Eesti Looduse fotov�istlus
2010/2



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
EL ksib EL 2010/2
Mis on uutes ppekavades muutunud loodusteaduste vallas?

Rahvusvahelised uuringud nitavad ilmekalt, et loodusteadustes on tekkinud tugev negatiivne seos pilaste huvide ja nende saavutuste vahel ning ha vhem noori huvitub loodusteadustest ja tehnoloogiast. Seetttu on enamik Euroopa ja OECD riike hakanud suurema thelepanuga kujundama pilaste kirjaoskust loodusteaduste- ja tehnoloogia vallas. Uurimuslikul ppel phinev loodusteaduslik haridus aitab kaasa noorte huvitatuse kasvule.

13. jaanuaril vastu vetud phikooli ja gmnaasiumi riiklike ppekavade loodusainete ainekavade arenduses on tuginetud rahvusvahelistele suundumustele ning Eesti teadus- ja rakendusuuringutele. Ainekavad struktureeriti ppekavades ainevaldkondadesse, defineeriti ainevaldkonna pdevus ja snastati ainevaldkonna eesmrgid. Loodusainete ainevaldkonna alla kuuluvad phikooli kohustuslikest ainetest looduspetus, bioloogia, geograafia, keemia ja fsika ning gmnaasiumis bioloogia, fsika, geograafia (loodusgeograafia) ja keemia kohustuslikud ning valikkursused. Valdkondlik ksitlusviis ja ppeteemade limimine aitab pilastel omandada terviklikku loodusteaduslikku maailmapilti ja kujundada vrtushinnanguid.

Vrreldes 2002. a. riikliku ppekavaga on phikooli loodusainete tunnimaht ja gmnaasiumi kohustuslike bioloogia- ning geograafiakursuste arv jnud samaks. Gmnaasiumis on fsika ja keemia maht vhenenud kumbki he kohustusliku kursuse vrra, kuid lisandunud on mitu loodusteaduste ja tehnoloogiaga seotud valikkursust.
Kikides loodusainetes on vhendatud pikoormust, teiste loodusainetega ainesisu dubleerimist ja suurendati ainetesisest ja -lest limingut. Koos ppesisuga on esitatud teema ksitlemisel vajalikud misted ja praktilised td. pitulemuste tpsem snastamine ja vajaliku misteteringi mratlemine aitab vltida liigsete mistete sissetoomist pikutesse ja igapevasesse koolitundi.
Peamised muudatused on seotud ainekavasse lisatud praktiliste tdega. Praktiliste tde siht on pilasi aktiveerida ning asendada petajakeskne ksitlusviis pilasekesksega. Et pilasi motiveerida, on pandud rhku argiprobleemide lahendamisele. Nnda paraneb toimetulek olukordades, mis nuavad loodusteaduslikke teadmisi.
Phikooli loodusaineid tuleks pda ksitleda vimalikult pilasekeskselt, suur osakaal on praktilistel tegevustel ja ppekikudel. Elusloodust peaks tundma ppima vahetult ja kindlasti rakendama uespet. Bioloogia ainekava rhuasetus pole enam objektikeskne, vaid protsessikeskne. Gmnaasiumigeograafia kui loodus- ja sotsiaalaineid integreeriv ppeaine kuulub uues ppekavas eraldi sotsiaalainete ja loodusainete valdkonda. Fsikas on loobutud valemite peast teadmise nudest, sest kigepealt tuleb omandada oskus leida ige valem ning seda iges kohas kasutada. See, kuidas petaja valemid pilaseni toob, jb petaja enda otsustada.
Koolides tuleb enam hakata rakendama uurimuslikul ppel phinevat metoodikat; vtmeroll haridusuuenduste tegemisel loodusteadustes on petajatel. Uurimusliku ppe ellurakendamisel tuleb toetada petajate vrgustikke ja panustada petajakoolitustesse.



Imbi Henno, haridus- ja teadusministeeriumi ldharidusosakonna ppekava talituse peaekspert
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012