Eesti Looduse fotov�istlus
2005/5



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
Toimataja veerg EL 2005/5
Mis maksab linna plispuu?

Hea ksimus, tleks poliitik. Raske ksimus, tleks linnakodanik. Sest kumbki neist ei oska sellele vastata. ks laia, paarikmnemeetrise vraga plispuu on etem kui tuhat paarimeetrise vraga noort, on Eesti Looduses kakskmmend aastat tagasi kirjutanud koloog ja sdi linnahaljastuse eest vitleja Viktor Masing.

Milles seisneb linnapuu vrtus? Tervisliku elukeskkonna eest seisjal on siin palju elda: puu tarbib ssihappegaasi ja rikastab hku hapnikuga; toimib filtrina, mis peab kinni hus hljuvat tolmu ning neelab ka mrgiseid gaase; eritab lenduvaid hendeid, mis prsivad vi hvitavad tvestavaid mikroobe; puuderead talitsevad tuult ja summutavad mra jne. Loodusteadlane tleb, et puu, eriti vana puu, loob eluvimaluse paljudele teistele olenditele, rikastades nnda linnaelustikku. Pshholoog rhutab, et rohelus rahustab. Erksa ngemistajuga inimene tdeb, et puu on ilus, tundlik krv naudib helisid, mida tekitab lehestiku liikuma pannud tuulepuhang.

Tavaline linnakodanik hoidub meelsasti puude ligi: pikesekuumal asfaldil ttanu tunneb end puude varju judes justkui pstetuna, noored mravad kohtumise vana prna all, vanurid tahavad jalgu puhata ikka sellel pingil, mille kohal laiub roheline vra, lapse jaoks on puu midagi suurt, psivat ja turvalist.
Paraku elame karmis maailmas, mida valitseb raha. Seeprast peaksime olema valmis vastama ksimusele: mis need siin loetletud hved kik kokku maksavad? No ei tea, ei oska rahanumbritesse rehkendada isegi mitte hku, mida hingame, silmailust ja roheluse rahustavast toimest rkimata. Aga kinnisvararimees teab tpselt, kui palju maksab iga ruutmeeter suure puu vra all kasutult seisvat linnamaad.
Kevadsnum Tallinnast: Haljasaladele ja parkidesse on kevadel kavas istutada le saja puu, viimasel ndalal on keskkonnaamet andnud loa 203 ehitusele ette jva puu mahavtmiseks. (Eesti Pevaleht, 27.04.2005) Sihikindla arendaja riplaan toimib, puuaustaja hl mattub ehitusmrasse.
Selle ajakirjanumbri avaloo autor Heldur Sander kahetseb, et me pole suutnud ppida Lne-Euroopa vigadest, kus mdunud sajandi linnaehitajate tegevuse tagajrjel on enamik kesklinnu nii tihedalt hoonestatud, et neist on saanud telised kiviasumid.



Ann Marvet
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012