Eesti Looduse fotov�istlus
01/2003



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 01/2003
Kadaka mjuvimsad marikbid

Uskumuste kohaselt sai kadakas igihaljuse ja vime aasta lbi kbisid kanda tnutheks selle eest, et pakkus varju ja toidupoolist neitsi Maarjale ja vikesele Kristusele nende ohtlikul teekonnal. Kadakat on seostatud ristiusuga ka marikbi kaudu: selle otsas on ristimrgi sarnane kujund. Ent sel tagasihoidlikul puul (psal) leidub ka rohkesti maiseid voorusi.

Rahvasuu tleb kadaka marikbide kohta lihtsalt kadakamarjad. Botaanilises mttes on aga tegemist eriliste lihakate kbidega, millel puudub tpiline kuiv soomuskate. Vlimuselt meenutavad nad tepoolest marju. Esimesel kasvusgisel on marikbid veel rohelised, kaetud valge vaikkirmetisega ning tunduvad katsudes sna kvad. Jrgmisel aastal vrvuvad nad sinakasmustaks, nd paistab neid kattev valkjashall vahakiht tumedal taustal hsti silma. Igal aastal kadakas korjajat rikkaliku saagiga rmustada ei suuda: hea kbiaasta kordub hel taimel kolme kuni viie aasta tagant. Kuid kadastikus leidub ikka psaid, kel marikbid parasjagu kljes. Otsimist hlbustab ehk vike vihje: kbirikkamad on kadakad pikesepaistelistes kasvukohtades.

Kadaka kpsed annid lhnavad mnusalt ja nende maitses saab eristada kahte phivarjundit: magusa meki annavad marikbidele suhkrud ning mrkja maitsevarjundi vaigud. Marikbi peidab ht kuni kolme kivikva seemet, millel on rikkalikult vaigunrmeid.

Palju toimeaineid koos. Kuivatatud marikbid sisaldavad rohkesti glkosiide, suhkruid, mitmesuguseid eeterlikke lisid, valke, vaikaineid, orgaanilisi happeid (sipelg-, un- ja dikhapet), park- ja mruaineid, kiudaineid, pigmente, vitamiine ja mrkimisvrselt mikroelemente (raud, mangaan, vask, tsink). On ilmselge, et selline biokeemiline kllus avaldub eriliste maitse- ja raviomadustena, mida rahvatarkus on ammustest aegadest osanud hinnata nii kgis kui ka tvevoodis.

Sobivaim aeg kadakamarju varuda on meie tingimustes septembrist novembri alguseni, kuid phimtteliselt vib tumedaks vrvunud marikbisid korjata aasta ringi. Neid korjata polegi nii lihtne, sest kadaka okkad kenahka just ei paita. Kiiresti saab saagi ktte kas oksi raputades vi ettevaatlikult lbi rehitsedes: mlemal juhul kukuvad kpsed marikbid koos kuivanud okaste ja muude mittevajalike lisanditega psa alla laotatud kogumisriidele. Ahneks minna ei maksa, sest suurte kadakamarjakogustega pole koduses majapidamises eriti midagi peale hakata.

Et marikbid siliksid, tuleb need kuivatada. Parem on teha seda toatemperatuuril, ehkki see vtab rohkem aega. Krgem temperatuur soodustab eeterlike lide lendumist, mis halvendab saagi maitse- ja raviomadusi. Kadakamarjade ravivime vheneb ka ajapikku, nii et le paari aasta ei tasu neid hoida.


Erisugused kadakajoogid. Joogipoolise valmistamiseks on kadakamarju kasutatud mitmel viisil. Vanasti olid maarahva seas hinnatud kadakamarjadest taar ja kali. Marikbisid kasutati kas tervelt, purustatult vi jahuna. Mnel pool hautati kadakamarju enne ahjus. Lpuks valati toorainele kuum vesi peale ja mrjukesel lasti astjas hapneda. Kui marikbidest saadud virdele lisati prmi ja humalaid ning lasti siis krima minna, saadi ehtne kadakalu. Kadaka marikbisid lisati ka odralinnastest pruulitud llele, et joogi maitset parandada. Kige lihtsam kadakamarjajook saadi marju kuuma veega le valades. Magustamiseks lisati tmmisele sageli mett. Vis ka teisiti nagu Karjalas: marikbid pandi tnni lgedega lbisegi ning valati peale klm vesi; leotisel lasti paar peva seista ja hva rbe oligi valmis. Rahvaprimustes on andmeid isegi kadakamarjadest tehtud kohvi kohta, mida soovitati pakkuda hsteerilistele inimestele.

Kige kuulsam kadakamarjadega maitsestatud alkohoolne jook on loomulikult dinn ehk kadakamarjaviin. Ajaloorikud pakuvad dinni esmavalmistaja au Hollandi Leideni likooli meditsiiniprofessorile F. Sylviusele. Et valmistada organismist vett vljutavat preparaati, kuumutas professor kadakamarjade droogi alkoholilahuses. Ravimiks meldud omaprase lhna, vrvi ja maitsega vedelik muutus hiljem vgagi populaarseks ka napsina. Dinni teline vidukik algas aga 18. sajandil Inglismaal, kus selle rohke tarbimine phjustas lausa sotsiaalseid probleeme. Joogi tootmisele ja tarbimisele kehtestati piirangud. Dinni algne nimetus prineb prantsuskeelsest snast genivre, mis thendab tlkes kadakane. Alles hiljem hakati inglise keeles kasutama lhemat ja tnapevasemat vormi gin.

Teline dinn sisaldab teisigi taimseid koostisosi, ent thtsaim on loomulikult kadakamari. Selle krval on eri dinnide retseptis veel koriander, kalmus, lagrits, kaneel, mandel, kmen, heinputkejuured, apelsini- ja sidrunikoored jne. Dinni valmistatakse eri meetodeil. Lihtsam viis on maitsestada aluspiiritus erisuguste taimsete ekstraktide ja lidega. Kvaliteetsem toode saadakse taimseid koostisosi alkoholilahuses leotades ning seejrel segu kuumutades ning destilleerides. Dinnide maitse- ja lhnaerinevused tulenevad peamiselt eri retseptidest, samuti piirituse kvaliteedist ning valitud valmistusmeetodist.


Meeldiv lhn ja hrk maitse. Kadakamarjad on kuulsad ka kulinaarias. Phjamaade ja Vene kk on kasutanud neid ammustest aegadest vrtsi aseainena lihatoitude maitsestamisel. Ndisajal soositakse kadakamarju Skandinaavia, Saksa ja Prantsuse kgis. Vaigust ja eeterlikest lidest tingitud tugev aroom sobib hsti niteks merelindude, teatud kalade ja koduloomade, eesktt veise- ja lambaliha maitsestamiseks ja pehmendamiseks. Kadakamarja lisand kas krvaldab jnese- vi hirveliha ebameeldiva lhna vi hoopis kinnistab karu- vi metslinnuliha omaprase aroomi toidus. Marikbisid on kasutatud lisandina ka pohlade silitamisel ja kapsaste hapendamisel, nendega on maitsestatud erisuguseid kgiviljaroogasid ning tugevdatud puuviljakastmete maitsenansse. Lhnavaid kadakamarju on edukalt lisatud ka pasteetidele ja marinaadidele, pirukatele ja muudele kpsetistele.


Loodusravis tuntud tegija. Marikbidest saab valmistada teed vi tmmist, tinktuuri, siirupit vi isegi li, kusjuures neil kigil on ravitoime. Organismile toimivad marikbides leiduvad bioaktiivsed hendid mitmel viisil.

Esiteks, ammu on tuntud kadakamarjade organismist vett vljutav ehk diureetiline toime, seetttu kasutati neid rahvameditsiinis tursete korral. Teiseks, laialt teatakse kadakamarjade desinfitseerivat mju: see phineb eeterlikel lidel. Nii soovitatakse kadakamarju suust tuleva halva hingehu, kha ja mdase kurgupletiku korral. Kadakamarja tee aitab hoiduda klmetushaigustest. Kolmandaks, kadakamarjades sisalduvad eri toimeained ergutavad ka seedekulgla nrmete talitlust, eriti mjus on nende toime sapi nristumisele.

Ent thusalt toimivates marikbides terendab ka ks oht: neid lemra palju ja kestvalt kasutades vib kasu asemel saada hoopis kahju. Tiesti vastunidustatud on kadakamarjad seedekulgla haavandite, soolepletike ning neeruhaiguste puhul.


Urmas Kokassaar (1963) on Tartu likooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi lektor. Biokeemikuna avaldanud palju artikleid toidu ja toitumise teemal.



Urmas Kokassaar
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012