Eesti Looduse fotov�istlus
2006/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
In memoriam EL 2006/2
Minu aed on Eestimaa, kik tema aiad ja pargid

Ethel Brafmann

8. juuli 19217. november 2005

Nii tles Ethel Brafmann, kui teda kord juubeli puhul usutleti. Tsi, isiklikku aeda, maja ega autot tal polnud, seevastu Eesti maastikes leidub palju paiku, mis on saanud tunda tema kunstnikuktt. Kes ta oli?

Ethel Brafmann sndis Tartus arstist isa ja klaveripetajast ema ttrena. Tema haridustee algas samuti Tartus, jtkudes Vrus ja Prnus. Suvevaheaegu veetis tdruk aga Kolga-Jaani lhedal oma vanaisa uhkes Elia talus, kus oli suur iluaed ja talupark. Sealseid plispuid meenutas Ethel surmani.

likooliaastad Tartus tegid temast diplomeeritud spordipedagoogi. Samal ajal ppis Ethel ka krgemas muusikakoolis klaverit. Ent 1954. aastal lpetas ta veel ERKI kunstnikuna aia- ja pargikujunduse alal. Ja kui aastatel 1954 57 sai paljude raudteejaamade mbrus kauni kujunduse, siis oli selles sdi Balti raudtee Tallinna kaitseistandike kontori noor haljastusmeister Ethel Brafmann. Paraku on see kik kadumas koos raudteejaamadega.

itsele puhkes Etheli anne aga aastatel 19631991, kui ta ttas maastikuarhitektina metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumi alluvuses. Tema juhendusel on koostatud le 600 maastikukujundus- ja haljastusprojekti: Paunkla maastikuplaneering, Lahemaaa rahvuspargi tsoneering, Tartu Toomeme pargi, Valga linnapargi, Keila-Joa maastikupargi ja puhkeala planeering, Palmse ja Toila-Oru pargi rekonstruktsioon, EM dendropargi planeering Emaje kaldal jpm.

Ethel Brafmann on avaldanud ka le 170 erialase artikli, monograafia Pargid Eestis (1980), piku Maastikukujundus (1985) jm. Ta lhtus phimttest: loodusele ei tohi vgivaldselt kallale minna, loodus ise on kujundaja. Arhitekt peab lhtuma looduse iserasustest ja seadusprasustest ning samal ajal ka inimese vajadustest. Kujundamisel peab olema kaitsefunktsioon.

Ethel Barfmanni tnuvrset td jtkavad tema pilased. Teda ennast mletame optimistliku, elurmsa inimesena ja seltskonnahingena, kes oli tulvil llatusi ka krges eas: oma 70. snnipeval viskas ta vabalt spagaati, viis aastat hiljem lbustas klalisi tantsuga ja veel 80-aastaselt kis jst jni meres ujumas!

Tema tlauale jid ksikirjad kalmistukunsti raamatust ja eluhtu vrsiridadest.



Milvi ja Jaan Remmel
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012