-bioomi (Mediterranean Biome) ka vabahubioom (Outdoor Biome), kus kasvavad enamasti sna igapevased parasvtmetaimed.
ht bioomi vi kolmikmulli kannab kolm vga suurt, aga ometi pris hulist kaart ja neile kinnitatud mblikuvrgu moodi karkass ei htegi sammast ega tugiposti. Et selline toestik kokku panna, tuli esmalt paigaldada troopikabioomi puhul ligi 60 meetrit krge ja 125 meetri pikkune tellingumets, milles kokku 100 000 varrast. Midagi sellist polnud maailm enne ninud.
Neile tellinguile tusis kui ksmeelne sipelgapere monteerijate vgi. 3D-mudeli kohaselt, mille tpsus on 1 mm 40 meetri kohta, polditi ksitsi kokku 14 000 kshaaval nummerdatud detaili, kokku 700 tonni terast. Moodustunud karkass koosneb 831 hulknurgast; valdavalt on need heksagoonid, aga on ka viie- ja kolmnurkseid segmente.
Tundub uskumatu, aga seda videt olen lugenud ja kuulnud rohkem kui hest allikast: kuppel kaalub umbes sama palju kui hk selle sees! On ilmselge, et kupli aknad ei saa jrelikult olla klaasist.
Selle asemel valiti polmeer, mida tuntakse ETFE-na: etleentetrafluoretleenkopolmeer. Iga hulknurk on tegelikult hku tis kolmest plastikihist padi. ETFE on klaasist sada korda kergem, laseb lbi ultraviolettkiirgust ja on vihmaga isepuhastuv. Padja kolmekihilisus tagab vikse soojusjuhtivuse vi teisiti eldes on soojuskadu thine. Materjali eluiga eldakse olevat 25 aastat; torkeid vi rebendeid on vga lihtne paigata samast materjalist lapiga.
Karkassi montaai kigus avastati umbes 40 praakdetaili. Need kll asendati, aga ometi tegi see revaks. Sestap korraldati enne patjade paigaldamist karkassile karm eksam. Iga kaare klge kinnitati 30 veekotti, igas viis tonni vett ehk kokku terve veerandi vrra raskem koorem kui konstruktsiooni projekteeritud kandevime. Kaared pidasid auga vastu.
Selleks, et saaks hakata plasti monteerima, tuli esmalt eemaldada tellingud, mis ulatusid mitmeski kohas krgemale kui tulevane kuppel. Sestap klkusid plastipaigaldajad hkrnana tunduval karkassil juba mitmekmne meetri krguse thiku kohal. On arusaadav, et ehkki monteerijail oli tnapevanuetele vastav turvavarustus, oli tegemist siiski rmiselt ohtliku ja nrvekditava tga. Eriti raske oli tegutseda Cornwallis nii tavalistel vihmapevadel, mil kik pinnad muutusid limalt libedaks. Ja vabu pevi sai endale lubada testi vaid telistes ekstreemoludes: millenniumiehitis pidi igal juhul 2001. aasta mrtsiks valmis olema.
Seda td pses tunnistama ka hulk pealtvaatajaid: turundussihiga hakati augu lunaserval 2000. aasta mais, prast klastuskeskuse valmimist laskma Edenisse huvilisi kolmenaelase piletiga. Ja neil testi oli, mida vaadata ka siis, kui aias veel erilist taimestikku ei olnud. Juba siis on ks vaataja pillanud lause Eden on parim, mis Cornwallis kunagi juhtunud! Juba olid kima pandud ka poed ja toidukohad ning koolitused ja kursused.

Eden kui taimeteater. Uue botaanikaaia roll oli algusest peale kavandatud hariduslikuna, elava teatrina. Me kik vajame taimi, on elnud algatajad, sestap on vaja luua empaatia suhtumises taimedesse. Selleks on oluline nii nha kui ka maitsta, haista ja katsuda ning seda kigi jaoks, kolmandast heksakmne kolmanda eluaastani.
Kaugeltki kik aeda tulevad inimesed pole loodusteadusliku ettevalmistusega vi keskkonnaaktivistid, sestap tuleb haridust jagada lbu ja naljaga, mngude ja aktiivtegevuste kaudu. Samas peab kik olema lihtne ja mistetav.
ks esimesi atraktsioone oli Kaduv hommikueine: tavalisest kgist koristatakse vhehaaval ra kik, mis on hel vi teisel mral taimset pritolu. Kui juba peaaegu thjas ruumis vajub lbi pranda puidust laud, kgarduvad lpuks nurka kokku ka mannekeenid, kgi pererahvas (nemadki ikka puust voolitud).
Ent atraktsioonid atraktsioonideks ja mngud mngudeks: peathtis oli saada taimeteatri avapevaks lavale ties elujus nitlejad ehk taimed. Algusest peale oli otsustatud, et aia titmiseks loodust rvima ei minda: 15 hektarit ehk 34 jalgpallivljakut maad tuleb katta poodidest, aga ka teistest botaanikaaedadest, aianditest, uurimiskeskustest, samuti eraisikutelt hangitud taimedega.
Roheline meeskond koostas kaks nimekirja: soovilehe ja peab-olema-lehe. Valikukriteeriumid olid lihtsad: mida on saada, mis mdus, kust see tuleb. Taimed pidid aia avamise ajaks olema kllalt suured, et ka esimese peva klastajad ei peaks kndima peaaegu thjade, vaid roheliste libledega peenarde vahel. Kolmveerand taimedest kasvatati selleks loodud taimelasteaedades kas seemnest vi istikutest ette.
Enne seda, kui taimi sai hakata lplikult istutama ja nad sirgusid veel kitsalt taimekoolides, ent hiljemgi, kujunes heks kige suuremaks proovikiviks kahjurite ja haiguste trje. Selles pti toona ja ptakse ndki jda mahedate, bioloogiliste meetodite juurde, aga pris alati pole see olnud vimalik, ja taimekoolides tuli kasutada ka pris tsiseid mrke.
Omaette loo saaks kirjutada mulla tootmisest. Vanas karjris ju taimede kasvuks vajalikku pinnast sama hsti kui polnud. 83 000 tonni eri mullatpe valmistati koosts Readingi likooli teadlastega.

Avamispeva ei lkatud edasi. Esimese kolme kuuga kis Edeni vastsest klastuskeskusest augu teises servas tehtavat turnijate montaaitd ja keskust ennast uudistamas kaugelt rohkem inimesi, kui keegi arvata julges: 300 000. Korraldati 300 pituba. Ndalavahetusel olid ehtbritilikult imekitsad ligipsuteed autodest umbes.
Viks arvata, et piletimk ja kaubandustulu aitasid suuresti leevendada pidevaid rahamuresid. Aga vta npust; mnes mttes tuli neid juurdegi: oli vaja kiiresti tle vrvata ja vlja petada uusi ttajaid; haridusprogrammid olid ambitsioonikad ja seetttu ka kulukad.
Kunstnikelt hakati tellima nii vlis- kui ka sisebioome ilmestavaid skulptuure. Sissepsusild oli esialgu kavandatud 4000 inimesele pevas; suviste kogemuste najal tuli see mber ehitada kaks korda suuremale kandejule.
Igatahes leiti sgise hakul, kui aia planeeritud avamiseni oli jnud napilt le poole aasta, et vaja on veel kuus miljonit naela. Jlle kerkis pevakorda ksimus thtaegade muutmisest. Ja Tim Smit sai elda oma kuulsa fraasi: Mulle ei meeldi see jutt! Aed AVATAKSE 17. mrtsil 2001. Ja sellest saab kaheksas maailmaime!
Taas veeretas proovikive ilmataat: terve 2000. aasta sgise ja tki talvegi sadas hullupra; eriti hullusti mjus see muidugi vlisbioomile, mille jrskudesse nlvadesse tekkisid uhtorud. Septembri lpus hakkasid aeda vurama autod Hollandist, kust oli suudetud llatavalt odavalt hankida rohkesti taimi. Mni neist kaalus mitu tonni. Algas suur istutussagin, kus kohati sna otseses mttes tallati ksteise varvastel. Pris keeruline oli htaegu kanda uusi taimi sisse ja hoida taimedele loodud niiskus- ja temperatuurireiimi.
Veebruaris juhtus mndagi positiivset: prast teliselt hullu talve tuli ometi kord vlja naeratav pike ning finantsjuht Gaynor Coley suutis juurde hankida neli miljonit naela.
Tim Smiti sna maksis: aed avati 17. mrtsil 2001. Ilmselt sai sellest testi maailmaime. Esimesel aastal kis aias loodetust kaks korda rohkem rahvast: kaks miljonit. Muidugi tuli juba esimesel suvel Edenisse keskkonnateadlikuna tuntud kroonprints Charles.

Puuviljaparklatest mullideni. Mda kitsaid, sna koledaks songitud endise kaevandusmaastiku vahel kulgevaid teid kohale sites ei pruugi te Edeni kupleid mrgatagi, sest keskus asub sgavas augus. Lpuks juhatakse teid hte rmsate viljanimedega parklatest: un, Ananass, Kirss, Sidrun, Melon, Banaan.
Kiira-kra psaste vahel kulgevat teed pidi vantsite tasapisi allapoole ja hel hetkel on bioomid teie vaatevljas. Aga esmalt astute klastuskeskusesse ja ostate sissepsupileti. Sel suvel maksis ukselt ostetud tispilet 17.50, veebist hangitud 16.50, jalgsi, ratta vi hissidukiga tulijale aga ukselt vaid 13.50 hea nide selle kohta, kuidas ptakse veenda inimesi vhem autosid kasutama. Samal moel tulnud alla 16-aastane laps saab sisse lausa tasuta; muidu tuleb tal uksel maksta 6 naela. Muidugi on veel kikvimalikke soodus-, liikme- ja sbrahindu.
Klastuskeskuse ja kasvuhoonemullide vahel laiutab vlisbioom; ldmaaala 15 hektarist hlmab see tervelt ligi 13. Teabetahvli kinnitusel kasvab sellel maalahmakal 1890 liiki ja sorti taimi. Aia eri osadesse on koondatud niteks ravim- vi toidutaimed, kohalikud viljad, viljapuud. Mni lapike jutustab lugu tolmeldamisest, teine llepruulimisest, koinseneriteadusest, bioktustest.
Meie klaskigu ajal oli eriti silmatorkav kuldne pevalillelapp ja teede servas ergavad hortensiad. Taimede vahel krgub mitu skulptuuri, millest arvatavasti kuulsaim on elektroonikajtmetest kokku pandud WEEEman, aga ka lehm ja hiigelmesilane. Pguski tutvumine nuaks palju tunde.
Muidugi tikutakse rohkem siiski mullidesse. Kokku on veebilehe andmeil Edenis umbes miljon taime 4000 taksonist.

Niiskes palavuses. Mullidest suurem, troopika- ehk vihmametsabioom on 240 meetrit pikk ja 110 lai, nii et pinda on ligi 16 000 ruutmeetrit. Krgusest oli eespool juba juttu: see on 50 meetrit. Kasvuhoones on umbes 16 000 taimeisendit le 1100 liigist. Temperatuur varieerub alumise korruse 18 kraadist kuni laosa 35 kraadini.
Mistagi hoiavad temperatuuri ja niiskusreiimi arvutid. Troopikabioomis on pevane suhteline niiskus 60, ine 90 protsenti. Et mulda kastetakse ka pinnasealuste torude kaudu, ei pea kasvuhoones sadama 1500 mm vihma aastas nagu tavaprane.
Kui arvate, et kompleksi enne jutuks olnud keerukast kuivendusssteemist tulev vesi suunatakse kanalisatsiooni vi merre, siis olete tiesti valel teel. Ei, sellega kastetakse taimi, loputatakse WC-sid ja hoitakse voolamas troopikabioomi suur kosk. Bioomide katuseilt kogutav sademevesi aitab aga luua troopikabioomi niisket udust hustikku. Nii tuleb ligi pool Edenis vajalikust veest taaskasutusest, vaid toiduvalmistuseks ja ktepesuks kasutatakse kraanivett.
Krgeim taim vihmametsabioomis on seemnest kasvatatud umbes 30-meetrine balsapuu (Ochroma lagopus). Knulisi teeradu liikudes juame ra kia troopilistel saartel, Kagu-Aasias, Lne-Aafrikas ja Luna-Ameerikas. Vime nha killukesi sealsete rahvaste kommetest ja eluviisist, uurida, kuidas toodetakse roosuhkrut, kohvi, banaane ja okolaadi. Kui olete thelepanelik ja teil on nne, mrkate ehk ka mnda eksootilist lindu, sisalikku vi putukat.
Sellest aastast peale on vimalik loodusharidustle kulutatava kolmenaelase lisatasu eest ronida vaateplatvormile, kust avaneb vaade le vihmametsa vrade. Minek on siiski sna raske, sest lalpool temperatuur aina tuseb. Aga bioomis on ka hulk kohti, kus janu kustutada, ning jahe ruum kuuma kes kannatanute jaoks. Vrade kohal hljub suur hupall, mis on kasutusel nii tvahendina et puid krpida, isi tolmeldada ja hoida kontrolli all kahjurid kui ka lbusiduks.

Mnusas Vahemere-kliimas. Minusugune paksuke kukub troopikamajas hullupra higistama. Nii jb pris lae alla ronimata, vtan hoopis suuna naabermullistikku. Aga teel sinna, vahegalerii krvale, jb Edeni hiiglasuur pood. Siingi jtkuks uudistamisvimalusi tundideks.
Vahemere-bioom on viksema kasvuhoone tinglik nimetus, sest siin on esindatud veel paar sellega sarnase kliimaga mdukalt sooja paika: Luna-Aafrika ja California. Kui liita juurde veel samalaadsed Edela-Austraalia ja Kesk-Tiili, saame vaid umbes kaks protsenti maismaa pinnast, mis ometi on koduks tervelt viiendikule Maal tuntud taimedest.
Neis mullides tunnen ennast palju mnusamalt, ka avarust on rohkem: taimestik pole nii pealetkkivalt lopsakas. Vib-olla just seetttu juan rohkem mrgata siinseid pipaiku. Kll saad proovida oma haistmismeelt, kll uurida, kuidas valmib korgitamme koorest pudelisulgur ja kuidas oliividest li, mismoodi tdeldakse tubakat, milliste okste vi varte kljes kpsevad poelettidelt tuttavad vramaised viljad.
Eriti krapsakas on katusealune viinamgi: vhe sellest, et vdirea otsa on kidetud pudel, nitamaks, mis marki veini neist marjadest kritatakse ridade vahel on skulptuurid seatud tormakaks Bakchose-orgiaks.
Kik see htekokku 1015 liiki ja sorti taimi mahub ra 6540 ruutmeetrile; talvine soojamiinimum on ses 30 meetrit krges kuplis 9 kraadi, suvine maksimum 25 kraadi mnusalt soe, kui vrrelda naaberkupliga.

The Core: kopsakas kogum petusivasid. Olgu eldud, et Tim Smiti kavad pole siiski kaugeltki tielikult ellu viidud. Jnuks rasked majandusajad tulemata, vinuks ehk juba paar suve tagasi imetleda kolmandat mullirida: kuiva troopika vi krbe bioomi.
Kll on mndagi ka prast kompleksi avamist juurde ehitatud, niteks haldushooned, mida klastaja ehk thelegi ei pane, esmajoones aga The Core, mille eesti keelde panekul jn ivake htta: vast siis Tuum vi aia kontekstis ehk hoopis Seemnekoda, seda enam, et Seemne pealkirja kandev kivikuju on ks selle hoone atraktsioone.
The Core sai valmis 2005. aastal ja see on Edeni koolituskeskus, kus saab east olenemata lasta ideedel kasvada, avastada, ppida, teha, korda saata, mngida, kuulata, knelda, suhelda, osaleda, vaadelda, leida meelelahutust ja rmu [2]. Siin on klassi- ja nituseruumid, auditooriumid, kinosaal, eriline terrassiga kohvik, aga ka pnevaid mudeleid ja kunstiteoseid.
Viimastest on, nagu eldud, thelepanuvrseim Seeme (Seed), 70-tonnine khmuline muna. Selle on prast pikki otsinguid siitsamast Cornwallist leitud 167-tonnisest graniitrahnust vlja raiunud rahvusvahelise mainega skulptor Peter Randall-Page. Ta leidis kivile kuju andes inspiratsiooni taimeriigist ja samamoodi on taimedelt laenatu andnud eeskuju kogu ehitise kavadele. Need on koos Randall-Pageiga teinud arhitekt Jolyon Brewis ikka Nicholas Grimshaw broost.
Ehitis on igat pidi koloogiline, alates sellest, et katusekonstruktsiooni liimpuit on tehtud veitsis sirgunud FSC-sertifikaadiga punastest kuuskedest (Picea rubens) ning katust kattev vaskplekk USA Utah osariigi krgete keskkonna- ja sotsiaalstandarditega Kennecotti vasekompaniis. Aga muidugi on maja energia- ja veesstlik, pikesepaneelide ja soojuspumbaga jne. Ja nagu terves Edenis, on ka kogu Seemnekoja sisseostetud elekter roheline: toodetud Cornwalli tuuleparkides.

Eden pole menukas mitte ainult taimepetus- ja keskkonnakasvatuspaigana. Siin on korraldatud tippthtede osalusel hulganisti kontserte ja heategevusritusi, vetud les filmiepisoode, alates meie kanalites nhtud Rosamunde Pilcheri naisteraamatute phjal vndatutest ja lpetades James Bondi linateostega. Talvist madalahooaega on elustatud talvefestivalidega, mille jaoks on rajatud avamaa bioomi keskele liuvli.
Kigest hoolimata pole haldaja ehtbritilikult loomulikult heategevusfond Eden Trust suutnud kaugeltki tagada kogu kompleksi isemajandavust ja kriitikud ongi pahandanud, et Eden neelab liiga ohtralt avaliku sektori raha. Sel taustal ei oskagi arvata, kas kunagi lisandub ka kneks olnud krbebioom.

* Artiklit juba toimetati, kui see suureprane drenaaissteem meeletule vihmavalingule alla pidi vanduma [4]. 17. novembri veetulv phjustas Edenis sellise uputuse, et klastusekeskuses ja bioomide vahekigus oli kohati ligi meetri sgavune veekiht; kige rohkem olevat kannatada saanud liuvli. Aga taimi kandev pind on kikjal nii hsti ette valmistatud, et ei sise- ega isegi vlisbioomis ei mrgatud olulisi kaotusi. Siiski oli Eden terve ndala huvilistele suletud.

1. Eden. The inside story (DVD). Ed. Robin Kewell. St Austell, The Eden Project, 2006.
2. http://www.edenproject.com/
3. Masing, Viktor (koost.) 1992. koloogialeksikon. Eesti entsklopeediakirjastus, Tallinn, 1992.
4. Cornwalli maailmaimet tabas uputus. Uudistaja 26.11.2010, II. http://www.eestiloodus.ee/uudistaja351.html.

Toomas Jriado (1947) on MT Loodusajakiri snumitoimetaja.



Toomas Jriado
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012