Eesti Looduse fotov�istlus
2011/02



   Eesti Looduse
   viktoriin


   Eesti Looduse
   fotovõistlus 2012




   AIANDUS.EE

Eesti Loodus
artiklid EL 2011/02
Metsade elurikkuse kaitse teeb edusamme

ks Eesti looduskaitse peateemasid viimastel aastakmnetel on poollooduslike koosluste krval olnud metsade elurikkuse kaitse. Kohati on saavutatud edu: suurenenud on rangelt kaitstavate metsade pindala, riigimetsas kehtib kevad-suvine raierahu jne. Samas on nii mnedki sammud metsa kui kossteemi heaks jnud poolikuks vi pole neid julgetud astuda. Tihti on meie kossteemide majandamine siiski huvide kompromiss, mitte teadmistest lhtuv otsuste tulem.

Eesti metsades elab kuni 20 000 liiki taimi, loomi ja seeni. Suur osa neist on seotud teatud elupaikadega, nagu plismets, suure lbimduga ja tugevasti lagunenud kuuse kdupuit, plendikud, laialehised puuliigid jne. Looduskaitsebioloogid uurivad, milliste elupaikade liigid vajavad erilist thelepanu ja millised meetmed viivad sihile rahaliselt kige sstlikumalt.

ks thusamaid looduskaitsemeetmeid on majandustegevuse keelustamine. See on phjendatud eelkige sellise elurikkuse puhul, mida praegune metsamajandusmudel ei kaitse: peamiselt vanad, le saja-aastased loodusmetsad, kus elab hinnanguliselt kuni 2000 liiki organisme. Nende kaitseks on tarvilik aktiivsest majandamisest vlja arvata 1012% metsamaast [4].
Enamiku muu elurikkuse alalhoiuks 90% metsamaal piisab metsanduse ja looduskaitse paindlikest abinudest, nagu puhverribade, vriselupaikade ja surnud puidu silitamine, metsakasutuse ruumiline planeerimine jne. Lisandub kitsam liigikaitse, mis lhtub iga ohustatud liigi kaitsevajadustest.

Vanade metsadega seotud elurikkuse hoiuks on vaja meie metsamaastikust vhemalt kmnendikku hoida looduslikus arengus, ilma inimese olulise sekkumiseta. Phieeldusena peaks see kmnendik metsamaast hlmama kindla osakaaluga eri kasvukohatpide metsi.
See nue tuleneb asjaolust, et metsade looduslik hiringudnaamika pole hesugune. Niteks leidub ka loodusmaastikus niisketel viljakatel muldadel rohkem vanu metsi kui kuivadel liivastel muldadel, kus metsad plevad looduslikult peaaegu iga 50 aasta tagant.
Praegu vtavad Eestis majandustegevusest vlja jetud metsad enda alla 9,5% metsamaast ja selle jrgi tundub, et 10% eesmrgi saavutamisele ollakse lhedal. Kahjuks tuleb tunnistada, et uusi kaitsealasid luues ei ole suudetud jrgida esinduslikkuse phimtet ja vajakud seostuvad just kige viljakamate metsadega. Niteks peaks kaitse all olema veel ligikaudu 19 000 ha laanemetsi ja le 20 000 hektari salumetsi.
Vajadus looduslikult arenevate metsade jrele oleneb metsamajanduses kehtestatud raievanustest ja selle tulemusel kujunevast metsade vanuselisest koosseisust. Mida nooremat metsa raiutakse, seda suurem osa vanemate metsade elurikkusest ei suuda praeguse metsamajanduse mudeli korral psida.
Ndisajal on vetud arvesse, et kuni saja-aastaste metsadega seotud liigid suudavad psida ka majandusmetsades. Kuid raievanust vhendades tuleb arvestada, et ka niteks kaheksakmne- ja heksakmneaastaste metsade elustiku hoiuks tuleb metsi range kaitse alla vtta. Sel juhul vajaks kaitset veel le 50 000 hektari viljakaid metsi.
Et tagada vanade metsade elurikkus, tuleb vaadata metsamaastikku laiemalt. Mitmekesine elustik vajab piisavalt suuri kaitsealasid, et jda kestma. Kahjuks ei asu enamik vanade metsade elustikule sobivaid metsaosi kaitsealadel. Phjus ei ole kaitsealade kehvas planeerimises, vaid selles, et allesjnud vanad metsad on killustunud ja paiknevad mne hektari suuruste tkkidena hajali kogu metsamaal.
Eesti statistilise metsainventuuri andmeil [1] leidub loodusmetsade kriteeriumidele vastavaid metsi Eestis praegu vaid 51 700 hektaril ehk 2,3% metsamaast ja sellest vaid 32,1% asub kaitse- ja hoiualadel.
Mneti sisendab lootusrikkust asjaolu, et loodusdirektiivi elupaigatpide nuetele vastavaid metsi on meil hinnanguliselt 269 300 hektarit ehk 12,2% metsamaast. Samas paiknes eelmainitutest vaid 19,1% rangete raiepiirangutega kaitsevndites.
Seega tuleb peale suurte kaitsealade tagada ka praegu metsamaastikul hajali paiknevate loodusmetsade kildude silimine, et seal elavatel liikidel oleks vimalus levida kaitsealadel kujunevatesse loodusmetsalaamadesse. Kaitsealade metsade looduskaitsevrtuse paranemine nuab aga aega, enne kui kik neist saavutavad struktuurilt ja liigiliselt koosseisult loodusmetsale omased jooned.

Elurikkuse kaitse majandusmetsas. Vanade metsade elurikkuse silimiseks ei piisa vaid kaitsealadest: ka majandusmetsade ehk 90% metsamaa eest tuleb kanda hoolt nii, et see toetaks kaitsealade vrgustikku.
Tuleb meeles pidada, et 10% looduslikule arengule jetud metsadest on loodusmetsade elustiku silimiseks vajalik miinimum. Kuid selleks, et liigid suudaksid levida ja lokaalpopulatsioonid omavahel geneetilist infot vahetada, peavad eraldi paiknevad kaitsealad olema majandatava metsamaastiku kaudu seotud sidusaks vrgustikuks. Seega peaks kaitsealasid mbritsevates majandusmetsades alles jtma ka vanemaid metsakooslusi.
Neid metsi vib majandada, kuid nende raieiga mrates tuleb juhinduda ka koloogilistest kaalutlustest. Juhul, kui vljaspool kaitsealasid ksitletakse metsi ksnes puuplluna, peab looduslikule arengule jvate metsade osakaalu tunduvalt suurendama.

Vriselupaigad. Vljaspool kaitsealasid asuvaid vrtuslikke metsakooslusi saab igupoolest kaitsta vaid vriselupaigana. Vriselupaik on metsaosa, kus suure tenosusega leidub ohustatud ja haruldasi liike. ldjuhul on tegemist vanade loodusmetsakildudega tavalisel metsamaastikul. Seaduse silmis vibki vriselupaik asuda ainult vljaspool kaitsealasid.
Vriselupaiku inventeeriti Eestis aastatel 19992002. Toona pandi kirja veidi le 4000 ala. Prast seda on lisandunud veel mnikmmend uut vriselupaika.
Riigimaadel peaksid vriselupaigad olema raie eest kaitstud keskkonnaministri kskkirjaga, eramaadel aga maaomaniku ja riigi vaheliste vabatahtlike lepingute kaudu. 2009. aastal oli slmitud 268 lepingut, mis katsid 650,2 ha vrielupaiku. Praegu hlmavad vriselupaigad tulundusmetsades 10 948 hektarit, millest 64% asub riigimaadel.
Majandamine avaldab vriselupaikadele survet: ELF-i kogutud andmetel on 6,1% vriselupaikadest otseselt mjutatud raietest. Enim langetati vriselupaikades puid aastatel 20002002. Ndseks on raie vhenenud, kuid probleemina on esile kerkinud raietega tekitatud servaefekti negatiivne mju vikeste metsaosade elustikule. Praegustest vriselupaikadest 23,3% piirneb lageraielankidega. Lhitulevikus tuleb kindlasti selgeks teha, millist tpi vriselupaigad vajavad silimiseks teatud puhvertsooni, kus philine majandusviis ei tohiks olla lageraie.
Info vriselupaikade kohta on metsaregistris andmekihina avalikult kttesaadav. Seega on vastutustundlikel puiduvarumise ja -ttlemisega tegelevatel ettevtetel vimalus vltida vriselupaikadest raiutud puitu. ELF kutsus 2007. aastal puidufirmasid les liituma moratooriumiga, mis ngi ette kohustust kontrollida ostetava puidu pritolu ja vlistada vriselupaikadest prit puidu ostmine. Praeguseks on leskutsega liitunud ainult ks ettevte AS Stora Enso Eesti.

Surnud puit ja elurikkus. Suure osa elustiku jaoks on oluline eriliste mikroelupaikade ja substraatide olemasolu metsamaastikus. ks metsade elurikkuse phitegureid on surnud puit. Majandatavates metsades on rmiselt oluline mratleda, millises koguses ja mis kujul tuleb surnud puitu kindlasti alles hoida, et tagada liikidele omane elupaik pikas perspektiivis.
Looduslikes metsakossteemides leidub alati teatud kogus surnud puitu, mis pole veel tielikult lagunenud. Surnud puidu kogus pole ajas psiv: see oleneb kasvukohatbist, metsa liigilisest koosseisust, sellest, kui palju aega on mdas viimasest hiringust jne. Eri puuliikide, eri suuruse ja lagunemisastmega surnud puidu olemasolu on omane kogu looduslikule metsamaastikule. Sealne elustik on vga arvukas, varieeruvate elupaiganudmistega ja mngib kossteemi talitluses keskset rolli.
Kuni veerand metsades elavatest liikidest on otseselt seotud surnud puiduga. Sealse elustiku koosseisu mravad puu liik, puidu lagunemisaste ja seened, mis puitu lagundavad. ksiti on oluline surnud puidu lbimt ja puidu tp: tgas, lamapuit, tuuleheide jne.
Surnud puiduga seotud liigirhmadest on arvukamad seened ja putukad. Soome boreaalses osas seostub knealuse puiduga 18802880 liiki putukaid, puitu lagundavaid seeni on seal umbkaudu 1500. Nii seente kui ka putukate puhul on rhutatud le 20 cm lbimduga surnud puidu thtsust paljude liikide jaoks.
Paljud samblad ja samblikud on nn. fakultatiivsed surnud puidu liigid, kes vivad kasvada nii surnud puidul kui ka teistel substraatidel. Soome boreaalses metsavndis on hinnanguliselt surnud puidu kui substraadiga kindlalt seotud 50 samblikuliiki ja 20 samblaliiki. Selgroogsetest on selliseid liike le kolmekmne [6].
Uuringute jrgi on ilmnenud surnud puitu vajavate liikide arvu negatiivne seos laiuskraadidega [6]. Seega vib eeldada, et Eestis on surnud puiduga seotud liikide arv vhemalt niisama suur kui Soome boreaalsetes okasmetsades, eriti arvestades meie killustunud laialehiseid metsi.
Surnud puidu thtsusest haruldaste ja ohustatud liikide jaoks annab tunnistust fakt, et Soome 727 ohustatud liigist ligikaudu 43,6% puhul kujutab suurt ohtu surnud puidu koguste vhenemine metsades. Eestis pole praegu tpseid hinnanguid surnud puiduga seotud liikide arvu kohta, samuti pole punases nimestikus eraldi ohutegurina esile toodud surnud puidu hulga vhenemist.

Metsakuivendus. Eesti metsadest on 27% kuivendatud, sellest tingitud suurimad muutused metsamaastikul on toimunud 22 aasta jooksul. Niteks 19641986 vhenes karusambla ja lodu kasvukohatbi pindala poole peale [5].
Metsakuivenduse mju keskkonnale on peamiselt uuritud puude juurdekasvu seisukohast, kuid lejnud aspekte on ksitletud vga vhe. Kuivenduse mju ulatus oleneb kuivenduskraavi asukohast, ala suurusest ja tbist (madalsoo, raba), kusjuures toime on suurem vikesele alale ning mju madalsoole on tugevam kui rabale. Mju keskkonnale on kige suurem kuivenduskraavi rajades ja vahetult jrgnevatel aastatel.
Kige enam suureneb kuivenduse tagajrjel puistute produktiivsus lodu, madal- ja siirdesoo kasvukohatpides, kus boniteedi kasv vib ulatuda kahe-kolme klassini [3]. Kuna nimetatud kasvukohatpide kuivendamine oli sedavrd laialdane, siis on Eestis silinud looduslikke siirdesoometsi vaid 8000 10 000 hektaril. Kuivendamata vi kuivendusest mjutamata madalsoometsi leidub vaid suuremates soostikes ning nende kogupindala on hinnanguliselt 10 000 hektarit. Mati Ilometsa hinnangul on Eestis peaaegu kik soostunud metsad rohkem vi vhem kuivendatud [2].
Ajapikku metsakuivendusssteemi thusus kahaneb, ksiti vheneb kiiresti puidu juurdekasv, seetttu on metsamajandajatel huvi hoida kuivenduskraavid toimivana. Nende hooldus- ja rekonstrueerimistid on vimalik teha nii, et negatiivset keskkonnamju vhendatakse vimalikult palju.
Selleks tuleb juba tid tehes vtta arvesse mju loodusele, seda saab leevendada teatud rajatiste, niteks settebasseinide abil. Setete kande vhendamiseks tuleb kuivenduskraavide phjareljeef kujundada vimalikult mitmekesisena, jttes alles kive, lamapuitu jms., rajades tehiskrestikke ja tamme ning planeerides td madalveeajale. Erosioonioht vheneb, kui kaldapuistus hoida alles pikaealised puud (niteks saar, sanglepp, vaher, prn), htlasi loob see elupaiku paljudele liikidele.
Thtis on ette nha ja arvestada keskkonnamjusid juba projekteerimise ajal. Kuna Eestis on looduslikus seisundis silinud soostunud, siirde- ja madalsoometsi niivrd vhe ning rabade kuivendamine ei anna niikuinii soovitud juurdekasvu, ei ole igustatud uute kuivendusssteemide rajamine loodusliku veereiimiga aladele.

FSC sstva metsanduse standard. Vastutustundlik metsade majandamine on oluline paljude huvirhmade jaoks ja seetttu loodi 1993. aastal rahvusvaheline organisatsioon FSC (Forest Stewraship Council). Organisatsioon on tuntud FSC kaubamrgi kaudu: nnda thistatakse puidutooteid, mille tootmine vastab FSC metsamajandamise standardile.
FSC idee on kokku kutsuda sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnahoiu huvirhmad ja ksmeelselt kokku leppida metsamajandamise viisides. FSC on snastanud phimtted ja kriteeriumid, millele metsamajandus peab vastama, et lesttatud puit saaks FSC sertifikaadi.
Kuna looduslikud, sotsiaalsed ja majanduslikud tingimused erinevad maailmas suuresti, tuleb FSC kehtestatud printsiipe kohalike indikaatorite abil tpsustada. Selleks on le maailma loodud rahvuslikud FSC trhmad, muu hulgas Eestis.
Eesti FSC sstva metsamajandamise standardi koostamine on kestnud kokku ligi kmme aastat. Algusaastatel eelmise sajandi lpul snastati Eesti sstva metsanduse standard. Osa selle dokumendi koostamiseks kokku kutsutud trhma liikmetest on jtkanud FSC trhmas.
Eesti FSC standard on ndseks riiklikul tasandil kokku lepitud, selles sisalduvate nuete teostatavust on jrele proovitud ning see on lbinud avalikud konsultatsiooniringid. Standard esitatakse FSC rahvusvahelisele keskusele heakskiitmiseks loodetavasti tnavuse aasta esimesel poolel.
FSC standardis stestatud sstva metsanduse phimtted aitavad hoida metsa loodusvrtusi vljaspool kaitsealasid. Niteks keelab see raiumast vriselupaiku, mis on erametsades sisuliselt kaitseta. Metsakuivenduse puhul ei luba standard rajada uusi kuivenduskraave loodusliku veereiimiga aladele. htlasi on seatud hulk keskkonnanudeid, mida Eesti igusaktid metsamajandamisel praegu veel ette ei ne.

1. Adermann, Veiko 2008. Eesti metsad 2007. Metsavarude hinnang statistilisel valikmeetodil. Metsakaitse- ja metsauuenduskeskus, Tallinn.
2. Ilomets, Mati 2005. Eesti soode taastamine vajadused, printsiibid, hetkeseis. Eesti Loodusuurijate Seltsi aastaraamat 83: 7295.
3. Kollist, Peeter 1976. EMI 197175. a. teadusliku t lhiaruanne. Eesti metsainstituut, Tartu.
4. Lhmus, Asko et al. 2004. Loss of old-growth, and the minimum need for strictly protected forests in Estonia. Angelstam, P., Donz-Breuss, M. and Roberge, J.-M. (ed.). Targets and Tools for the Maintenance of Forest Biodiversity. Ecological Bulletin 51: 401411.
5. Pikk, Jaak 1997. Metsakuivenduse mju metsakasvukohatpide kujunemisele. Eesti Mets 3: 1415.
6. Siitonen, Juha 2001. Forest management, coarse woody debris and saproxylic organisms: Fennoscandian boreal forests as an example. Ecological Bulletin 49: 1141.


Liis Kuresoo (1984) on ELF-i metsaspetsialist.
Kaupo Kohv (1977) oli ELF-i metsaspetsialist aastatel 20052011, praegu ttab RMK-s.



Liis Kuresoo, Kaupo Kohv
28/11/2012
26/11/2012
05/10/2012
09/07/2012
26/06/2012
26/06/2012
22/05/2012